2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid.
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla,
pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu. Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID Magma->Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma.
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pär...
iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
paikneb vahetult maakoore all; selle paksus on 2800 km ja see moodustab enamiku Maa mahust sisetuum – Maa tuuma sisemine tahke osa raadiusega umbes 1300 km Välistuum – Maa tuuma vedel välimine sfäär paksusega umbes 2200 km ookeani keskahelik ehk -mäestik – seismiliselt ja vulkaaniliselt aktiivne mäeahelik maailma ookeanide keskosas; jalamilt kuni 3 km kõrge, u 1500 km lai ning üle 80 000 km pikk; aheliku jagab pikuti pooleks riftiorg, kus tekib uus ookeaniline maakoor süvik – laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus, mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks
amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib
Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam c) kahe mandrilise laama põrkumine- maavärinad, kurdmäestike teke, kivimite
Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? Mandrilava Mandrinõlv Mandrijalam Abüssaalne tasand 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem - Defineeri lainebaas sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine
osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor- Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Oos on pikk kitsas ja järsusnõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. Orgude, kärestike, jugade kujunemine sulfosiooniline kujunemine ehk põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne.
selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani,
*hammastik = toitumisharjumused Primaatide evolutsioon - inimese areng on selle osa = algus kümneid miljoneid aastaid tagasi - NT: geenmutatsioon 23 miljonit aastat tagasi = primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine - ajumaht kasvas kiiremini kui kere Inimkonna häll - Ida-Aafrika riftivöönd - riftistumise tulemusel: *eraldub mandrilaam ja muutub kliima *mäestike teke *ida pool kuiv kliima - riftiorg oli isolatsioonitegur, mis eraldas primaatide populatsioonid - primaatidel tuli kohaneda uute looduslike oludega Inimese evolutsioon - 7-8 miljonit aastat tagasi hakkas üks vihmametsades elanud primaatide populatsioon elama savannis - vähenes konkurents teiste metsaelanikega - eraldus arenguliin, mis eraldab inimest simpansitest ja bonobodest - uued primaadid savannis: *kõndisid nüüd kahel jalal = kaitse ülekuumenemise eest (60% päiksest
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
kivisüsi – antratsiit – grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk barrid - veealused liivavallid tombolo – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? § Mandrilava § Mandrinõlv § Mandrijalam § Abüssaalne tasand – 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik § Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine
(kivimite degradeerumine). Suur päikesesüsteemi veest paikneb komeetides, mis võisid maale langedes vett kaasa kanda. 17 Ookeanipõhja reljeef. Põhjareljeefi elemendid: - Kontinentaalne äärevöönd(mandrilava/self, mandrinõlv, mandrijalam-settekuhjeala mandrinõlva all) - Süvaookeaniline bassein(abüssaalne tasandik, keskahelikud ja riftiorg, süvikud) Soolsus. Intensiivse aurumise piirkonnas on pinnavee soolsus suurem. Sisebasseinides(vahemeri) väiksem. Na ja Cl moodustavad kehvasti püsivaid ühendeid, mis oleksid lahustumise suhtes vastupidavad. Sool kuhjub aja jooksul geoloogilistest protsessidest vabanedes merevette. Esineb ka soolsuse vertikaalne jaotus. Pinnavee soolsus vastab üsna hästi veetemperatuurile piirkonnas. Temperatuur ja hoovused. Hapniku siasldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
