(1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad
sisaldades telomeere (B.burgdorferi), Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust, ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.leprae vaid 47,5%), GC hulk varieerub 67%-25%, Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus. Geeniproduktide funktsionaalsed grupid: energiametabolismiga seotud, transportvalgud, valgusünteesiga seotud, rakuliste protsessidega seotud, regulatoorse funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA
positiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on samas suunas heeliksi suunaga (paremale), tekib tihedam DNA struktuur. negatiivne spiralisatsioon - kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur Eukarüootne DNA on pakitud kromosoomidesse. Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis. Genoom on organismi kõigi kromosoomide DNA. Eukarütoosed genoomid: Reeglina suur genoom. Umbes 98% genoomist ei kodeeri valkudeks. Kuid osa sellest transkribeeritakse RNA-ks. Vahel nimetatakse “rämps“ DNAks. Inimese genoomne DNA on 3x109 aluspaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused. Ainult mõni protsent genoomist on kodeeritav valguks. Inimese genoom on pakitud 24 kromosoomi. Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme:
*Omavad põhikonsensust GGGCAGGAXG. *Mõned üksikud ka transkribeeritavad (MUC1lookus). On rekombinatsiooni "hot spots". *Kasutatakse geneetiliste markeritena. *Paljud paiknevad telomeeride lähedal. 3-20 kb tandeemsed heksanukleotiidsed kordused TTAGGG 3)Mikrosatelliit DNA: *Kutsutakse ka lihtsateks kordusjärjestusteks (simple sequence repeats, SSR). Koosneb lihtsate tandeemsete korduste (<10 bp) lühikestest blokkidest, mis on hajutatud üle genoomi. *Moodustavad 2% (60 Mb) genoomist. *Tekivad replikatsiooni libisemise tõttu. *Sagedaseim tüüp dinukleotiidkordused: CA/TG 1/36 kb; AT/TA 1/50 kb ja AG/CT 1/125 kb. CG/GC kordused harvad 1/10 Mb, kuna esineb metülatsioon ja deaminatsioon. *Mononukleotiidkordustest tavalised A ja T. *Funktsioon teadmata (CA/TG võib võtta Z-DNA konformatsiooni)
käegakatsutavamaks. Eq: Lisaks haiguste ennustamisele avab kaardistamine võimaluse vaadata ka teisi näitajaid, näiteks kui pikk on oodatav eluiga, kui atleetiline on inimese lihastüüp, kui tundlik on nahk päikesevalguse suhtes ja millist pikkust on täiskasvanuna oodata. Eq: Kes me kui inimesed täpselt oleme saab tulevikus veelgi selgemaks, kuid analüüsid on juba paljastanud, et pilti evolutsiooniliselt optimaalsest genoomist pole olemas. Arvatavalt on meil kõigil 150-200 defektset geenieksemplari. Üks suurim inimgenoomi kaardistamise motivatsioone on soov elada pikka aega parema tervise juures. Hetkel annab genoom meile väga selge vastuse vaid ühest defektsest geenist põhjustatud haruldaste haiguste korral. Komplekssete haiguste puhul on vastuseks statistiliste tõenäolisuste kogum, millega on raske midagi peale hakata. Geneetiliste riskide tundmise mõte on aga ka õigeaegse ennetamise võimaluses.
Teiste RNA-de geenid- Umbes 100 snRNA geeni. Väga T rikkad. Osalevad splaisosoomide moodustamisel. Geenid klastritena. Mõned esinevad multikoopiatena (U6 snRNA jaoks 44 geeni). Umbes 100 snoRNA geeni. Osalevad teiste RNA molekulide modifitseerimisel. Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA (suunavad 2`O-riboosi metülatsiooni ja H/ACA snoRNA (suunavad pseudouridüülimist). Peamiselt ühe koopiana. MicroRNA-d (miRNA) osalevad eelkõige geeniekspressiooni regulatsioonis (98% transkribeeritavast genoomist on mittekodeeriv!). Väikesed (~22 bp), tulenevad pikemast (70 bp) eellasmolekulist. Momendiks teada vähemalt 200 miRNA geeni. Ekspressioon sageli kas koe-või soospetsiifiline. Klasterdatud. Osad miRNA-d katalüütilise aktiivsusega, telomeraasiRNA-d. Mitmed antisense RNA-d (umbes 500 geeni), mis osalevad geeniekspressiooni kontrollis (TSIX). coRNA- DNA reverse transkriptsioon, DNA metüleerimine, DNA deletatsioon, DNA transkriptsioon, RNA
Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoomid · Kromosoomistik - haploidne, diploidne, polüploidne Tsütoskelett · Erinevad niitja kujuga valgud mikrofilamendid (6 nm) , vahepealsed filamendid (10 nm) , mikrotuubulid (23 nm) . · Ei ole päris skelett. Tsütoskeleti funktsioonid. · Paindlik raku siseteos.
Samuti toetab seda teooriat geneetiline kood, mille abil RNA molekuli põhjal ühte valku kokku pannakse. Kui DNA kopeerimise mehhanism oleks täiesti veatu, siis oleksime need samad bakterid nagu vanasti. Kuna DNA näiteks inimesel koosneb kolmest miljardist nukleotiidist ning et seda infot oleks lihtne lugeda, on see jagatud lõikudeks, mida kutsutakse geenideks. Geen on üks osa sellest, mis teeb inimesest inimese või lestakalast lestakala. Inimse 30 000 geeni moodustavad ainult 1% kogu genoomist ning ülejäänu on teadlastele veel arusaamatu tähendusega. Samas on oluline teada, et valgud on töömehed, mis reaalselt rakkudes mingeid protsesse läbi viivad. DNA lihtsalt ,,istub" rakutuumas ja säilitab informatsiooni. Samas meil on palju erinevaid rakke, näiteks maksarakud, kopsurakud. Nad on väga erineva välimusega ning funktsioonidega. Huvitav on asja juures see, et DNA neis rakkudes on täpselt ühesugune. Selle teeb võimalikuks see, et osad geenid on ühtedes rakkudes
(B.burgdorferi). Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente. Enamus baktereid haploidseid, mõned ka di-ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi)! Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust. ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.lepraevaid 47,5%). GC hulk varieerub 67%-25%. Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid) Bakteriofaag X174 genoom: Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1.6 kb 150 kb, umbes 200 geeni, lugemisraamid tihti kattuvad. E. coli sekveneeritud 1997 a. Genoom 4 639 221 bp. 4289
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme
mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. Proviirus viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis. Kapsiid NH ümbritsev valguline kate. iseloomulik on, et viiruse kromosoom koosneb valdavalt nukleiinhappest ja ei ole seotud valkudega näiteks faagil MS2 on genoomiks üks RNA molekul, milles 3569 nukleotiidi ja 4 geen.i faag T2 DNA järjestuses on 150 geeni 3. Joonista skeem retroviiruse genoomist. Milliseid põhilisi valke kodeerib retroviiruse genoom (3)? - Retroviiruse genoomi ehitus. Faagid jaotatakse virulentseteks ja mõõdukateks vastavalt sellele, kas nad sisenevad kohe peale bakteri nakatamist lüütilisse tsüklisse või võivad lülituda profaagina bakteri genoomi ja hiljem lüütilisse faasi. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib
ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku informatsiooni ja annavad selle edasi järgnevatele viiruse osakestele. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Genoomis eristatakse 3 tüüpi geene: 1) Replikatsioonigeenid - nad kindlustavad viiruse genoomi paljundamise ehk replikatsiooni.
Suguliselt paljunevatel organismidel moodustub kombinatiivne muutlikus põhiosa pärilikust muutlikusest. 8. Võrdle somaatilist/generatiivset mutatsiooni. Generatiivne - tekivad sugurakkudes, päranduvad muut. järglastele Somaatiline - tekivad keharakkudes, ei pärandu sugulisel paljunemisel, päranduvad vegetatiivsel viisil 9. Kromosoommutatsioonid – tunda liigid ära jooniselt, nende tähtsus. · Deletsioon – üks DNA-lõik või üksik nukleotiid läheb genoomist kaduma. Deletsioonid on oma toimelt enamasti surmavad, põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid. · uplikatsioon – DNA lõigu kahekordistumine. Duplikatsioonide fenotüübiline efekt on D suhteliselt nõrk, suuremad alandavad eluvõimet ja häirivad sigimist. · Inversioon – Nukleotiidide ümberpöördumised. Arvatakse olevat oluline tähtsus evolutsioonis, sest võib põhjustada liigisisese viljastamatuse.
Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid − on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Tsütoplasma − on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees. Tsütoplasmas leidub veel mitmeid lahustunuid ensüüme, aminohappeid, suhkruid ja vitamiine
16. Mis on C-väärtus? DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (~107-1011 bp) 17. Mida tähendab geenide segmenteeritus? Eksonite (transkribeeritakse RNA kujule) ja intronite (lõigatakse splaissingu tulemusel välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid: · S faas DNA kahekordistamine, histoonide süntees · G2 faas vahemik S faasi ja mitoosifaasi vahel, toimub kasv ja ettevalmistused mitoosifaasiks
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt
Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rott 3%) ·Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon (selektsioon aminohapete asenduse suunas, et suurendada mitmekesisust). Divergents geenide arvus: Täpne arv pole teada, kuid arvatavasti väga sarnane. Mõnedes
pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Ehkki GMOde kasutamise ajalugu pole kuigi pikk, on maailmas juba mitmeid GMOsid kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid.
- intron(id) - 5’ mittetransleeritav osa (5’ UTR) - 3’ mittetransleeritav osa (3’ UTR) Eksonid ja Intronid Eksonid on geenis olevad järjestused, mis moodustavad lõpliku mRNA molekuli. Intronid on vahepealsed järjestused, mis lõigatakse välja kui algne primaarne transkript (premRN, ka hnRNA) protsessitakse mRNA-ks. Inimgenoomi olulisemad parameetrid Inimese suurim geen on düstrofiin (DMD) Katab genoomist ca 2.4 miljonit aluspaari, 79 eksonit Mutatsioonid düstrofiini geenis (DMD) põhjustavad Duchenne’i ja Becker’i muskulaarset düstroofiat Geeni ekspressiooni tase võib olla väga erinev Erinevate geenide avaldumine võimaldab erinevaid rakutüüpe
sünteesita). Näiteks taimede Arabidopsis thaliana genoomi suurus on ~7x107 aluspaari, Fritillaria assyriaca 1011 bp, aga cDNA (mRNA-lt pöördtranskriptaasiga saadud DNA) suurus on peaaegu ühesugune. See näitab, et mõlemad genoomid kodeerivad sama arvu geene kuigi genoomi suurus erineb neli suurusjärku. Järelikult erinevus genoomi suuruses põhineb mittekodeerivatel korduvatel DNA järjestustel. (50% maisi genoomist on retrotransposoonid). Inimese haploidne genoom sisaldab ~3,2x109 aluspaari, mis on jaotatud 23 kromosoomi vahel. Keskmine kromosoomi pikkus ~108 bp. Suurem osa tuuma DNA-st on vajalik kromosoomide ja genoomi struktuuri tagamiseks, aga mitte valkude kodeerimiseks. Kui intronid kodeerivast DNA-st välja arvata, siis mittekodeeriv on tavaliselt üle 90% DNA-st Maisil on kodeeriv osa ~1% genoomist. Regulaatorvalke kodeerivate geenide osa moodustab
Need seonduvad teiste fragmentide kleepuvate otstega Restriktaasid Looduses restriktaasid bakterile vajalikud lõikavad katki rakku sisenenud viiruse DNA Bakteri kromosoomi ei lõika, see metüleeritud, viiruse DNA ei ole metüleeritud Inimese geenide üleviimiseks kasutatakse viirusvektoreid: 1. Retroviirused 2. Adenoviirused Viirused põhjustavad haigusi!? Ohtlikud järjestused lõigatakse viiruse genoomist välja või blokeeritakse nende geenide ekspressioon Retroviirused: * üleviidav geen liidetakse viiruse genoomiga viirusvektor * inimese rakud nakatatakse viirusega * pöördtranskriptaas sünteesib viiruse RNA pealt cDNA * cDNA liitub inimese kromosoomiga * transkribeeritakse ka üleviidud geen
Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom - rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt ühest üksikust ringjast kromosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal. Genoom pole piiritletud tuumamembraaniga. Plasmiidid - on osades bakterites genoomist eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiidid suurendavad bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Osades bakterites esinevad ka antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad plasmiidid. Tsütoplasma - on bakteri osa ilma kapsli, rakuseina ja plasmamebraanita. · Tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. · Tähtsaimad organellid on seal ribosoomid, kus toimub valkude süntees.
kromosoomi osa pöördub ümber Kassikisa sündroom- 5. kromosoomist osa puudu Martin Belli sündroom- deletsioon X kromosoomist Madal IQ, hüperaktiivne, keskendumishäired 5. Genoommutatsioonid? Millest tulenevad genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Vastus: Duplikatsioon- DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon- DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Deletsioon- muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma. Genoom on 23. kromosoomi paari. Peamiselt tuleneb mutatsioonide puhul, kui arv on vale. Tekivad meioosis ja mitoosis. Down’i sündroom – 21. kromosoomi kolmekordsus Edwardi tõbi – 18. kromosoomi kolmekordsus (head lauljad) Datau sündroom- 13. kromosoomi kolmekordsus Teemeri sündroom- üks X+44 kromosoomi. Ei kujune välja teisesed sugutunnused Klinefelteri sündroom- XXY 47. kromosoom. Steriilne, naiselik keha. 6. Keskkond ja geenid
osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomi mingi osa eraldudes moodustab plasmiidi, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks ürgookeanis tekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.. Viiruste süstemaatika Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses
Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam. Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes). Lüsogeene tsükkel viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda.
tsitraaditsükliks. Erinevalt sisemembraanist on välismembraan läbitav ioonidele ja väikestele molekulidele, seega on selle ala ensüümide Maatriksis sisalduvad ka mitu identset koopiat sisaldus sarnane tsütosooliga. mitokondriaalsest DNA genoomist, mitokondri ribosoomid, tRNAd ja mitmed ensüümid mitokondri geenide ekspressiooniks. Mitokondrid Valgu liikumine läbi kahe membraani vajab multimeerseid valgukomplekse TIM ja TOM. Mitokondri valgud ja genoom Tuumas asuv DNA kodeerib suure osa
embrüogeneesis toimub transkriptsioon geenidelt, mille prroduktid osalevad loote elundite ja elundkondade väljakujunemises. Lootelise arengu hilisematel etappidel nende geenide transkriptsioon lõpeb ning edaspidi ei pruugi need enam kunagi avalduda 4) geenid, mis ei avaldu mitte kunagi : rvolutsiooni käigus tekkunud uutel liikidel on paljud eellaste geenid kaotanud esialgse tähtsuse. Osa mittevajalikke geene on evolutsiooniprotsessis orgenismide genoomist kaduma läinud, kuid märkimisväärne hulk neist on siiski säilinud Geneetiline kood on: 1) sünonüümne üht aminohapet võib määrata mitu koodonit 2) ühetähenduslik üks koodon määrab ära kindla aminohappe 3) mittekattuvus üks ja sama nukleotiid (e täht) ei saa kuuluda mitme koodoni koosseisu (igal tähel on oma kindel kolmik) 4) universaalsus koodonid vastavad kõikidel elusorganismidel samadele aminohapetele
ecdysteroidide). See väldib rööviku üleminekut moondesse ja hoiab teda kasvamisjärgus. Sellisel viisil moduleerivad viirused kogu rööviku arengut (blokeeritakse moone) ja ka käitumist – nakatatud röövikutele on iseloomulik, et nad lahkuvad oma toitumiskohal ja/või ronivad taimede kasvude otstesse, kus nad jäävad oksa või lehe tippu rippuma (seda käitumist põhjustav ptp-geen, mis on ilmselt omistatud putuka genoomist). Baculoviiruste kasutamine Nii NPV-del kui ka GV-del on tähtis roll putukapopulatsioonide arvukuse reguleerimisel (tihedas populatsioonis on viiruse levik soodustatud, sest viiruse OVd satuvad massiliselt mullale ja lehtedele). Kuna NPVd on mitmetele kahjurputukatele väga virulentsed, kasutatakse neid taimekaitses (üle miljoni hektari soojauba Brasiilias ja mujal). Probleemiks on, et NPVd tapavad röövikud
Kui otsad on kaugemal lahus kui oodatult, on tegemist deletsiooniga proovis. Kui otsad on mitteoodatud orientatsiooniga on tegu inversiooniga proovis. Võimaldab paljastada seosed kahe otsa vahel. Võimaldab leida strukturaalseid variatsioon ning isegi molekulaarseid interaktsioone kaugete genoomsete elementide vahel Odav Lühikesed readid ? • • CNVde osakaal ja jaotuvus genoomis • Ligikaudu 10% inimese genoomist on seotud CNVdega. Kohtades, kus toimub sagedasem replikatsioon, tekib ka variatsioone rohkem. Deletsioonide ja duplikatsioonide suhe on 2:1. Ehk deletsioone on rohkem kui duplikatsioone. Deletsioonid on lühemad, duplikatsioonid pikemad. CNV regioonid on jaotunud ebaühtlaselt genoomis. Duplikatsioonid on rikastatud kromosoomides Chr22, ChrY, Chr 13-16. Deletsioone esineb kõige rohkem kromosoomides 19, 22 ja Y. CNVd on ebaühtlaselt jaotunud piki kromosoome
4. Raku surm ja lagunemine: Nakkusvõimelised viirusosakesed vabanevad keskkonda. Nt. Gripp Lüsogeenne elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3. Rakusisese paljunemise periood: Mingite tegurite muutumisel eraldub viiruse genoom raku genoomist ja hakatakse tootma uusi viirusosakesi 4. Järgneb lüütiline tsükkel Kuidas viirused on tekkinud? Rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena Peremeesraku DNA-st või RNA-st. Prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Viiruste evolutsiooni piirab nende genoomi suurus Erinevad viirused Bakteriviirused ehk bakteriofaagid Putukate viirused: kasutatakse kahjurputukate tõrjel
Selline ülekandeviis on seotud mõistega kombinatiivne muutlikkus. Siinjuures peab esinema kaks osapoolt: doonor - bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA näol; retsipient - bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu. Bakteritel toimub horisontaalne ülekanne konjugatsiooni, transduktsiooni ja transformatsiooni kaudu. Plasmiidid - on peamiselt prokarüootides esinevad rõngakujulised DNA molekulid, mis eksisteerivad raku genoomist eraldi. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: *fertiilsus - bakteri võime konjugeeruda; *toksiinide produktsioon; *pilide nt F(fertility)-pilid produktsioon; *ravimiresistentsus; *resistentsus keemiliste ainete suhtes; *orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R-plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes
40. Seleta lühidalt attenuatsiooni mehanismi põhimõtet. Kasuta oma selgituses jooniseid. a. trp operoni regulatsiooni järjestuse trpL vahendusel. Attenuatsioon kontrollib 41. transkriptsiooni terminatsiooni mehhanismi operoni liiderjärjestustel. 42. Mis on genoom, proteoom, trankriptoom, reguloom? a. Genoom kogu organismi poolt kantav geneetiline informatsioon. b. Proteoom organismis sisalduvate valkude kogum (muutub pidevalt erinevalt genoomist). c. Transkriptoom rakkude poolt toodetud mRNA hulk. d. Reguloom rakus olevate regulatsioonikomponentide hulk (geenid, mRNA..). 43. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? a. rRNA PolI 44. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? a. miRNA mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funkt.: Geeni regulaator. b
Peptiidide keemiline süntees – aminohapped liidetakse ükshaaval; et tagada liitumine soovitud järjekorras, kaitstakse ühe karboksüülrühm ja teise aminorühm reaktsiooni ajaks, hiljem kaitsvad rühmad eemaldatakse 5. Proteoomika, definitsioon Proteoomika on uurimus kõigist genoomi poolt kodeeritud valkudest, nende dünaamikast kindlalt defineeritud tingimustel. (Genoomist tulenev info ei kirjelda bioloogilisi süsteeme piisavalt.) Proteoom – kindlal ajahetkel ekspresseerunud valkude kogum. Proteoomika rakendused • Tevetete ja patoloogiliste kudede võrdlus • diagnostiliste markerite identifitseerimine • märklaudvalkude identifitseerimine • patoloogilistes protsessides esinevate radade uurimine • Ravimitega töödeldud ja kontrollkudede võrdlemine • Biokeemiliste radade uurimine
-Mõõdukalt korduv DNA (=mobiilsed DNA elemendid) paiknevad genoomis hajali (10...105 koopiat genoomi kohta) Transposoonid (Transpositsioon toimub DNA vahendusel; inimesel 44% kordusjärjestustest) Viiruste retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) Mitteviiruslikud retrotransposoonid (Transpositsioonis osaleb RNA) - unikaalne e. üksikkoopialine DNA (1-10 koopiat genoomi kohta) Pikad dispergeerunud elemendid (LINEs-long interspersed elements 6-7kb). L1,L2, L3 - 20% genoomist Lühikesed dispergeerunud elemendid (SINEs 100-400bp). Ainus aktiivelement e. Alu, ca 1milj. koopiat ja 10% genoomist Transposoonid LTR-dega (long terminal repeats), ca 8% genoomist DNA transposoonid, ca 3% inimese genoomist 89. Telomeraas. Ensüüm telomeraas tagab põhilise järjestuse TTAGGG (5' 3'), mis kordub sadu ja tuhandeid kordi, säilimist. On kompleks valgust ja RNAst. Lisab nukleotiide DNA replikatsioonil mahajääva (lagging)
on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonilperemeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomimingi osa eraldudes moodustub plasmiid, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu kujutada äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks ürgookeanistekkinud paralleelselt rakulise eluga. Tõendid nende teooriate kinnituseks aga seni puuduvad.. Viiruste süstemaatika: Kuna viirused pole ilmselt ühisest "alg-viirusest" põlvnevad olendid, samuti mitte suguluses
· Ehitus neil puudub rakuline ehitus kui nad on väljaspool peremeesrakku, siis neil puudub ainevahetus (väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina) nad ei paljune ilma peremeesrakuta erineva korrapärase kujuga (kera, pulk) koosneb genoomist (DNA või RNA) ümber on kapsiid (valguline kest); ümbris (peremeesraku membraanist) · Viirushaigused · Viiruste paljunemine Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirusosake vabaned kapasiidist
Sellised retikulaarsed rekombinatsioonid võivad olla liigile adaptiivselt kasulikud ja omada olulist tähtsust tänapäevaste kliiniliste, HIV viirust kandvatel patsientidel elutseva C. albicans populatsioonide evolutsioonis (Anderson et al., 2001). Vaatame, kuidas selline tulemus sobib kokku seene mitokondrite endosümbiontse päritoluga eubakteritest (Race et al., 1999) (võrdle päritoluga protobiontidest, Mikelsaar, 2000), mille tulemusel enamus protomitokondri genoomist on üle kandunud tuuma ja tuum on saavutanud juhtrolli mitokondris toimuva hingamise ja energia tootmise üle (oksüdatiivne fosforüülimine) (joonis 1). Näib, et seente puhul pole transport mitokondritest tuuma suletud, nagu imetajatel, vaid on käimasolev protsess. Praeguse seisuga on teda, et 95% mitokondriaalsest genoomist on esindatud ka tuumas (Weber, 1993). Milline ja kui suur oli aga algselt
viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. Viimaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev. Geneetiliselt muundatud bakterite kõrval kasutatakse hetkel majandustegevuses eelkõige geneetiliselt muundatud taimi. Sellist GM kultuurtaime võib luua mitmel erineval meetodil. Esiteks kasutatakse n-ö looduslikku teed
hakkasid valmistama suurel hulgal inimese insuliini. (Brookes, 2002) Tänapäeval kasutatakse geenitehnoloogiat üha enam ka põllumajanduses. Geneetiliselt muunadatud taimed on haiguste suhtes resistentsemad, kannavad rohkem või paremat vilja. Geneetiliselt muundatud taimedeks nimetatakse taimi, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Lühidalt võib protsessi kirjeldada järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Siis viiakse (kloneeritakse) see DNA lõik nn. vektorisse. Vektorid on enamasti iseseisvad bakteriaalsed DNA molekulid, mille väikeste mõõtmetega hästi paljunev molekul muudab nad suurepärasteks geenitehnoloogia tööriistadeks
See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektorisse. Geenitehnoloogia võimalused on avaramad: niimoodi saab viia taimedesse või ka teistesse organismidesse suvalisest organismist pärit geene
41. Kohasus on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isenditehulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsiooni. Kohasust võib väljendada arvuliselt või vähemalt peab saama erinevaid kohasusi järjestada. 42. Kohastumus fenotüübilise tunnuse variant, mis on realiseerunud antud keskkonnas maksimaalselt sobivaimana liigi paljude sama tunnuse variantide seast 43. Geneetilised parasiidid - elemendid, mis replitseeruvad peremehe genoomist sõltumatult tõeliselt isekas geen kahandab kandja kohasust, allub mitte mendellikule pärilikkusele 44. Populatsioon - ühe liigi isendite hulk, kes ristuvad vabalt ja asustavad kindlat territooriumi. Populatsioon on elementaarne evolutsiooniüksus, kõige väiksem isendite rühm, mis on võimeline iseseisvaks evolutsiooniks. 45. Reaktsiooninorm modifikatsiooniliste muutuste sõltuvus isendi genotüübist; määrab antud genotüübiga
Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid b) korrelatiivne-organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonnatingimuste mõjul, nö nende kontrolli all c) mutatsiooniline--kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida ei ole esinenud tema vanemail 18. Mutatsioonide klassifikatsioon geeni toime iseloomu järgi. Mutatsioonid jagunevad geeni toime iseloomu järgi järgmiselt: Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise)- korral jääb genoomist tingitud tunnus välja arenemata Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust)- korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust)- korral tugevneb tunnuse väljendus Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas)- muutub oluliselt tunnuse iseloom Neomorfsed (tingivad uue tunnuse)- areneb täiesti uus tunnus 19. Kromosoommutatsiooni tüübid Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid nelja tüüpi:
prokarüoodilt eukarüoodile kui ka eukarüoodilt prokarüoodile Horisontaalses ülekandes on 2 osapoolt: DOONOR ehk DNA VÄLJASTAJA ja RETSIPIENT ehk DNA VASTUVÕTJA. Üleantavat DNA-d nim endogenoodiks. o Doonor – bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol o Retsipient – bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu 20. Plasmiidse DNA piirkonnad Plasmiid kujutab endast kaheahelalist DNA rõngasmolekuli, mis replitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi. Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast; - Plasmiidi replikatsiooni eest vastutavad geenid - Plasmiidi ülekannet teistesse bakteritesse determineerivad geenid (võivad ka puududa) - Struktuurgeenid määravad ära plasmiidi poolt determineeritavad bakteri omadused Determinatsioon – tingimine; põhjustamine 21
glükosüleeritakse see faagi glükosüültransferaasi poolt CRISPR – uus kaitsemehhanism bakteriofaagide vastu CRISPR – clustered, regulatory interspaced short palindromic repeats Segment bakteriofaagi genoomist integreerub bakteri kromosoomi spetsiifilisse CRISPR lookusesse CRISPR lookus sisaldab peaaegu identseid kordusjärjestusi ja nende vahele jäävaid vahealasid (spacers), mis pärinevad erinevate viiruste genoomidest
väärtusest (4.604), seega näidates significant alterations target geenide väljendis maximum expression juures ja implicate nende rolli kaitses. · see selge aegruumi ekspressioonimuster tuvastatud SNARE geenide sobivate ja ebasobivate koosmõjude ajal demonstreerib selle positiivset rolli leherooste vastu nisutaimedes. 4. Arutelu · Antud uuringus identifitseerisime 35 SNARE geeni nisu genoomist kasutades homoloogia otsinguid. · Eeldatakse, et nisu, millel on suur genoom (16.94 Gb), võib sisaldada palju rohkem SNARE geene. · Me tuvastasime kolm SNARE homoloogi geeni (SNARE3, SNARE5 ja SNARE6) nisu kultivarist HD2329+Lr28 kasutades homoloogia otsinguid. · Fülogeenetiline puu näitab et SNARE3 ja SNARE5 kuuluvad Qc II gruppi ja SNARE6 kuulub Qb II gruppi. · Modelleri tarkvara abiga , prognoositi kõigile kolmele SNARE geenile 3-D struktuurid.
Nimetage selle kursuse raames käsitletud funktsioone/organelle/ensüümikomplekse, kus RNA on osaline. RNA aitab moodustada sekundaarstruktuure, transportida valke ER-i, osalevad X kromosoomi inaktivatsioonil ja telomeeride sünteesis. rRNA ribosoomide struktuuriüksus, katalüüsib valkude sünteesi tRNA transpordib RNA ribosoomile. snRNA osaleb splaissingus siRNA võimelised geeniekspressiooni välja lülitama. 34. Kui suure osa inimese genoomist moodustavad valke kodeerivad järjestused ehk eksonid? Mis on pseudogeen? Eksonid moodustavad 1,5%. Pseudogeen on introniteta ja promootoriteta, ei ekspresseeru. (mRNA pöördtranskripteeritud molekul) Pseudogeen on mRNA pöördtranskripteeritud molekul, ei ekspresseeru, puuduvad intronid ja promootorid. 35. Millised kromosoomi osad liigitatakse kõrgelt korduva DNA hulka? Kust tuleneb nende nimetus ,,satelliit-DNA"? Tsentromeerid ja telomeerid
tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui vanemliinis, siis võib uue organismi talitlemine olla paljuski erinev. Kuigi GMO-de kasutamise ajalugu pole väga pikk, on maailmas juba mitmeid GMO-sid kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e
kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Kolmandaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Väga palju toodab GMO'sid ja on esirinnas USA, sest muundamine on kallis protsess ja seda saavad endale lubada agrotööstuskorporatsioonid. Esimene GM bakter loodi aastakümneid tagasi (täpsemalt 1971
*mRNA ül: viia DNAs sisalduv info ribosoomidesse *tRNA ül: toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped *rRNA ül: kuulub ribosoomi ehitusse. *RNA peaül: edastada geenides sisalduv info tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. GEEN ON DNA-LÕIK *Geen on DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. *Valke kodeerivad alad moodustavad 1,5% kogu inimese genoomist. *Geenid asuvad kromosoomides. PÄRILIKKUSAINE ASUB TUUMAS *Eeltuumsetel asub pärilikkusaine tsütoplasmas. *Päristuumsete rakkudes ümbritseb tuuma tuumamembraan. See lahutab üksteisest geenide avaldumise etapid ja kaitseb DNAd füüsiliste ja keemiliste mõjutuste eest. *Tuumamembraanis on tuumapoorid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. *Kõiki rakutuumas paiknevaid kromosoome kokku nim kromatiiniks ning selle kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus.
antikehade tootmise antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi antionkogeen geen, mis hoiab rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda autosoomid mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost B Barri kehake naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kromosoom D deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma DNA-polümeraas ensüüm, mis teostab replikatsiooni DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul dominantne alleel alleel, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise organismis duplikatsioon DNA-lõigu kahekordistumine E ensüümid valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama temperatuuriga kui muidu)
annaabi.ee 
