Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Globaliseerumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, tollimaksud, tööpuudus, arengumaadele, sissevool, tehnoloogilised, töökohadmüüdava nafta hinda --> USA, Euroopa Liit jt riigid saavad odavalt naftat osta --> tootmiskulud langevad --> ettevõtlus areneb, majandustulud kasvavad --> inimeste elujärg paraneb kõikjal maailmas · Maailmaturg kujuteldav turg, mis hõlmab kogu maailma ja kus toote hind on kõikjal ühtlane 1990 2000 2010 Rahvusvaheline kaubandus · Tollimaks kaubaühiku või kaubakoguse impordi pealt makstav raha NB! Kõrged tollimaksud takistavad rahvusvahelist kaubandust · Import sissevedu · Eksport väljavedu · Tolliliit riikide vaheline kokkulepe, mille järgi (1) omavahelisel kauplemisel on madalad tollid ja (2) liidust väljaspool on kehtestatud ühtne, kõrge tollimäär USA Kanada omavaheline tollimaks 0% USA Kanada tollimaks 10% tollimaks 10% Vabakaubandustsoon tolliliit, mille siseselt tollimakse polegi
areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas.
muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenevate usuliste veendumuste mõju vähenemine. Moderniseerimisega kaasnevad probleemid arengumaades kaasnevad negatiivsed tendentsid nagu
Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused
Kõrge suremus ja kõrge Sündimus endiselt kõrge. Suremus madal. II Suur rändeaktiivsus üleilmastumine. sündimus.Keskmine etapp: rahvaarvu kasv aeglustub, sündivus Selge rändesuund on arengumaadest eluiga väga madal. langeb. kõrgelt arenenud riikidesse. Asustus - elati järjest Asustus -Algas kiire linnastumine tööstus Sisserännupiirkond Põhja-Ameerika, rohkem paikselt. ja seega töökohad koondusid linnadessse. Lääne-Euroopa, ka Lähis-Ida. Suurim Tihedaim asustus Asulad tekkisid kaubateede ja jõgede väljarändepiirkond Filipiinid. Inimeste viljakate muldadega ristumiskohtadel. Sisserännupiirkond Põhja- koondumine linnadesse jätkub.Hiidlinnad tasastelranniku- ja Ameerika. Väljarännuupiirkond Lääne- ja linnastud. Aga toimub ka jõeäärsetel Euroopa vastulinnastumine.
Too välja välisinvesteeringute peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud? Välisinvesteeringud: · Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt · Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust · Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega Välisinvesteeringute positiivsed mõjud: · Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi · Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti, aidates lahendada tööhõiveprobleeme · Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist · Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad, juhtimis- ja tootmisoskused Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud: · Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid
- ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Majanduslikud aspektid: industraliseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemi suunas, mis kujunesid välja Lääne_euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19.sajandil. Sotsiaalsed aspektid:traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutusete esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenev usuliste veendumuste mõju vähenemine ühiskonnas.
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks Valitsuse sekkumise 2. põhjus Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane Valitsus maksustab ja maksab toetus NB
Millist majandussektorit (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne) kujutavad jooned? A primaarne, B sekundaarne, C tertsiaarne. 10. Mis on rahvusvaheline firma (REV)? Too kolm näidet REV-rahvusvaheline ettevõte: Apple, Samsung, Google, Microsoft, McDonald's. 11. Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? 1. Uued turud; 2. Ligipääs loodusvaradele (parem ja odavam); 3. Tootmiskulude alandamine (odav-tööjõud, maksud, leebemad keskkonnamõjud); 4. Suurendada kontrolli mingi riigi majanduse üle; 5. Suurema käibega ettevõte saab kulutada rohkem reklaamile ja turundusele. 12. Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga suur? 1..2..3.. 1. Loovad uusi töökohti, mõjutavad investeeringute liikumist. 2. Reklaami kaudu mõjutavad tarbijate ostukäitumist. 3. Mõjutavad rahvusvahelist kaubandust. 13
turult. Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra. Väline mastaabiefekt ilmneb, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku ettevõtte suurusest. Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühikukulud olenevad üksiku ettevõtte suurusest, aga mitte tööstusharu suurusest. 5.Välisinvesteeringud (pos ja neg mõjud) Positiivsed mõjud: Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi. Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti, aidates lahendada tööhõiveprobleeme. Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist. Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad, juhtimis- ja tootmisoskused. Negatiivsed mõjud: Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid
· Kõrgtehnoloogiline tootmine vajab väga haritud tööjõudu, teadusasutusi ja sidevõimalusi. Rahvusvahelised kaupade liikumissuunad Lõunast Põhja, tooraine ja põllumajandussaadused Põhjast Lõunariikidesse, valmistoodang, teenused, tehnoloogiad ja kapital Põhjariikide vahel, valmiskaubad, teenused, tehnoloogiad ja kapital Lõunariikide (arengumaade) vaheline kaubavahetus on väga nõrk. Riigi võimalused kaubanduspoliitikat reguleerida · Tollimaksud (sisseveo pealt). Tooraine pealt madalamad maksud, valmistoodangu pealt kallimad. Riikideühendustes võivad tollimaksud puududa. · Kaubavahetuses kvoodide kehtestamine riik kehtestab teatud kaupadele koguselised piirangud · Kaudsed kauplemispiirangud tervisekaitsenõuded, turvalisus · Embargo kehtestamine kauplemispiirangu kehtestamine mõne riigi või riikide rühmaga. Võib kehtestada teatud toodete või kogu kaupade kohta.
· Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur. · Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee. · Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada
väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus laevaehituse areng uued metallisulatusviisid energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st
MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor
Turu areng Konkurentsis püsimise - Firma professionaalsus neli eeldust - Efektiivne teenindus - Õigete tehnoloogiate valik - Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised + Lisafondid ja puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid
Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu.
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
Ressursside hindade tõus nihutab pakkumiskõverat vasakule ehk pakkumine väheneb. Ressursside odavnemine aga suurendab pakkumist ja seega nihkub pakkumiskõver paremale. Näiteks võib suhkru hinna tõus sundida mõndagi maiustuste tootjat tootmise lõpetama. 3. Tootjate ootused. Tootjad võivad näiteks viivitada turule tulekuga, oodates järgmisel kuul saabuvat hinnatõusu. 4. Tootjate arv. Kui turule tulevad uued ettevõtted, suureneb ka pakkumine. 5. Maksud ja riiklikud toetused. Maksukoormuse suurenemine vähendab tootjate soovi maksustatava valdkonna ettevõtlusega tegelda. Tootmise ja ka tarbimise piiramise sooviga ongi kehtestatud alkoholile ja tubakale täiendavad maksud. Maksukoormuse vähenemine aga võib lisada uusi ettevõtjaid, kuna suureneb lootus kasvavatele sissetulekutele. Samuti võib riik tootmist aktiviseerida toetustega. Kui riik näiteks soovib põllumajandustootmist suurendada, võib ta põllumeestele anda toetust
kui monopolile. Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus: Vood (mingi perioodi puhul; SKP) Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed
mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Valitsus sekkub majandusse eelarvepoliitika kaudu kahel põhilisel viisil: kulutuste ja ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks
mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Valitsus sekkub majandusse eelarvepoliitika kaudu kahel põhilisel viisil: kulutuste ja ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses Maksud võib kõige üldisema liigituse järgi jagada kaudseteks ja otsesteks maksudeks
vähemefektiivsele partnerriigile,tuues kaasa heaolu vähenemise. 27.Välisinvesteeringud-Regionaalne integratsioon paigutab kohaliku tööstuse ümber liikmesriikide vaheliselt.Suur siseturg loob eeldused ka sellise tööstuse ümberpaiknemiseks, mis asus väljaspool regionaalset ühendust.Otseinvesteeringud ja tootmise viimine sihtturule asendab kaupade liikumise kapitali liikumisega.Välisinvesteeringute positiivsed mõjud- Kapitali sissevool aitab sihtriigil tasakaalustada maksebilanssi.Välisinvesteeringud loovad uusi töökohti,aidates lahendada tööhõiveprobleeme.Välisinvesteeringud toetavad majanduse kasvu ja arenemist.Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad,juhtimis- ja tootmisoskused.Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud- Kaubanduspiirangute vältimiseks tehtavad välisinvesteeringud võivad tuua kaasa ka negatiivseid mõjusid
Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks
vähenema. · Püsikulud jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele · Muutuvkulud muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter. · Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel. · Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused. · Tootmise muutustega muutuvad ka kulud. · Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud X PEATÜKK: TÖÖJÕUD · Tööviljakus tähendab seda, et ettevõtted võivad oma tootmiskulusid suurendamata maksta töötajatele kõrgemat tasu. · Tootlikkus madalam hind tarbijale suurem teenistus omanikule, suurem palk. · Kui nõudlus tööjõu järele on suurem, kui pakkumine, siis palk on suurem.
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond
Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö
7. Miks on toolikkus väga tähtis? -Elatustase sõltub toolikkusest -Palgad sõltuvad toolikkusest Kui toolikkus on suurem siis suudetakse toode valmis teha lühema ajaga ning töötajatele on võimalik võimaldada suurem tunnitasu, sest nad teevad sama ajaga rohkem tööd kui need, kelle tootlikkus on väiksem. 8. Milliseid kaubanduspiiranguid seatakse riikide vahel? -Tollimaksud-riigipiiri ületamisel impordilt võetavad maksud. Tulutollid (võetakse raha hankimiseks, on suhteliselt väikesed võrreldes kauba hinnaga) Kaitsetollid (kaitsevad kodumaist tootjat välismaise konkurentsi eest, et ostetekse kodumaist toodet, et välismaine toode oleks kallim) -Kvoodid-piirangud, mis on pandud välismaalt sisse toodavatele kaupadele. (piiravad väliskonkurentsi) -Muud taktikad
pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku............................8 3.MAJANDUS........................................................................................................... 9 3.1Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid.....................................9 Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt manajdussektorite
annaabi.ee 
