Saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus aset leidnud eelromantiline liikumine. 15 Herderi osatähtsus ning seos Eestiga Eestiga on ta seoses selle kaudu, et ta oli kontaktis Põltsamaa pastori A. W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18. sajandi lõpus, huvi inimeste tunnete vastu aga mitte tunnete väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”
oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772. Friedrich II (7 aastane sõda) Friedrich II Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Friedrich II Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II.
Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga ja valgustusega. Daniel Defot(1661-1731)- Sündis Inglismaal, õppis Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Peitis end võlgnike eest. 1677 a. kirjutas teose: "An essay upon Projects". Teoseid on kokko 545. Tema teoseks on veel "Robinson Crusoe". Torm ja Tung- (1780-1790) juhtivad kirjanikud-
„Kohtunägemus“ 1821 Tähtsus Kirjandusvoolu rajaja - baironism Byroni loomingul on olnud suur mõju slaavi kirjanduse arengus Tema elust ja loomingust on inspiratisiooni saanud paljud muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud Tsitaat Pärisorjad!Kas te siis ei tea,kes ihkab vabadust, ise võitlema peab? (“Childe Haroldi palveränd”, 1818) Huvitavat Byronil olid kompjalad Toetas oma rahaga Kreeka sõjalaevastikku kirjavahetuses Goethega Eeskujuks E.A.Poele Byroni järgi on nime saanud asteroid 3306 Byron Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/George_Gordon_ Byron (05.10.14) http://www.poets.org/poetsorg/poet/george- gordon-byron (05.10.14) http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjal id/ajatelje_materjalid?item_id=70&table=Per sons (05.10.14) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/byron_geo rge_gordon (05.10.14)
Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7. sümfoonia, oratoorium “Kristus õlimäel” , ooper “Fidelio” 13. Miks oli tähtis Böömimaa kuurordis Teplitzis veedetud aeg 1811 – 1812? Loominguliselt viljakas, kohtumine Goethega, armastussuhted. 14. Millal oli Beethoveni kuulsuse haripunkt? 1813– 15 1. Kuna jäi ta täielikult kurdiks? 53-aastaselt. 2. Beethoveni hilise loominguperioodi tähtsamad teosed? “Missa Solemis” ja 9. sümfoonia 3. Kuidas suhtus rahvas Beethoveni surma? Matustel oli 10 000 inimest. 4. Missugune oli Beethoveni loomislaad? Ei lõpetanud teoseid kiirelt, tahtis alati oma tööd lihvida. 5. Milline oli Beethoven muusika üldine iseloom?
Periodiseering 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800. aastal esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Kohtus Goethega .Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mõjutasid ka tema loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Looming Ta on koostanud muusikat palju erinevates zanrites Ludwig van Beethoven on loonud 135 teost, ta on loonud 9
aastal, poeg 1830. aastal. Draama"Faust" tegeles ta ligi 60 aastat. Esimene osa sai valmis 1806, kuid ilmus 1808 ning teise osa lõpetas ta 1832, kuid see ilmus pärast tema surma. [7] 6) Johann Gottfried Herder(1744-1803) oli saksa kirjanik ja filosoof. J.G.Herder haris end ise, lugedes isa piiblit ja lauluraamatut. 1762 astus ta Königsbergi ülikooli, kus sai Immanuel Kanti õpilaseks. 1769. aastal sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele teedele. Lisaks oli Herder saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.[8][2]
Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe.Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal.Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen".Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles
aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele.
Charlotte Buffi, kes oli kihlatud kohtusekretäri Christian Kestneriga. Kõik kolm sõbrunesid. Sedalaadi sõprust tunti tolle aja romaanikirjanduses hästi, ja teati selle riske: harva püsis see puhta sõpruse ja platoonilise kiindumuse taktitundelisis piires. Goethe, tajudes nähtavasti nende piiride lähedust, lahkus Wetzlarist hüvasti jätmata. Wetzlariga on ,,Werther" seotud veel teiselgi kombel. Wetzlarisse lähetatud Braunschweigi saatkonnasekretäri Karl Wilhelm Jerusalemi sidus Goethega sarnane kogemus: vastuarmastuse lootuseta armumine. Kuid sellele, millele Goethe oli Wetzlaris olnud üsna lähedal, viis Jerusalem ka ellu, sooritades 29. oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede
(x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla. 23. 6 Schilleri näidendit: ,,Röövlid", ,,Fiesco vandenõu Genuas", ,,Don Carlos", ,,Salakavalus ja armastus", ,,Wilhelm Tell", ,,Orleans'i neitsi" 24. Schiller koos Goethega: Pärast tutvumist Goethega süvenes klassikaline kallak Schilleri loomingus veelgi. Kui Goethe muutus oma luules järjest realistlikumaks, kinnitas Schiller jätkuvalt kõrgeid ideaale. / Kirjavahetus!! mõte luua tragöödia 25. Schilleri näidend ,,Wilhelm Tell": aluseks on legend 14. sajandi alguse sveitsi kangelasest Wilhelm Tellist, keda kui osavat vibukütti olevat keiser sundinud julmaks katseks: et ta keeldus
(hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ja tungi''valitses klassitsism (lähetus antiigist, olid selged normid, millest lähtuti tragöödiate kirjutamisel). Enne valgustatust oli
III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised pühendused teostel IV. Aastad 1813-1815: kriis. · Tema kirjad räägivad depressioonist. · 1814. aastal algas Viini kongress, mille puhul tulid aastaks linna Euroopa kroonitud pead ja aristokraatia ladvik. See oli tema kuulsuse ja majandusliku edu kõrgaeg, olulisi teoseid on nendest aastatest aga vähe. V. Aastad 1816-182 7: hiline looming.
tähtis esindaja. 17641769 oli ta Riias õpetaja. Sel ajal hakkas ta juba filosoofilisi ja kirjanduskriitilisi töid kirjutama. 1769 sõitis ta Prantsusmaale Nantes'i ja Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega, kes oli vaimustuses tema kirjanduskriitikast. Seda peetakse tormi ja tungi liikumise alguseks. Herder on noort Goethet tugevalt mõjutanud. 1771 võttis Herder vastu koha Blückeburgis Schaumburg-Lippe krahvi Wilhelmi õukonnas ülempastori ja õukonnajutlustajana. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina
midagi, peale surma ja maksude." Inimese elu on paratamatus, ta ei saa öelda sõna sekka selles, kas ta soovib elada või mitte. Elu käekäik ei ole ette ennustatav. Elumeri viib meid edasi vaid nii, nagu inimene ise sellel sõuab. Aga see ei ole tavaline meri, vaid rahulik, ilma ühegi laineta. Inimene saab liikuda nii, nagu ta ise soovib. Elu lõpuks on inimene ikka see, kelleks ta end ise teinud on, ta asub seal, kuhu on ta end ise viinud. Goethega tuleb nõustuda: elu mõte on ja on alati olnud elus endas.
"Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu kingitusena..." Merkeli autoripositsioon parteitu inimsõbra objektiivsed tähelepanekud? patriootliku ohvri tooja? Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas vabamüürlaste looz Royal York Berliinis Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) katsetus Kopenhaagenis reisid Põhja-Saksamaal aktiivne ja kirju loominguline periood Wannem Ymanta Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage (Leipzig, 1802) Imanta unenägu. Merkeli järele kirjutanud Anton Suurkask. (Uus Aeg, 1901) Merkel Saksamaal II 1802-1806 Berliinis "Ernst und Scherz" (1803) "Der Freymüthige, oder Ernst und Scherz" (1804-1806) koos August von Kotzebuega 1806 põgenemine Napoleoni eest
pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof
avaldamisega1812.aastalsai ta paugupealtkuulsaks. Byroni peateosekssai 17 laulustkoosnevpoeem"Don Juan", mille viimanelaul jäi pooleli. Byroni teostesavaldubmaailmavalu,millesleidubrõõmuvaid loodusevaatluses. Temateostekangelasedon intelligentsed,julgedja kirglikud,kuid samas haavatavadja üksikud,leidmataõnneja rahu.Sellegalõi ta kirjandusliku kangelasearhetüübi(Byronic Hero). LisakssõpruselePercyByssheShelleygaoli ta kirjavahetuseska Goethega. Byroni loomingulon olnuderiti suurmõju slaavi kirjandustearengus.Byronoli eeskujuksnooreleEdgarAllan Poele. TEOSED: · "Jõudeajatunnid"(Hoursof Idleness, 1806) · "ChildeHaroldi palverännak"(ChildeHarold'sPilgrimage, 1812 1818) · "Gjaur" (1813) · "Korsaar"(1814) · "Lara" (1814) · "Heebreameloodiad"(HebrewMelodies, 1815) · "Manfred"(1817) · "Don Juan" (18191824;lõpetamatapoeem) · "Beppo"(1818)
Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe "Faustile". Tervis
õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.
Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 1813-1827 Viini III periood (hiline looming).Loominguline kriis 1813-1815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Tähtsamad
õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.
2 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4 18131827 Viini III periood (hiline looming). Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid kui võrrelda kõigi kolme klassiku ühes ja samas zanris
Nagu öeldud sai, oli see periood Ludwig van Beethoveni kõrgperiood, mil ta lõi enamik oma kuulsaimatest teostest. Hakkas välja kujunema beethovenlik väljenduslaad. Antud perioodil saavutas helilooja kuulsuse ka oma kodumaal- Saksamaal ning Inglismaal. Väga palju mõjutasid Beethoveni selleaegset loomingut tema paljud ebaõnnestunud suhted. Sellel perioodil kirjutas ta oratooriume, sümfooniaid, klaverisonaate, kontserte, missasi ning ka oma esimese ja viimase ooperi. Beethoven kohtus ka Goethega, kellega loodi muusika tragöödiale ,,Egmont". 5 1.4. Viini III periood 1813-1827 1813-1815 tabas Beethovenit suur loominguline kriis. Selle põhjustajaks olid paljud luhta läinud suhted, helilooja kurdistatus, depressioon ning lisaks nendele suri ära ka Beethoveni vend, mistõttu jäi tema hooleks vennapoja kasvatamine, kellega aga oli heliloojal suuri probleeme. Kõik see viis Beethoveni suure stressini ning tema teoste loomine jäi soiku
keeles Versek ilmus 1842 1844 ja tähendab Luuletus. János vitéz on luuletus ja räägib sangar Janosest A hóhér kötele ilmus 1846 ja tähendab Timuka köis Sangar János ilmus eesti keelsena 1973 Siim Mihkel Palits Adam Mickiewicz A. Mickiewicz oli Poola kirjanik, poeet tõlkija ja professor. Teda loetakse Poola parimaks poeetiks. Teda võrreldakse nii Byroni kui ka Goethega Ta suri 26.november 1855 56.aastaselt Tema isa oli advokaat. Loomingud Ode to Youth oli Adam.M üks esimesi teoseid. Grayna oli kirjutatud 1822 aasta suvel. The Crimean Sonnets on luulekogumik kus on 18 sonneti Konrad Wallenrod on 1828. aasta jutustav luuletus Pan Tadeuszi loetakse Poola rahvuslikuks eeposeks. Siim Mihkel Palits Heinrich Heine H.Heine algselt sündinud Harry Heinena oli Saksamaa kuulsaim poeet.
06 kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Johann Georg Christian Kestner (1741--1800) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luule ja tõde Kohtus Goethega 9.06.1772 Tantsupidu õde Karoline sünnipäevaks ja kihluse tähistamiseks Volpertshauseni Jahimajas Goethe vanatädipoeg abuellus Charlotte õega Goethe ise "käis" sel ajal 17a Johannette Lange, vanatädi tütrega, kelle Charlottega tutvudes jalapealt hülgas Klaverimäng äikese ajal Leivastseen on tõsi Charlotte Kestner. Miniatuur, 1785 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. *Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. *Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Looming *Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen", mis on kirjutatud XVI sajandi talurahva sõja aineil. Klassitsismi ühtsuseprintsiibid hüljanud G annab avaramõõtmelise ajalookujutluse:
aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele. Shelley - Percy Bysshe Shelley (4. august 1792 8. juuli 1822) oli inglise romantiline luuletaja, kelle kuulsate luuletuste hulgas on "Ozymandias", "Ode to the West Wind" ja "To a Skylark". Shelley sündis väga jõukas Sussexi maa-aadli perekonnas baronetitiitli pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema
Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772
Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Maini ääres, Saksamaal 10. Kas Schopenhauer osales Napoleoni vastases vabadusvõitluses 19
. oli kutsar. Jettela .. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne, tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule
Neiu meenutas talle kedagi tema nooruspõlvest. Too pakkus talle veini ja tegi võileivadki välja. Harry rääkis talle õhtusöögist professori juures, neiu mõistis teda. Neiu rääkis, et tal on samamoodi pühakutega. Ta ei ole küll jumalakartlik, kuid tema jaoks olid pühakute pildid totrad. Tema meelest ei kujutatud pühakuid õigesti, vaid totratena. Neiu tahtis tantsida, kuid kuna Harry ei osanud tantsida, läks neiu üksi. Harry jäi magama. Ta nägi unes kõnelust Goethega, kellele heitis ette edevust. Harry oli tund aega maganud ning silmi avades nägi enda ees neidu. Nad leppisid kokku kohtumispäeva ja paiga. Neiu võttis talle toa ja käskis magama minna, mida Harry ka tegi, lubades kõikidele tema käskudele alluda. Täna oli tema ja maailma vahelt mingi loor rebenenud. Koju minnes kohtas ta üüriperenaist, kellega hakkas teed jooma ja vestlema. Üüriperenaine kõneles oma tublist vennapojast, kes oli raadio valmistanud
keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees)
· Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega. ,,Mulle ei meeldi mu ema, sest tal ei ole minu jaoks aega" Ütles oma emale : ,, Tulevikus ei ole sa keegi, kui sinust räägitakse, siis vaid minu kaudu." Tema ainsaks seltsiliseks oli koer, keda kutsuti Nooreks Schopenhaueriks. Vihkas oma ema ja seega vihkas ka naisi. Peateosed: · Elutarkus · Maailm kui tahe ja kujutlus Tema mõtted · ,,Inimene on inimesele hunt" · ,,Maailm on meie kujutlus." · ,,Abielu ja truudus on naiste väljamõeldis." Karl Marx
ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees)
Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.
Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas linna mitmeid saksa luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772
tõene lugu, aga 17.saj võis reisikiri olla pettus. ,,Inimene on olemas eostamise momendist peale". Üritab seda lineaarselt jutustada. Aga see ei tule välja, sest kogu aeg tuleb jutustada ka millestki muust. Sentimentalismis see kahtlus jätkub ei ole ainuõige kujutamisviis. Romaani alal tehakse eksperimente. Realismil on palju aspekte. Mida kujutatakse realistlikult? Elu, mingit juppi sellest? Romantiline romaan. Tekkis Jena koolkonnas. Jenalased sattusid mitemti vastuollu Goethega, kes oli Waimaris jõudnud oma hiilgeaja tippu. Wilhelm Maisteri romaan. Romaan, kus keskendutatakse biograafiliselt inimesele, kes alustab eluteed. On segaduses, ei tea, mida peale hakata. Pärast mingit etappi jõuab faustlikule järeldusele,et nüüd on see hetk käes, kus asi on valmis, inimene on küps sisemiselt, leidnud koha ühiskonnas jne. Positiivse lõpuga. Jena romantik Ludvig Thick(?) oli kontaktis inglise romaaniga. Ütles et nii pole elu ja inimese olemise suhtes õiglane.
Isa oli kangur, hiljem õpetaja. Ema sepatütar. Noormehel oli hea pea ja leidis toetajaid, kes tasusid tema ülikoolikulud Königsbergis (Kaliningrad). Seal ta sündis ja kasvas. 5 aastat pärast usuteaduskonna lõpetamist elas ja töötas Riias kirikuõpetajana. Puutus kokku Baltimaadega ja kohalike rahvaluulega. Riias viibides kirjutas oma esimese silmapaistva teose „Uuemast Saksa kirjandusest“. Hilisemas elus elas Saksamaal, Weimaris, kus puutus kokku Goethega. Ta hakkas tegelema rahvaluulega ja hakkas huvi tundma selle vastu. See teos, mille ta koostas, oli kaheosaline „Rahvaste hääled lauludest“. Sinna ta koondas eri Euroopa rahvaste folkloorinäiteid (5 näidet Eestist). Herder oli see, kes esimesena avalikult ja jõuliselt väljendas mõtet, et tegelikult on folkloor sama tähtis kui ilukirjandus. Lisaks sellele folkloor kannab rahvateadust, tõekspidamisi, mõtte- ja maailmakäsitluse väljendust. Ükski rahvas ja tema looming
Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja halva konspektsioon. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti. See on peegeldunud edasi ja jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni, see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Schiller on poeet, dramaturg, teoreetik ja ajaloolane. Shiller on Euroopa üks esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Sündis sõjaväelase perekonnas, haridus õiguse ja meditisiini ajal. Õppimise ajal tutvus inglise ja prantsuse valgustuslike mõtlejate töödega ning sai Tormi ja tungi liikmena nendest osa
Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees)
Vene talupoegi on kujutatud tekstides ,,Lauljad", ,,Kaks mõisnikku" jne. T rõhutab, et vene talupoja iseloom pole välja kujunenud. Tekib lõpetatuse puudumine. Tugevalt kerkivad esile üksikud jooned tugev füüsiline jõud või vägivaldsus. Tekib selline tunne, nagu inimene oleks alles hakanud kujunema, kuid pole teinud läbi mingit protsessi. On kirjeldatud ka poeetilisi talupoegi (nt ,,Hor ja Kalinõts"). Kalinõtsit oli võrreldud Schilleriga, aga Hori Goethega. Hor põlgab naisi. Novell/ olukirjeldus ,,Lauljad" T arvates on talupojad väga tundlikud ilu suhtes. Siin näitabki ta andekat meest. Kogu novell on pühendatud lauluvõistlusele ühes külakõrtsis. Tekst on väga täpne omane olukirjeldusele. Kõrtsis toimub lauluvõistlus. Üks andekas noormees laulab nii, et ka küla kõige metsikum mees hakkab nutma. Vaatamata erakordsele andele, mille
aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele. 15 Eesti kultuuri ja kirjanduse arengujooni aastail 19181940 NOOREESTI 1905. a revolutsiooni eelse ja aegse ühiskondliku aktiivsuse, elevuse ja võitlusmeelsuse surusid aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse
38 luuletajaid ja filosoofe. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Goethe elu viimaseid aastaid kirjeldab tema sekretär Johann Peter Eckermann oma raamatus "Vestlused Goethega" ("Gespräche mit Goethe in den letzten Jahren seines Lebens") (18361846). Johann Wolfgang von Goethe alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega. Tähelepanuväärseim näidend, mis tegi Goethe tuntuks kogu Saksamaal, oli 1773. aastal ilmunud "Götz von Berlichingen". Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772
Muidugi ka teie. Aga kas saate aru, mis see tähendab, et doktor ütleb, mina pean sõitma, sest noored neiud vajavad kliimavahetust, ja et papa vastab: poisid? Ka tädi ei saa tulla, sest tema teeb poistele lobi, keedab neile suppi. Tervest ilmast kokkusõitnud poiste supi pärast lükati minu sõit edasi. Mina sõidan alles siis, kui ka poisid kevadel laiali sõidavad. Aga ütelge nüüd ise, mis asi siis mina õieti olen, kui minu tervisvesi, minu Saksamaa täiendus, minu Goethega kohtumine olenevad poiste lobist, igapäevasest lobist? Milleks ma siis elan, kui poiste supp on tähtsam kui minu sõit? Teie seisate siin, lõikate leiba ja katate lauda, tähendab pole kuigi tähtjas isik, aga teie supp on tähtjas, hirmus tähtjas. Papa ja tädi kinnitavad mõlemad: ei saa, ei või, sest kes hakkab poistele suppi keetma. Ah, kuis ma tuhat korda olen soovinud, et te oleksite minu ja
annaabi.ee 
