Eestiga seotud globaalprobleemid (0)

Eestiga seotud globaalprobleemid

Maailma üheks suurimaks probleemiks on inimeste arvu kiire kasv maailmas. Viimase sajandiga on rahva arv kasvanud ligi 3 korda (2 miljardilt 6 miljardini). Seetõttu tarbitakse rohkem toitu, vett kui ka energiat. Eestis on rahvaarv vähenenud, kuid see ei mõjuta eriti maailma rahvaarvu, sest suurem osa rahvastikust asub Aasias, Hiinas ja Indias (u 1miljard inimest) ning Jaapanis elab umbes 120 miljonit inimest. Ka Venemaa on suure rahvastikuga - 140 miljonit. Seepärast on suurenenud toidu- ja veepuudus.
Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud erosioon ( ja ka kõrbestumine, kuid viimane Eestit otseselt ei puuduta ). Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kasutusel on ka suurel hulgal väetiseid, mille tõttu erosioon võib keskkonnale ohtlikult mõjuda, sattudes veekogudesse.
Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Täna sellele probleemile on midagi ka ära tehtud – ülemaailmselt on loodud looduskaitsealasid kindlate liikide kaitseks. Riigid on omavahel sõlminud looduse mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti ning millega võetakse vastutus hoolitseda enda territooriumil kaitset vajavate liikide eest.
Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuhooneefekti suurenemist . Ka siin on Eestil oma roll, kahjuks küll negatiivne - süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine, metaani tase 3 koda suurem ning lämmastikoksiidi tase 2,5 korda suurem. Peamisteks saastajateks arvatakse olevat autoliiklust. Kõik see jama muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, võib tõsta merepinda tervelt meetri jagu, mille tõttu tuhanded inimesed kaotavad oma kodu. Kasvuhooneefekti pärast surevad paljud haruldased looma- ja taimeliigid välja ning levima võivad hakata ka epideemiad, viirused ja muud haigused ( seda soojema kliima tõttu ). Ka eestlased võivad selle pärast haigestuda tundmatutesse haigustesse . Näiteks rannikualad , eelkõige Pärnu, võivad sattuda üleujutuste ohvriks.