2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate „Laulupealinn“ koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud „Valged ööd“ ja Getteri enda laul „Me kõik jääme vanaks“. laulude esitamisel erilist kava polnudki. Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu “Valged ööd“ , mida tuli neil rahva soovil korrata.
2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate ,,Laulupealinn" koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud ,,Valged ööd" ja Getteri enda laul ,,Me kõik jääme vanaks". laulude esitamisel erilist kava polnudki. Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu "Valged ööd" , mida tuli neil rahva soovil korrata.
multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele. Multitalendid rikastavad meie ühiskonda ja seda heas mõttes. 3 1. MIHKEL RAUD Mihkel Raud sündis 1969. aasta 18. jaanuaril Tallinnas. Mihkli ema on tuntud lasteajakirjanik Aino Pervik, sama ka isa Eno Raud. Tal on lisaks veel üks õde ja vend. Ema, Aino Pervik sündis 1932. aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor"
eksemplari. Album oli edetabelis Billboard 200 37 nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard Hot 100 esikümnes; nende seas olid "Billie Jean", "Beat It" ja "Wanna Be Startin' Somethin'". tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983. aasta parima mitteklassikalise muusika salvestise helirezissööritöö eest (helirezissöör Bruce Swedien). Jacksoni advokaat John Branca märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 dollarit igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist kasumit. Dokumentaalfilmi "The Making of Michael Jackson's Thriller" videokassetti müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais 1984 ilmusid müügile Michael Jacksoni moodi nukud, mis maksid 12 dollarit tükk
Katoliiklus kaotas esialgu positsioone, nüüd asus vastupealetungile. Puhkes Euroopas kolmekümneaastane sõda 1618-48. See oli võitlus katoliikluse ja protestantismi vahel. Hõlmas suure osa Euroopa juhtivatest riikidest. Samal ajal lõppes siinsetel aladel Poola-Rootsi sõda. Eesti alad läksid Rootsi koosseisu. Eestisse saabus stabiilne ja rahulik aeg. 30 aastane sõda oli eriti Saksamaale eriti karm. Selle aja jooksul Saksa rahvaarv vähenes drastiliselt. Seetõttu oli Eesti paljudele haritud meestele omamoodi pelgupaik, kuhu tulla sõjapakku. Loodud soodsad tingimused selleks. Kui eesti sattus Rootsi võimu alla, pidas Rootsi kuningas vajalikuks tugevdada haridust. Tulemuseks oli, et siis 1631 asutati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja 1632 Tartu Ülikool. 1634 asutati Tallinnasse ka trükikoda. Varem asus lähim Riias. Siia tulid õppeasutustesse Saksamaalt nii mõnedki õpetlased - sõjapakku, aga õppeasutustele oli kasulik, et nad siia tulid. Rahvaharidusele pandi 17
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel lauldavat luulet: monoodilist (soololaululine) ja koorilüürikat, mille puhul lisandus tekstile ka tantsuline liikumine. Monoodiline luule oli tundelisema teemakäsitlusega ning erines ka vormilt. See koosnes salmidest e stroofidest. Igal poeedil kujunes välja oma meelisstroof, milles kasutati erinevaid värsivõtteid. Koorilüürika moodustasid matuse- ja pulmalaulud, laulud jumalatele, peolaulud. Koorilüürika sai alguse Spartast, mistõttu jäi dooria dialekt selle
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud
Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal. Tema metafooririkas keel on omane pigema luuletajale kui prosaistile. Võib tunduda, et Dickensil on armastus liiga sentimentaalne, et ta tahab kogu hinges luua oma paljukannatanud tegelaste nurgakese, kus nad võiksid õnnelikud olla. ,,Pikwick-klubi järelejäänud paberid,, (1836-1837) roman oli tohutult menukas ja kirjanik sai kuulsaks üleöö. Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust. Kangelane-dzenetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija. Korralikus seltskonnas on ka teist liiki inimesi: kalke ja kaalutletavaid ärimehi, nö. jäiseid kangelasi. Kirjanik hindab metafoori ja oskab realiseerida selle varjatud motet
Erinevalt modernismist pole postmodernismis ühtset ja absoluutset tõde, vaid kõik peaks põhinema kontekstil. 3 Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum(MoMa). See andis paljudele USA-sse pagenud uuendusmeelsetele kunstnikele võimaluse oma kunsti eksponeerida ja müüa. New Yorgist sai uus kunstimetropol. Tänapäeval on MoMa üks tähtsamaid ja kuulsamaid muuseume maailmas. Barnett Newman. 1948 Barnett Newman. 1964 Barnett Newman Vir heroicus sublimus Barnett Newman
näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: ,,Kaks saarlast", ,,Tulipunane vihmavari", ,,Helde andja", ,,Halvad naised", ,,Elul on väikene hingemaa". Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks osutas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan ,,Tuule armuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus ,,Invaliid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotisaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekult ühelt kirjandusliigilt teisele kirjutab ta
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Villemit nagu paljusid teisigi aitavad tutvused "õigete" inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud. 5. "Jumalat ei ole kodus" (1971, trükiarv 32 000) Lugu algab sellega, et menukas kirjanik Sander Tümmeleht sõidutatakse tema naise Ingeborgi initsiatiivil psühhiaatriahaiglasse viinaravile. Tümmeleht on sapine ja maailma peale tige. Doktor esitab tavapärase küsimuse: Kuidas see algas? Vastust sellele küsimusele hakkabki Tümmeleht otsima, taustaks psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks
avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. - täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. - Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest. Toimetustöö muutub kollektiivseks ja spetsialiseerub vastavalt sisemisele tööjaotusele. Anonüümsuse kadumine tõstab ajakirjanike tuntust, aga ka vastutust. Eestis: Esimese maailmasõja ajast 1920
Ihalus uue järgi tuli sajandivahetusel: uue ootus. Ühisjoon ka tugev seotus kujutava kunstiga. Teatris sünteesiti erinevaid uusi zanre: kabaree, varietee, tsirkus, spordivõistlused. Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi tegevuspaikade illusionismi
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
Põhiprobleemid: 1 Kas raha eest saab kõike? 2 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 3 Miks peetakse raha kõige aluseks? 2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
Kirglikkus näha ka varasemas luules. A keelemängud rajanevad kõlamängudel. Kõla hakkab teksti juhtima: etümoloogiad, teisendused jne. Iseloomulik, et uus tekstitüüp toetub parallelismile: varieeruma hakkavad kordused. Moodustab improvisatsioonilisi ahelaid, liiguvad seostelt seosele. Krull räägib ka laiemalt mitmuslikkusest kui läbivast printsiibist. Ei piisa päikesest luuletamisest, päikeseid ja maailmaid on palju. See printsiip vormiliselt läheneb paljudele ridadele jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva, eriti 60ndate alguses. Allkisaar kirjutab teistmoodi kui teised samal ajal, kirjutabki. Selle juures on mingid punktid, mille kaudu
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika, keeldub siiski suurte kõhkluste järel kommunistile ebasobivast käsitumisest, õnnelikuks saamisest Hümmati õnnetuse arvel. Selle asemel vestleb ta Hümmatiga, kinnitades talle, et tal pole Murati suhtes mingisuguseid kavatsusi ning veenab mõlemat, et neil on kõik võimalused õnnelikuks saada ning nad ei tohi nii oma õnnest nii kergesti loobuda. Nurijjäl õnnestubki noored lepitada. Juba Bakuus, saab ta linnavalituselt
sajandite jooksul kujunenud, oma seletuse pärisorjuse kujunemisele. Roseneck, et pärisorjus ei tekkinud koos vallutusega, siinsed talurahvad enne sakslaste tulekut elanud üsna algelisel tasemel (ei eraomandit, õiget kohtupidamist pole, kõik sõdivad kõigi vastu, ristisõdijate tulekuks satutud venelaste, leedulaste ja skandinaavia ikkesse, st päästeti uute vallutajate tulekust). Hooldati nagu väikseseid lapsi. Pärisorjus 14. sajandi teisel poolel, kuna maa peale Jüri ööd, venelaste ja leedulaste rüüsteretkede tõttu laostunud. Talud raskes olukorras, läänimeestelt laenati vilja, loomi nii talupoegade kohustus mõisale laenu eest tööd teha kuni välja makstud, pidid püsima paigal (sunnismaised). Samamoodi ka varem seletatud. 1901 oli Liivimaa rüütelkonna notar. Teine olulisem töö ,,Die Lettlandische Revolution" kahe köiteline, 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid üritas seletada (1906-1908 indeks). Eessõna kirjutas jirufee Bosinov
(Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
