elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed. Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur. 2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad paari aasta jooksul. 3
Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2 % hiinlased ja 1 % indialased. Myanmari RKP inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini Usund Üheksa inimest kümnest selles riigis on budistid Myanmar esindab theravaada budismikoolkonda
saj I poolel); III Langeb kokku kaasaegse rahvastiku tüübiga (linnad ei kasva, linna rahvastiku osatähtsus ei suurene, toimub vastulinnastumine, PAmeerikas ja LääneEuroopas) Ülelinnastumine linnastumine on kiirem, kui tööstuse areng (NEG: elukohtade puudus, töökohtade puudus, kuritegevus suureneb, haigused levivad): Suurimad linnad: Tokyo, Mexico, Mumbai, Sao Paulo, New York; Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk
Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia
taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama.Budism ja sintoism kooseksisteerisid ning sulandusid kokku shinbutsu shugo'ks ja Kkai vaated domineerisid kuni Edo perioodi lõpuni. Sel ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele. 18
Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2. Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni) Etnosed ja rahvused mis vahe Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad
19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed) Loodusrahvad (19.saj lõpp): Adolf Bastian: ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu. Alternatiivsed terminid: arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab, et rahvad peaksid sinna faasi jõudma); traditsionaalsed kultuurid(ülerõhutatud);hõimuühiskonnad; etnosed(rahvad); kolmas maailm (viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne. (Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis)
konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed (sealhulgas võib-olla ainude esivanemad) sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad (Man'ysh ja teised), olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama. Jaapanisse tulnud budismi võttis õukond kiiresti omaks. Nüüd oli neil tarvis seletada lahknevusi jaapani algupäraste uskumuste ja budismi õpetuse vahel
McKinley sai USA’le kolooniad- Puerto Rico ja Hispaania müüs Filipiinud. 1898 annekteeris USA Havai saared. Euroopa koloniaalne ekspansioon Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused:valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve- barbaarsuse välja juurimine, levis sotsiaalse darwinismi teooria- olelusvõitlus, tugevamad jäävad ellu- nii arvenevad ka kultuurid, etnosed- paremad rahvad hakkavad domineerima. Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale toetus. Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea)
Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad. Rooma viivat teed nimetati merevaiguteeks. Roomast jõudsid siia pronksehteid, vask- ja hõbemünte. I aastatuhande keskel pKr tihenesid sidemed ülemerenaabritega - Suhted Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd. Balti hõimud- I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad, mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus, Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased - Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud.
aega, et enda etnose maid põlistada. 1990. aastad on mõneti Euroopa Esimese maailmasõja peegelpilt. Idi Amini diktatuuri Ugandas (1971-79) ei saa me näiteks kuidagi külma sõjaga seostada, kuigi ka talle tuli küsitavatest allikatest raha. Peamiselt võitles diktaator aga ikkagi sisevastastega teistest etnostest. Macias Nguma, kes oli Ekvatoriaal-Guinea diktaator (1968-79) võitles samuti siseopositsiooniga, millel polnud seost külma sõjaga. Nigeeria etnosed Nigeerias elab 149 miljonit inimest (2008. a seisuga) ning seal on umbes 250 etnost, keeli ja murrakuid on ligi 500, konkreetselt keeli umbes 395. Suurimad rahvad on hausad (21%), fulanid ehk fulbed (11%), jorubad (21%) ning ibod ehk igbod (18%). Mitmed neist rahvusgruppidest on moslemid, mitmed kristlased ning suur osa ka traditsiooniliste usudite järgijad. Husadel ja jorubadel oli omariiklus välja kujunenud juba 13. saj paiku.
ja asutustega ning riigivõimuorganitega. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi-maad, veet ja teatud ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi