Kuusalu
Keskkool
5b
Andree-Vilmar
Reinvelt
Bernt Notke - Surmatants
Referaat
12.01.2014
Sisukord
1.põhitekst,
Bernt Notke-Surmatants maali kohta
2.Kasutatud
allikad ja leheküljed.
"Surmatants"
on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal
Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige
tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis.
Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses
sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14.
sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline
personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades
kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – memento mori .Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma
vägevamatest – paavstist ja keisrist – ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega.
Bernt Notke maalis
selle teose 15.sajandi lõpus ja tegemist on autorikordusega tema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
magrit8
Õppematerjali autor
Bernt Notke Surmatants Kaur Ülejõe 14Meh Surmatants · Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on
Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.
aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni. Vana-Liivimaa suurima kloostri – Pirita- vaated . Birgitiiniordule pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. 1999. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks Bernt Notke Surmatants Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483)
oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik. 3. Oleviste kirik- Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. 4. Vana Toomas- on Raekoja torni tipus olev tuulelipp, üks Tallinna sümboleid. Esimene Vana Toomas paigaldati raekoja torni tippu 1530. aastal. 5. „Surmatants“- hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Maal on rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm. Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – memento mori. Surelikud on reastatud
- Puunikerdaja Jochim Wernche 1614 - Uhke graafikaga raam, Pilt on väga luterlik (seaduse ja armu ikonograafia) - keskel uus vana testament, all kadunuke Vappepitaafid Üksikisiku mälestuseks, matustel sarga ees, riputati haua lähedale kiriku seinale. Enamasti aadlikele, keskel vapp ja regaalid. Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub. Bernt Notke Surmatants 14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri. mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema. popp legend: 3 elavast ja surnust: "mis olete teie, need olime kord meie ja mis oleme meie, selleks saate kord teie". surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg, kerjus Lübecki meister Bernt Notke
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid