faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights. Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. Globaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade
Tänapäeva globaalprobleemid Maailm on üks suur ühiskond ja igas ühiskonnas on palju erinevaid probleeme. Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu
arusaamatuks. Võimalik, et inimese ja looduse vastandamine on meie antropotsentristliku mõtteviisi vili. Kui me heidame enestele ette looduslikesse protsessidesse sekkumist, siis me paratamatult välistame enda kuulumise loodusesse, pidades ennast ilmselt siis millekski kõrgemaks, nn. looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade
tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti peamine probleem on inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine. Jätkusuutlikkus võib olla: · looduslik/keskkonnaalane (Maa, loodusressursside, elamiskõlbliku kliima säili(ta)mine, keskkonnatasakaal), · demograafiline (positiivne iive, kvaliteetne rahvastik: hea haridusega, terve, töövõimeline ja huviline, ühiskonda kaasatud), · sotsiaalne (inimsuhete väärtustamine, üksteise abistamine), · majanduslik (loodust ja inimressurssi säästev majandamine). Jätkusuutlik valitsemine: · võim on legitiimne (seaduslik, õiguspärane), võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi, · valitsemine on efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. GLOBAALPROBLEEMID
kasvuga on viinud oludeni, kus keskkonnaalased probleemid on kasvanud globaalseks. Põlluharimine, metsandus, loomakasvatus ja elukohtade laiendamine on viinud olukorrani, kus maailma metsade pindala on kahanenud üle poole võrra. Samuti on ülekalastatud 3/4 maailma kalapüügi piirkondadest. 1950. aastatest on veekasutus kasvanud 3 korda ning pool miljardit inimest elavad riikides, kus on raske katta päevast veevajadust. Vee tarbimine kaks korda kiiremini kui rahvastik – vee tarbimine maailmas kahekordistub iga kahekümne aasta järel ja juba 2025. aastaks prognoositakse, et nõudlus vee järele ületab pakkumist 56% võrra. Nõudlust vee järele suurendavateks teguriteks on rahvastiku suurenemine ja elatustaseme kasv, põud ning keskkonnaalased probleemid. Kuigi maailmas on praegu veel kasutamiseks piisavalt sobivat magedat vett, on see ebaühtlaselt jaotunud.Lisaks on umbes 25% maailma mageveevarudest tervisele ohtlikult saastunud
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Eesti jäätmemajandus asub hetkel muudatuste faasis, mis on suunatud jäätmete ladustamiselt prügilas integreeritud jäätmemajandusele. Eesti jäätmemajanduse assimileerimine Lääne-Euroopa tasemega lühiajalises ning keskmises perspektiivis tingib sobivate kogumissüsteemide rajamise ning ka moodsate jäätmete töötlemise ja käitlemise komplektside projekteerimise ja rajamise vajaduse.
Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Globraliseerumise juures on see hea, et raha, info ja kaubad liiguvad kiiresti kõikide riikide vahel. Halb aga kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, globaalprobleemid ning ülemaailmastuv terrorism. Globaliseerumise positiivseks nähtuseks on rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Tänu sellele näiteks Euroopa Liidus puudub eksportkaupade maksustamine. Ka kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv on positiivne. Tänu sellele saab ühe riigi firma investeerida teise riigi omasse. Üks olulisemaid on aga rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide loomine, nagu näiteks IMF ja Maailmapank. Maailmapank annab arengumaadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
