TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 Go Pro Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin teha GoPro tarkvaraprogrammi, et anda lühike ja kokkuvõtlik sissejuhatus selle programmi omaduste ja kasutusvaldkondade kohta Käesolev töö on jagatud kolme peatükki ja hõlmab endas tarkvaraprogrammi omadusi, -kasutamist ning turvalisust. Töös on kasutatud erinevaid nii kodumaisedid kui välismaiseid allikaid. GoPro on dokumendi-, asja- ja kontaktihaldustarkvara, mis töötab Lotus Notesi keskkonnas ning seal toimivad samad funktsioonid, mis Lotus Notesis. Näiteks oskab
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur
(Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook). Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist lihtsustav abivahend. Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,
..............................................................................................3 1Dokumendihaldus.....................................................................................................................4 1.1Dokumendihaldussüsteemid Eestis....................................................................................4 1.2Dokumendihalduri kutse....................................................................................................5 2Elektrooniline dokumendihaldus..............................................................................................6 2.1Üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele................................................................6 2.1.1Riiklik sektor...............................................................................................................6 2.1.2Erasektor.....................................................................................................................6
hallata Esimesed "raamatukogud" olid tänapäeva mõttes arhiivid, sisaldades maksude, laenude, inventuuride jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
Kordamisküsimused kontrolltööks dokumendihalduse alused 1. Dokument (laiemas tähenduses) jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna kasutatav inimtegevuses 2. Dokument (kitsamas tähenduses) Mistahes teabekandjale jäädvustatud informatsioon, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine
meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul.
..................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihaldus........................................................................7 4DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015.......................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................... 10 OTSINGUSÕNADE LOETELU..............................................................
TEAVIK (document)- jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna. TEGEVUS- on toiming või toimingute kogum, mida viib läbi isik, isikute grupp või asutus ja millel on kindel tulemus. Tegevusel on kindel ajaraam ja tulemus. Kindla väljundiga toimingutest koosnev jada asutuse funktsioonide täitmiseks. TOIMING- asutuse tegevuse osa, kus luuakse dokumente. TEGEVUSE JA DOKUMENDI VAHELINE SEOS- dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. DOKUMENDI SISU, VORM JA STRUKTUUR- dok. on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dok. vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dok. sisu sõltubfunktsioonist, mille kohta dok. on antud
1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4 Dokumendihalduse korraldus 12 4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3
.......................................................11 2.3. Märkmete tegemise programm ...................................................................................................................12 3.CMS PROGRAMMID.......................................................................................................................................12 4.FIRMAS VAJAMINEV MAJANDUSTARKVARA......................................................................................15 4.1 Dokumendihaldus programmid....................................................................................................................16 4.2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus..................................
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid.
3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6
.......................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu..............................................................................................9 3.3 Asjaajamiskord ......................................................................................................9 3.3.1 Vead ja riskid ...............................................................................................12 3
arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Asutuse dokumendiregister digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Digitaalne dokument dokument, mida saab arvuti abil kasutada, edastada ja töödelda. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni.
projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, inseneridele ja tööstus valdkondadele. Arvuti genereeritud mudelid on avanud uued võimalused tootmises ja ehitiste haldamises, et paremini planeerida, disainida, konstrueerida ja hallata hooneid ning rajatisi
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus..............................
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
Nõue muuta seniseid tööprotseduure. Milline järgmistest kirjeldab äriprotsessi sujuvamaks muutmist nii, et dokumente saab suunata lihtsalt ja tõhusalt erinevates äriprotsessi tegevustes? Töövoo juhtimine Äriühingus, kus infoturve on kriitlise tähtsusega, võite leida süsteemsed reeglid andmetele juurdepääsuks. Milline on kõige sobivam ettevõtte informatsiooni jagamise ja haldamise meetod organisatsioonis, mille struktuud on väga tsentraliseeritud ja kus tööprotsessid on täpselt määratletud ja juhitud? Tsentaliseerida IS juhtimine ühte organisatsiooni üksusesse, et vältida firmas erinevate reeglite kasutamist info käitlemisel. Milline selgitus kirjeldab kõige paremini organisatsiooni otsust blokeerida töötajatele pornograafilise ja vägivaldse ja vaenu õhutava sisuga veebisaidid? See on organisatsiooni eetika ja sisemise otsustamise küsimus. Mis kirjeldab kõige paremini mõistet ,,IT lahenduse organisatsiooniline teostatavus?
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
näol on tegemist tehinguga ettevõtja ja tarbija vahel, mitte tehinguga ettevõtete vahel (nn B2B). Tehingu käigus pakub ettevõtja tooteid või teenuseid tarbijale interneti vahendusel. E– kaubanduse mõte seisneb sisuliselt tehingutes, kus pooled omavahel ei kohtu. B2C tehinguid iseloomustab enamasti võrdlemisi väike tehinguväärtus. Sagedasemad müügiartiklid on raamatud, muusika– ja videotooted ning tarkvara. B2C tehinguid iseloomustab veel üks tarbijaõiguslik aspekt: reeglina ei toimu selliste tehingute juures läbirääkimisi lepingu tingimuste üle ning teatavas mõttes asub müüja ostja suhtes jõupositsioonil. Lisaks online- jaemüügile on B2C kategooriasse lisandunud ka online-pangadus, reisiteenused, online oksjonid ning tervisealase teabe ja kinnisvara saidid. 2. Kliendihaldussüsteemid 2.1 Hotis Express - MAJUTUSASUTUSTE INTERNETIPÕHINE MÜÜGI,
...................................................................................... 124 Hispaania.............................................................................................................. 126 Rootsi.................................................................................................................... 127 Ühendkuningriik....................................................................................................128 4. Rahvusvahelised dokumendid...........................................................................131 Veebiainese käideldavustesti 1.0 kontrollküsimuste nimekiri........................................132 Bibliograafia ja viited....................................................................................................139 Lühendid...................................................................................................................... 158
operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
6 / 55 Google App Engine Andris Reinman piiresse ning lähtefailid on turvaliselt varundatud, siis on Google App Engine aplikatsiooni loomiseks tõenäoliselt parim valik. Paigaldus Google App Engine kasutamiseks on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara arenduspakett (SDK), mille saab alla laadida Google App Engine kodulehelt [http://code.google.com/intl/et/appengine/downloads.html]. Valida on kolme versiooni vahel, millest igaüks on mõeldud eri platvormi jaoks. Alla saab laadida Windowsi versiooni, Mac'i versiooni või Linuxi versiooni. Kõik need teevad sisuliselt sama asja, koosnedes samadest pyhtoni skriptidest, ainult et Windowsi ning Mac'i
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
inimvigade tõttu. Kaudne kahju tuleneb andmete kaitsevajadusest. Allpool on toodud mõned näited sellistest vigadest. - Töötaja unustab isikuandmeid sisaldavad lehed printerisse. - Konfidentsiaalset infot arutatakse kõrvaliste isikute kuuldeulatuses, näiteks läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide
Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel
Selleks, et arvuti kell püsiks pika aja vältel, näiteks nädal, õige tuleb teda regulaarselt võrrelda etalonkellaga ning vajadusel korrigeerida. Aja seadmisel on loomulik seda teha sujuvalt, see tähendab mitte järsku liigutada näiteks kahe sekundi võrra, vaid pigem teha seda viiskümmend korda viie minuti jooksul kuue sekundi tagant, korraga 40 millisekundit. Sellist sujuvust ja muud pakub spetsiaalne NTP (Network Time Protocol) tarkvara. NTP kasutamine eeldab kokkulepet üldaktsepteeritava kellaaja etaloni suhtes. Tänapäeval on selleks üldtunnustatult GPS. NTP süsteemis on olemas esimesse, teise, kolmandasse jne kihti (ingl. k. stratum) kuuluvad NTP serverid ning kliendid. Seda hierarhiat kujutab skeem /-- | | - GPSi satelliit taeva all __/ ----------------------------------------------------------------- ---
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile