Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria litosfäär - 15 õppematerjali

Geograafia >> Litosfäär
litosfäär - kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal “ujuvad” hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.
thumbnail
15
docx

LITOSFÄÄR - kordamine

LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Ma...

Geograafia → Litosfäär
18 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Õhumassid ja tsüklonid

Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud:  Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma.  Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad.  Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv,...

Geograafia → Litosfäär
18 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT

Nimi: ...................................... Klass: ........... LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH Sinu eesmärk: tutvuda laamade kokkupuutealadega kasutades programmi Google Earth. Vahendid: internetiga ühendatud arvuti, millesse on installeeritud Google Earth programm. Sinu ülesanne: avastada Google Earthi abil laamade kokkupuutealasid. Selleks logi arvutisse sisse ning ava Google Earth programm klikates Desktopil selle ikoonile topeltklõpsuga.  Google Earthi kasutamiseks saab alla laadida ka faile. Failid on kas .kml või .kmz nimetusega. Esimeseks tuleb sul alla laadida viimase seitsme päeva maavärinate asukohad. Trüki veebribrauserisse URL aadressireale http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/feed/v1.0/kml.php Sellel leheküljel on näha USA Geoloogiliste Vaatluste viimased 7 päeva andmed maavärinate ...

Geograafia → Litosfäär
10 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Arvestustöö: Litosfäär

Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv;

Geograafia → Litosfäär
86 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maa teke, litosfäär

Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks

Geograafia → Litosfäär
23 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaarvamine, kivimid ja laamtektoonika

Töö II aasta õpilastele „Ajaarvamine, kivimid ja laamtektoonika“ 2.variant Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolle!!! I Vasta küsimustele 1. Mille poolest erinevad kivim ja mineraal? Nimeta 2 erinevust ja too kumbagi kohta üks konkreetne näide. Kivimid on mitmekihilised, mineraalid on lihtained. Kivim: liivakivi, mineraal:kvarts. 2. Kuidas on tekkinud tardkivimid? Too näide. Tardkivimid on tekkinud magma ja laava tardumisel 3. Mis peab juhtuma, et moondekivimitest tekiks settekivimid? Selleks, et moondekivimist tekiks settekivim, peab moondekivim erinevate keskkonnategurite ja kõikuva temperatuuri tõttu murenema. Moonekivimite murenemisel tekivad setted, mis ajaga hakkavad kihistuma ning kui erinevate kihtide mineraalid kokku kivistuvad, tekivad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha liivakivipaljandeid? Miks Sa sell...

Geograafia → Litosfäär
10 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Litosfäär

Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...

Geograafia → Litosfäär
41 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Litosfäär KT

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. =====

Geograafia → Litosfäär
44 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Laamtektoonika

Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ...

Geograafia → Litosfäär
177 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kordamine kontrolltööks - Litosfäär.

Kordamine KT­ks litosfäär    1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?  Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega,  puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete  uurimisega.    2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades?  Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal.  a. Pinnalained ehk L­lained  aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa  siseehitusest  b. Pikilained ehk P­lained  kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui  ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s)  c. Ristilained ehk S­lained  kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes  keskkonnas(6­7 km/s)    3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus?  a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...

Geograafia → Litosfäär
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kontrolltöö litosfääri kohta

Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...

Geograafia → Litosfäär
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laamtektoonika

LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale te...

Geograafia → Litosfäär
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia - litosfäär

maalihked  Voolamine – tekib kui nõlv on langev, langemiskiirus oleneb langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond  Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift  Mõisted õpite ise! PALUN!

Geograafia → Litosfäär
134 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Litosfääri ülevaade

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tih...

Geograafia → Litosfäär
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

Geograafia → Litosfäär
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun