..............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg.
..............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg.
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati
sangpommidega kaks korda päevas treenerite juhendamisel. Aive Vahtra (44) on rebinud sangpommi võistlustel ühe käega 110 korda 16 kg. (http://www.parnupostimees.ee/? id=204983) Veteranide maailmameistrivõistlustel on Eesti sportlased saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Nt on Kalle Püss saanud euroopa meistriks sangpommitõstmises 2004 aastal. (http://www.jarva.ee/public/files/2004%20aastaraamat%20013.pdf) Varematel aegadel kasutasid tuntud Eesti sportlased Lurich ja Aberg sangpommi jõutreeningul. (http://www.epl.ee/artikkel/449606) Sangpommi on kasutaud mitmetel üritustel. Tihti korraldatakse sangpommi tõstmise võistlusi rahvuslikel pidudel (jaanipäeval) ja ka meelelahutusvõistlustena spordiklubide aastapäevadel. (http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=13538) Samuti kasutatakse noorte poiste rammumeeste võistlusel sangpommi tõstmist. (http://www.rammumees.ee/uudised/160)
.....................................................................................10 Tehniline üleolek.............................................................................10 Keelud................................................................................................12 Matilt pagemine...............................................................................12 Keelatud võtted...............................................................................13 Naiste maadluse reeglid.................................................................14 Riietus.................................................................................................14 Karl Veimann......................................................................................15 Kasutatud kirjandus.........................................................................16 2
" XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 7 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922 1922. aasta märtsis toimusid Stockholmis kreeka-rooma maadluse MM-võistlused, kuhu Eestist saadeti rahanappuse tõttu vaid kaks meest: Eduard Pütsep kärbeskaalus ja Artur Kukk poolraskekaalus. Pütsep (fotol) alustas turniiri seljavõiduga norralase Pederseni üle, teises ringis kohtus ta maailmameistri Väinö Ikoneniga ning alistas soomlase, aga finaaalis suudeti Pütsep seljatada, nii et viimane pälvis hõbemedali. Siiski on tegu Eesti esimese MM-i medaliga. Kahjuks oligi see nende võistluste ainukese
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena
haridusseltsi kooli, siis aga 1907. aastal avatud saksa erakooli sealsamas. Vene ja saksa keele oskuse kõrval sai Viiralt sellest koolist kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Vaatamata sõnaahtrusele, aga võib-olla osalt ka selle tõttu oli Viiraltil kaasõpilaste silmis juba tollal teatav erilisuse oreool. Nagu paljud poisid, oli temagi vaimustatud Georg Lurichist ja Aleksander Abergist1 ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; hiljem Tallinnas oli tal seda võimalik mõnda aega Lurichi enda juhatusel teha. Selline huvi polnud tollal kantud ainuüksi tahtest end füüsiliselt arendada või sportlikku edu saavutada; sellesse segunes suuremal või vähemal määral ka rahvuslikku auahnust, mida Lurichi ja Abergi kuulsus meeldivalt kõditas. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Varaseimad dateeritud joonistused pärinevad 1914.aastast ja on veel kaunis lapselikud. Ent igatahes osutus
Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur – võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 – ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924.
Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924.
Eesti sportlasele. Leks oli kunstnik, kelle loomingut kandsid rütmitunne ja inspiratsioon, ja maailmarändur võistles 14 aasta jooksul 58 erinevas Euroopa linnas. Võistlusrepertuaari kuulusid kõik hüppe- ja heitealad, vahel ka 110 m tõkkejooks. Võitis 478 auhinda, püstitas 21 ametlikku Eesti rekordit, võttes Eesti meistrivõistlustelt 46 kuld-, 20 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Poisieas oli ta viletsa tervisega, Georg Lurich soovitas ravida kehaliste harjutustega. Sihikindlaid treeninguid alustas ta 1913 ning 1916 ja 1917 püstitas kolmikhüppes Venemaa rekordid, vastavalt 13.17 ja 13.44. 1920 järgnes 8025,520 punktiga maailmarekord kümnevõistluses, kuna aga Eesti ei kuulunud rahvusvahelisse kergejõustikuliitu, seda ei kinnitatud. 1921 püstitas ta Helsinkis juba ametliku maailmarekordi 7486,610 punktiga. 1922 võitis Euroopa mängudel Göteborgis kümnevõistluse, pronksmedali sai Pariisi OM-il 1924.
Tuli süüdati mitte Kreekas Olümpias, nagu tavaks, vaid norra nüüdisaegse suusaspordi rajaja Sondre Norheimi majakeses Morgedalis. Kaminasütest süütas tõrviku 79-aastane Olav Bjaaland, ka Morgedalist pärit mees, kes 1902. aastal võitis Holmenkollenis kahevõistluses prestiizika kuninga karika ning kuulus 1911. aastal Amundseni ekspeditsiooni koosseisu, olles üks viiest mehest, kes esimestena lõunanabale jõudsid MELBOURNE 1956 Kreeka-rooma maadluse raskekaalus ei andnud Nõukogude spordijuhid Johannes Kotkasele võimalust oma olümpiavõitu korrata. Veri oli veest paksem ja nii astus Austraalias matile Anatoli Parfjonov, keda Kotkas oli kodustel meistrivõistlustel korduvalt võitnud. Parfjonovi etteaste ei olnud nii muljetavaldav kui meie mehel Helsingi OM-il. Venelasel oli rohkem õnne kui oskusi. Esimeses ringis kuulutati ta kaotajaks sakslase Wilfried Dietrichi vastu. Nõukogude esindus esitas protesti ja komisjon võttiski selle vastu
· Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks ,,Vanemuine", ,,Estonia", ,,"Ugala jne. 2. Kodune ülesanne Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein, K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik , K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder, J. Köler, G. Hackenschmidt, A. Adamson, F. Tuglas, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske, J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. G. Siuts, A. K. Mägi, J. Aavik , K. E. Viiralt, A. Kapp, M. Klein, K. Raud, M. Vilde, J. Köler, A. Weizenberg, M. Veske Menning, G. A. Adamson, A. Härma, M. Veske,
maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele.
a alustas tegevust kolmas kutseline teater Pärnu "Endla". Arhitektuuri jõudis sajandivahetuse paiku juugend. Mitu kaunist hoonet projekteerisid Eestisse maailmakuulsad some arhitektid Eliel Saarinen ja Armas Lindgren. Eestlastest arhidekt Georg Hellati projekteeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi kaunist hoonet Tartus on aga nimetatud isegi eesti rahvusliku arhitektuuri alguseks. Kõnealusel ajal pandi alus ka eesti spordile. Algusajastu säravaim nimi oli kahtlemata maadleja Georg Lurich, kes andis innustust paljudele teistele. 1912.a tõi maadleja Martin Klein Eestisse esimese (hõbedase) olümpiamedali. Väga oluline nihe toimus eesti hariduselus. 1905.a revolutsioon ei suutnud lõpetada vanestamist, kuid eesti keele õiguste laiendamise nõuetel oli siiski nii palju tagajärge, et ehkki riiklik koolisüsteem jäi endiselt venekeelseks, lubati hakata asutama eestikeelseid erakoole
kõrgushüppes ka oma esimene võidu TV olümpiastartide finaalvõistlustel Tallinna. Kümneselt jäi kevadtalvine treening nõrgaks, kuna kohalik võimla oli rivist väljas. Kuid see- eest treenis kevadel vägagi hoolikalt, teda innustas väljavaade kaasa teha TV olümpiastartide finaalis. Väga palju tegeles Valter teivashüppega. Väga hoolikalt tegi tireltõuse kangil ja käte kõverdamist, kasutas rööbaspuid ja ronis köiel. Samal aastal prooviti ka tõstmist. 43- kilose kehakaalu juures tõukas Valter üle 37,5 kilogrammi. Üheteistkümneaastaselt aga tõstis üles oma kehakaalu ja vähemaga ja ei kunagi hiljem ei leppinud vähesemaga. Üheteist aastaselt kulges treening osaliselt tujude ajendil, kuid siiski peaaegu igapäev. Nädal ennem võistlusi siiski üle päeva. Olümpiastartide finaalvõistluste eel sai harjutatud just vastavat ala. Kõvasti kasvas hüpete maht. Väga palju oli floppimist üle lati mitmesugustes variatsioonis, hüppamist
lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 ENKSTG ->MHG) kutsehariduskoolid (merekoolid, kaubandus-, õmblus- jm koolid) kõrgharidus: erakõrgkoolid 1914 TÜ-s üle 400 eestlase · Kultuuriuuendus Noor-Eesti (Suits, Tuglas, Aavik) 1909 ERM kutseline teater (K. Menning ja Vanemuine) film (1914 "Karujaht Pärnumaal") kujutav kunst sport (Georg Lurich, 1912 M. Klein olümpiahõbe) Mõisted/sündmused Härgmäe lahing e. Oomuli lahing, 2. augustil 1560, ordu kaotas lõplikult Venemaale Liivimaa kuningriik 1570-1577, kuningas oli Taani kuninga vend, hertsog Magnus, keskuseks oli Põltsamaa , pärast teist edutut Tallinna piiramist läks Magnus Poola teenistusse Jam Zapolski vaherahu 1582 Poola ja Venemaa vahel, Lõuna-Eesti loovutati Poolale Pljussa vaherahu 1583 Venemaa ja Rootsi vahel, Põhja-Eesti ja Ingerimaa linnused läksid
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel is
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati
Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine
Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus...............................................................................19 3.1.5Vasakukäelistele mõeldud tooted ning nende kasutamine........................................20 3.1.6Probleemide esinemine põhikoolis ning keskkoolis vasakukäelisuse tõttu....
senistele oma lava-Pearu. 19 Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Alzheimeri tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk, Steineri pedagoogika, Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Saalomoni otsus, Aleksandr Nevski katedraal, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Juhan Liivi luuleauhind, J. V. Veski päev, Napoleoni kook, Rummu Jüri õlu. Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk, buda usk, muhamedi usk. Perioodikaväljaanded Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; · ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 7. 1857?; 1869? 4.juuni 1884? 8. Aleksander III? Villem Reiman? Eesti Kirjameeste selts? 9. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 10. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) 11. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) 12. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? 13. K.Päts- ; J.Tõnisson- ;Georg Lurich - ;Karl Ernst von Baer - 14. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) 15. Arutle, kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks? 16. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 17. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 18. Kuidas karistati 1905.a. revolutsioonis osalemise eest? 19
külvata draakoni hambaid. Juhtus aga nii, et Kolchise kuninga tütar MEDEIA, kes tundis oivaliselt võlukunsti, armus Iasonisse. Tema õpetaski heerosele, kuidas härgadega toimida. Kui Iason vastküntud põllule draakoni hambaid külvama hakkas, kasvasid neist otsemaid sõdalased. Aga Medeia soovitusel viskas Iason nende keskele kive ja sõjamehed hakkasid omavahel taplema. Peagi lebasid nad kõik surnult põllul maas. Armastusest Iasoni vastu aitas Medeia sangaril uinutada villakut valvava lohe. Pärast villaku röövimist põgenes Medeia koos Iasoni ja argonautidega, sest heeros oli vastutasuks hindamatu abi eest lubanud neiuga abielluda. NB! Suurenda pilti! Gustave Moreau. Iason ja Medeia. Õli lõuendil. Orsay Muuseum, Pariis Jõudnud Iolkosesse, toimetas Iason kuldvillaku oma lelle kätte, aga too ei tahtnud võimu Iasonile üleandmisest kuuldagi
staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
«Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes. Mesikäpp urises vihaselt . . . Vahur lipitses silmapilgu tema ümber. Korraga haaras ta oma raudsete sõrmedega elaja kõrist kinni ja tõukas talle jahinoa tera täiesti rindu. Aga surmavalt haavatud loom võttis vastase palavasu kaissu. Inimene 11 ja kiskja Veerlesid maas. Murtud raod ragisesid, peene liiva tolm keerles üles, kuuldus segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
