Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest;
........................................................................................................................... 10 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; ....................................................................... 11 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;.............................. 13 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 6
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
reeglite järgi.peab saama omavahel võrrelda. Inimgeograafias tehakse KÜSITLUSI, et teada saada inimeste kohta. Toetutakse sotsioloogias ja psühholoogias väljatöötatud meetoditele. KATSE- kutsutakse mingi protsess esile, mida on vaja lähemalt 4)uurida. Katse teabeallikate, analüüsib tegemisel kasutatakse ka järgi sh kaartide MUDELit etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi. RAHVASTIK (8 tundi) Õppesisu: 1. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Arengumaades on rahvaarvud suuremad, seda mõjutavad inimeste väärtushinnangud, usk 2. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Iga ühiskonna rahvastik läbib neli etappi:
Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma
toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone ülepüük - töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased
aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus)
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb
38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökolo
kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58
vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud. Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef, viljakad mullad, pikem vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrolli
Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus
Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, jahindus masinatööstus jm töötlemine, edastamine, turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus
............ ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük. · Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses
70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme . Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh selle keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu Transportida saab suuri koguseid ammutamise käigus suur oht merevee tankerite ja torujuhtmetega. reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka puuraukudes surve all, pole vaja ve
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset
võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) 1
Kuidas? · Miks tekivad settekivimid väga aeglaselt? · Jaota järgmised kivimid kolme rühma. Leia igale rühmale pealkiri. Basalt, lubjakivi, kilt, marmor, gneiss, liivakivi, põlevkivi. 6. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; kahe ookeanilise laama põrkumine. TV lk 20-21 Eksamiraamatust lk 26-27 ül 1, 3, 4 ja lk 28 ül 7. 1) Laamade liikumise viis nr 1 1 2) Laamade liikumise viis nr 2 3) Laamade liikumise viis nr 3 mandriline maakoor San Francisco
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf
· Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemidel kujutatud piirkonnas · Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: ......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke .......laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke .......laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte.
Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade
LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor magmakolle * Laamade põrkumine ookeaniline ja mandriline - ookeaniline maakoor laskub vahevöösse (subduktsioon), paksem kuid kergem mandriline jääb peale ookeaniline maakoor hävib, tekib süvik, süviku äärele ookeanipõhja vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
