Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 2) Gooti ornamentika nii ehitistel kui esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Neid kasutati akende või ehisraamistikus või fassaadil ehisviiludes. 3) Reljeefid- hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. 4) VITRAAZIKUNST- Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati
nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks
Oskar Kallis (1892-1917) O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja
teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, kooril on mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Kõikide detalilide suundumus ülespoole, seega igati on rõhk vertikaalsusele. Akendel on 3 kasutatud enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Muidugi arhidektuur oli igas linnas veidi erinev. Näiteks hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud transept vähetähtis, kirikud on sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja tugipiitade järele vajadust. Piirdutakse ühe torniga. Inglismaa areng oli üsna iseseisva suunaga. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline
Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Interjöör: Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Skulptuur: Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele.
Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks võib lugeda klaasimaali. Skandinaavias ja Itaalias jäi maalikunsti tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid
· 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn" · Siirdus 1933 USA-sse, kus viljeles graafikat ja klaasimaali ning kujundas esimese masstoodanguks mõeldud lamineeritud puidust tooli · 1943 alustas sarjaga "geomeetria ja värvid" · 1949 alustas tema kõige kuulsamaks kujunenud maaliseeriaga "Homage to Square" · 1963 ilmus temalt kunstiteoreetiline käsiraamat "Interaction of Color" · 1972 kujundas kaks metallist skulptuuri · Albers suri 1976. aastal 88- aastasena Millega on tuntuks saanud? · Tuntuks saanud valgus- ja värviteooriaga
Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et päikeselisel päeval tekitab tema töö äärmiselt huvitava varju seinale, kus asusid teiste autorite teosed. Mulle mõjus see näitus väga silmaringi arendavalt ja mõttemaailma avardavalt. Mul tekkis erinevaid ideid, mida oma tulevastes töödes kasutada ja eeskujuks võtta. Enne selle näituse külastamist olin ma käinud kõigest kahel ekspositsioonil. Peale Kumus käimist olen ma
24.Kuidas ehitati tee kindlusesse, kas päripäeva või vastupäeva (joonistage)? päripäeva 25.Mis on Notre Dame? Kus asub kuulsaim sellenimeline kirik? 2p Jumalaema kirik, Norte-Dame-la-Grande 26.Mis ilmakaares asus kiriku peaaltar? Miks just selles ilmakaares? Idas, jumalale lähemal 27.Milline Prantsuse katedraal on eriti kuulus oma kujude arvukuselt ja sümboolika poolest? Cluny 28.Kuidas nimetatakse klaasimaali (värvilist akent)? Virtraaz aken 29.Milline on olilisim põhjus, miks romaani stiilis ehitisi on vähe säilinud? 1p Vanade hoonete materjali kasutati uute tegemiseks 30.Milline maa on kuulus oma keskaegsete raamatuillustratsioonide ja omapäraste rõngasristide poolest? 31.Kes 3.ristisõjas osalenud kuningatest oli ka kuulus rüütlilaulik? Richard Lõvisüda 32.Millisest piirkonnast võime leida romaanis stiili kirikuid Eestist?
Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi. Rouautist kujunes üks silmapaistvamaid 20. sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega. ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi
tinaraamid. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga
2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide Maalikunstis olid valitsevateks vitraazkunst ja tahvelmaal hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. tunnete väljendus. 14
On veel matid värvid mida kasutatakse keraamilistele pindadele maalides ja valge värv. Geelvärvid- need värvid jätavad natukene ruumilise pinna. Värve võib pinnale kanda kiht- kihilt ja värve võib omavahel ka segada. Kontuurvärvid- kontuurvärvidega maalida peenikesed detailid või kontuur tööle. Kui avate uue tuubi, siis on soovitav teha hästi väike auk, seda peenema kontuuri saate ja töötada on lihtsam. NB! · klaasimaali värve võib omavahel segada, lahjendada veega või tärpentiiniga · maalida võib ka pinnad ainult ühe kindla tooniga · algajal on lihtsam kontuurid teha hiljem, kui töö on kergelt kuivanud · maalitakse klaasimaali väikeste pintslitega ja väikeste tõmmetega · tööd vaadata vahepeal vastu valgust, siis saad teada kas tööpind on ühtlaselt kaetud ja paraja paksusega
laipade ja skelettide kujutisi). N: ilmalik Naumburgi „Ekhard ja Uta“ Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus.
Vaimsete võimete poolet on Juhan keskmine. Õppetööga saab hakkama kui tal poleks nii palju negativismi. Juhanile antud ülesande vastus alati on, et ei oska, ei saa aru, ei viitsi teha. Ta jalutab lihtsalt tunnist minema või siis häirib õpetajat seni kuni ta visatakse välja. Klassikursust Juhan kordama jäänud ei ole. Õppeaastad on lõpetanud positiivsete tulemustega. Kõige rohkem meeldib talle kunst, tööõpetus ja midagi oma kätega valmistada. Kolmandas klassis osales tema tehtud klaasimaali joonistus näitusel ning ta sai auhinna ja diplomi. Juhani jaoks oli see väga oluline ning kõige tähtsam oli see, et ema seda näeks. Tagasisidet saades oli ema tõesti teda kiitnud ning kooli tulles oli seda ka tema käitumises tunda. Joonistustes on temal peamiseks värviks must. Kui küsida, miks ta mustaks värvib, siis ütleb et talle meeldib. Juhanil on enesekontroll nõrk ja vahel puudub see üldse. Kui teda endast välja viia, siis ta ei kontrolli ennast üldse
loovinimesele vajalikku iseteadvust (see ilmneb kirjavahetusest kui ka autoportreedest). Kasvanud üsnagi rasketes oludes isa suri kui pere vanim poeg Oskar oli viieaastane; ema elatas and ja oma nelja last õmblustööga suutis ta arendada end mitmekülgseks kunstnikuks. Oma kunstiande päris ta vanematelt. Isa, õnis Kallis, kes tööas Tallinn- Peterburi raudteel konduktorina (hiljem Vene tänava Postimaja komandandina), armastas teha puutööd ja tol ajal moes olnud klaasimaali. Osavad käed olid ka emal ning kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas
Fifth level Gooti kunst Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekkisid fantastilised lehvik, täht ja võrkvõlvid. Gooti stiil peab inimest kujutades kõige tähtsamaks hingeelu avamist. Kõik figuurid olid veenvalt elulised ja isikupärased, kõik suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirat usutunnet, selgust ja kindlust. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali ehk vitraazikunsti Reims'i Jumalaema katedraal ~ 1211 1260 aastal Roosaken pühendatud Neitsi Maarjale. pikihoone pikkus üle 100 m, kesklöövi kõrgus üle 40 m. Skulptuur Reimsi katedraali viimsepäeva stseen Skulptuur tehti seina sisse. Maalikunst Sainte Chapelle Külgvitraazhid Kasutati erinevaid värvilisi klaasitükikesi TÄNAN VAATAMAST!!!
Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917) O. Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O. Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja
Saksamaal hakati värvitud puuskulptuuridega kaunistama tiibaltareid. Need altarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu (mõnikord on neid mitugi paari ülekuti) katavad maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu (Viirandi 1982:74-75). 10 3. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazkunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju säärane, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki tugisüsteemi vahel asusid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst. Kuid siiski viljeldi seinamaali innukalt väikestes kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Selliseid kirikuid leiame näiteks Soomes
Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Klaaside värvid olid kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline,
Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodi minekuga. MAALIKUNST: VITRAAZIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest;
saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule. 9. FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal. 10. SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega 11. KLAASIMAAL e. VITRAAZ- Vitraaze valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt 15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult. Kasutatakse ka pahtlilabidat ja sõrmi maalimisel 16. LASEERIV MAALIMINE vt. Õlivärvi alt 17. PERSPEKTIIV- ruumi kujutamine tasapinnal
Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Kõikide detalilide suundumus ülespoole rõhutatud vertikaalsus. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis asendada need akendega. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mis tipus moodustavad teravkaare. Akna ülemise osa täidavad rõngad, rosetid (kolmik-, nelik- ja kuussiirud) tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal
Külastussoovituseks on välja valitud Varnja külas asuv palvela, mis on kõige rikkalikuma ikonostaaziga ehk sisekaunistusega. 27. Luteri kirik, eriline Jaani kirik ja Ruhnu puitkirik Kui istud Ruhnu väga vana puidust luteri kiriku pinkidele, siis on sinu ümber Eesti vanim puitehitis (1644). Lisaks võid kujutleda, et seal istusid kunagi rannarootslased Ruhnu oli rannarootslaste eluala. Kes on klaasimaali huviline, siis selle kiriku akendel näeb ka Eesti vanimat klaasimaali. Kui istud Tartus telliskividest ehitatud Jaani kirikus, siis sind ümbritsevad unikaalsed savikaunistused ehk terrakotad. Kirik ise on seest üsna lage, nagu luteriusu kirikud ikka. Jaani kirik tundub lisaks veidi lagunenud või poolik, sest osad kaunistuste kohad on tühjad mõned kaunistused on hävinud või
Linnaehituses: · Majad lihtsad, vähe kaunistusi · Talajupp (kraami ülesvinnamiseks) · Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud) · Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad · Linnakindlustused · Aknad väikesed · Peauks teravkaarne · Terav, kõrge viilkatus · Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst Klaasimaali õitseaeg, skulptuur on arhitektuuri teenistuses. Renessanss 14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446)
Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse. Maurice de Vlaminck eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. ,,Jõgi". Georges Rouault ,,Kloun". Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraazlikku kujutamislaadi. Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund ekspressionism (väljendus). Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid. Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal. Enamasti kasutatakse ekpressionismi saksa väljendusliku kunsti kohta. Natukene erinev on fovism ekrpessionistmis. Sakslastele meeldis maalile jurde mäelda tähendust ja
kõrggootikat. Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti. Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa
(Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15. saj algupoolel levisid Euroopas eriti kaunid ja armastusväärsed madonnad. Värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja ebaloomulikult kõveraks. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva. Gooti maali kõige silmapaistvamaks osaks tuleb pidada klaasimaali, vitraazkunsti. Kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki, seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst, seda viljeleti peamiselt väiksemates kirikutes. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutise piirjoontega. Kirikuid täitis fantastiline valgus
Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Seinamaali suurmeistritest võib nimetada Giotto di Bondone'i, kes oli ühtlasi ka uue stiili rajajaks. Inimeste kujutamises oli ta küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tal tinglikum. Prantsuse gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem
matele õpitud tantsukavaga, mis tegi nii ühele kui teisele rõõmu. Kuna tegemist oli ka käsitöölaag- Kontaktandmed: riga, siis oli lastel võimalus kaasa lüüa töötubades, Keila vald, Kloogaranna küla kus tehti karnevaliks kipsmaske, tuulelohesid, Tel 654 0845 noortelaager klaasimaali, kaunistusega pildiraame ning sõbra- 638 0757 ENTK paelu. 51 29366 Kõigis laagrivahetustes toimusid lisaks vastavatele [email protected] teemadele ka tavapärased laagriüritused maas- Helga Eichen KUTIMUTI NOORTELAAGER KutiMuti Noortelaagril sai 2005
annaabi.ee 
