Eestiga seotud globaalprobleemid Maailma üheks suurimaks probleemiks on inimeste arvu kiire kasv maailmas. Viimase sajandiga on rahva arv kasvanud ligi 3 korda (2 miljardilt 6 miljardini). Seetõttu tarbitakse rohkem toitu, vett kui ka energiat. Eestis on rahvaarv vähenenud, kuid see ei mõjuta eriti maailma rahvaarvu, sest suurem osa rahvastikust asub Aasias, Hiinas ja Indias (u 1miljard inimest) ning Jaapanis elab umbes 120 miljonit inimest. Ka Venemaa on suure rahvastikuga - 140 miljonit. Seepärast on suurenenud toidu- ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud erosioon ( ja ka kõrbestumine, kuid viimane Eestit otseselt ei puuduta). Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi
3 Globaalprobleemi 1) Globaalne soojenemine Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist. Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja
Kui ei ole enam puid ega taimi mis fotosünteesivad, siis kasvuhoonegaaside probleem vaid süveneb. Raiudes maha vihmametsad, saeb inimkond koguaeg vähehaaval seda oksa millel ta ise istub. Ka maailma veeringe on raskelt häiritud massilise metsaraie tõttu. Puud imavad oma juurte kaudu vett endasse ja hiljem vabastavad seda aurune atmosfääri, mis muudab kliima palju niiskemaks. Kui me raiume metsad maha, muutub kohalik kliima väga kuivaks ja ilma juurteta mis mulda kinni hoiaksid tekib erosioon. Kuigi need tunduvad probleemiks olevat vaid kohaliku ökosüsteemi jaoks, siis mõjutavad nad tegelikult läbi kliima ja veeringe kogu maailma. Tulevik "Me ei ole Maad oma isadelt pärinud, me ainult laename seda oma lastelt," Lester R. Brown, 1981 Globaalökoloogid usuvad, et maailma säilimiseks ka järgmistele inimpõlvkondale, tuleb rakendada jätkusuutlikku arengut. See tähendab, et loodusvarade kasutamist tuleb reguleerida
Kalandus ja metsandus, toiduprobleemid. 1. Nimeta ja näita kaardil kalarikkamad piirkonnad maailmas ja selgita kalarikkuse peamisi põhjusi. Kõige kalarikkam piirkond on Vaikses ookeanis, sest selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad..............................................................................
Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
