Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geniaalsus, mis see täpselt on?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaos, thomas, edison, julia, kristeva, iseend, produktiivne, skisofreenia, kuulsad, märke, telefonid, leiutati, lennukid, sündides, muutma, loovust, intuitsiooni, alva, samuel, edisoni, nimesid, leiutas, elekter, selliselt, inimeseks, geniaalneOled leidnud ankru, mis sihitust triivimisest päästab.Kriisiolukorras ei teki ettevõttes paanikat, vaid valitseb rahu.Inimesed toimivad kartmatult, julgemalt ja aupaklikumalt. Põhimõtted on inimese jaoks samad mis juured puude jaoks. Juurteta langeb puu, kui tuul teda räsib.Põhimõteteta inimene langeb kui olemasolu marutuuled teda raputavad. Carlos Reyles, 19.saj hisp filosoof Kui sinu EV on väga halvas seisus, siis muutmine algab sinust, ole eeskujuks ja muuda esmalt iseend.(92)Ära oota, et teistest saab midagi enamat kui see, kelleks ise soovid saada.Inimesed teevad seda mida näevad. ,,Ma juhin oma mõtteid ja elu nii nagu terve maailm näeks ning kuuleks neid."Seneca Ära lase inimestel töötada napimate vahenditega kui ise samal ajal priiskad.Ole samasugune ka enda vastu. Nad näevad kõike.Nad teavad, kas oled aus või ei ole."Esimene võti suuruse juurde on tegelikkuses olla need,kellena näime" Sokrates
Isikud: igasugune isik või grupp, kellel võib olla sinu üle võimu. Lähedased inimesed. Inimesed ja rühmad kelle eest oled vastutav. Saturn on materiaalsuse planeet. Tema tegeleb siin ja praegu olemisega - füüsilises kehas füüsiliseks isikuks olemisega, kes tegeleb oma füüsiliste vajadustega ja eelnevate füüsiliste tegevuste tagajärgedega. Mõnikord tundub, et Saturn on inimkonna vastand. Aga kui on kasulik ja produktiivne edenemine (Jupiter), siis peab olema ka hetk võtta aeg maha ja olemasolevat kindlustada see on piirangute aeg, katsetamiste aeg. Kuna elu, nii nagu meie seda teame, kulgeb laienemise ja kokkutõmbumise lainetel, siis saab kokku- tõmbamise näitajaks Saturn - väga oluliseks planeediks astroloogi tööriistade hulgas. Sellepärast ükskõik, kas see on kontakti andev või vastuvõttev planeet, on see ennustamisel alati tugevalt tunda. Kui Saturn on kontaktis isiklike planeetidega, näitab
kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanu. Keele omandamises esinevad kriitilised perioodid. N: lapsed on esimesel eluaastal võimelised eristama eri foneeme kuid kaotavad selle oskuse aastaseks saades. Loomade keel. Ahvidel uuritud kõne mehhanisme ja funktsioone. Loomadel puudub artikuleeritud kõne mehhanism, see takistab kõne omandamist. Nad suudavad ära õppida sadu märke ja neid aktiivselt kasutada, moodustades ka primitiivseid lauseid. Sobivad viipekeel, värvilised plastitükid. 27a simpans oskas 240 märki; 10a simpansi sõnastikus 400 märki, jõutud 19 000 kurttummade märgini katsetes. Üldiselt lause ehitust ahvid ei oska, vaid ühe ahviga jõutud 2a lapse tasemele ka lauseehituses. Kas ahvidele keele õpetamine on eetiline? Teevad seda vaid tasu (toit, jook) saamise eesmärgil. Lihtsalt matkivad koolitajaid, teadlikkusega pole seost.
sellisena sarnanevad need väidetega, mida meie füüsikud päevast päeva maailma tekkimise kohta esitavad. Religioon käsib meil uskuda, et kuna jumal ise tõi inimesed vahetult pärast maailma loomist loomuseisundist välja, siis on inimesed ebavõrdsed sellepärast, et jumal nõnda tahtis; kuid ta ei keela meil teha otseselt inimese ja teda 6 Rousseau kriitika on suunatud vastavalt Hugo Grotiuse, John Locke'i ja Thomas Hobbesi teooriate vastu. Tlk. 7 Rousseau lubadust "faktid kõrvale jätta" tõlgendatakse kaheti: esiteks rõhutab ta (piisava etnoloogilise faktibaasi puududes) analüütilise, puhtratsionalistliku meetodi tähtsust; teiseks on võimalik, et ta pidas sõnaga faktid silmas religioosse traditsiooni seletust maailma ja inimese tekkimisele. Tlk. 5 Jean-Jacques Rousseau
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
Hing koosneb õhust. Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv, üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele. Nt tuli tekkis õhu hõrenemisel. Anaximenese õpetuses ilmneb müstilise momente rohkem, kui tema õpetajatel 5 Herakleitos Eefesosest (~520-460 eKr). Algelement on tuli. Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal. Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr). Neli algelementi: maa, õhk, tuli, vesi.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Kuidas saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see kantlik suhe universaalsega, mis muudab mu eetiliseks tänu kooskõlale praktilise mõistusega? Seega toob Kant meie traditsiooni sisse veel ühe viisi, kus ise pole lihtsalt antud, vaid moodustatakse suhtes iseenese kui subjektiga. 11). …… raamat, Aureliuse Pihtimused 3 (KÜSIMUS: Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas.) Keskajal valitseb edasi kreeka mentaliteet. Skolastika - Aristotelesest tulenev formaalloogika rakendamine. Peamisteks probleemideks PREDESTINATSIOONI ÕPETUS - Aurelius AUGUSTINUS (354 - 430) - küsimus sellest, kas jumal on juba inimese saatuse ära otsustanud või saab seda veel maapealsete tegudega muuta. Kas inimene läheb taevasse või põrgu? Augustinus ütleb, et inimene on juba eos jumalik ja lunastatud. Inimene peab oma vaimset jumaliku tasakaalu hoidma
aistingud. Need on asjad meie jaoks. Ding für mich. Aga me tajume asju ajas ja ruumis ja aeg ja ruum. Need mõjutavad meie taju ja tunnetust. See aeg on eelduseks ka meie aistingute, asjade jaoks. Ei suuda midagi tajuda ilma aja ja ruumita. See on meie piiratuse tulemus, oleme ajalised olendid. Kui lisandub aja ja ruumi kategooria faasile asjad meie jaoks, siis tekivad nähtumused. See on meie tegelikkus. Seda kogeme ja võtame vastu. Mõisted produktiivne kujutlusvõime otsus mõistus. Langetame otsuseid nende kohta. · Mõistuse piirist väljas on regulatiivsed ideed nagu näiteks hing, lõputus, jumal, vabadus. · Kanti transtsendentaalne esteetika ehk tunnetusteooria on õpetus meelelisest tajust, teadmiste omandamisest maailmast meelte kaudu, mis toimub esimeses järjekorras ja millele lisandub loogika ehk mõtlemine. Tunnetuse jaoks on olulised mõlemad nii maailma tajumine kui ka mõtlemine
ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides. Universaalidel pole peale reaalsete
lihtsustab keele õppimist. Vastandudes ida-aasia keeltele, kus kategooriad on paljud teised. Nemad saavad omavahel maailmavaatelistest asjadest paremini aru. · Kirjasüsteem: kõik keeled, mis on kasutanud hiina kirja, nende haritlased on saanud suhelda omavahel. Märgid on enamasti tähenduse mitte heli pildid. 14.sajandil jaapanlane ja vietnamlane ilma üksteiste keelt oskamata kirjutada paberile märke ja saada üksteisest aru. tänapäeva läänes, ladina kirja kirjutavad keeled on justkui üksteisele lähemal. indoneesia keeles, kus kirjutatakse ladina tähtedega on meile justkui lähemal, künnis keele omandamiseks on madalam. See ühendus ei ole küll nii tugev, kus ladina kiri on sisse viidud kui teadlik valik või koloniaal reziimi poolt, laiem kultuurilise viisi mõttekandja.
Üks sagedasti esitatud seisukohti kriminaalne käitumise geneetilise komponendi põhimõtteliseks eitamiseks on väide, et kuritegevus on sotsiaalselt-poliitiliselt-õiguslikult määratletud konstruktsioon, mis ei saa olla individuaalsel tasandil pärilik. Selle argumendi nõrkust saab illustreerida väitega skisofreeniast, mis on samuti paljuski meedikute loodud konstruktsioon. Selle diagnoosi konkreetne sisu erineb muu hulgas riigiti ja eri maade arstid on paljudes skisofreenia olemusega seotud küsimustes siiani eriarvamusel. Samal ajal on uuringud näitanud skisofreenia olulist pärilikku komponenti. CT uuringutega tuvastati lisaks see, et skisofreenia on seotud haiguslike protsessidega aju kindlas piirkonnas (lateraalsete sagarate suurenemine) ega ole lihtsalt keskkonnast tingitud funktsionaalne ajutegevuse häire. ( Raine, 1993, lk 131) 17
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani. Virgatsainete mõjutamise näiteks antagonisti poolt on atsetüülkoliini blokaad teatud taime mahla kuraare poolt (mis blokeerib teadete edastamise motoneuronite ja lihaste vahel). Tulemuseks on lämbumine hingamisliigutuste peatumise tõttu. Dopamiini puudusega aju liigutusi juhtivates piirkondades seostub Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
sekunids. .Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (arst, keda huvitas inimese iikumine) (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etnograafiliseks filmiks. Filmisid ka Aafrika rahvaid kõndimas, kükitamas, puu otsa ronimas jne. Inimkeha liikumine oli fookuses, samas see on olnud kogu aeg oluline. Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid: kinetoskoop, pilt/film liikus rullikute peal, inimene, kes vaatas ülevalt sisse nägi liikuvat pilti. Stuudiot nimetati (Mustaks Mariaks) Black Maria. Filmilint oli väga valgustundlik. Vennad Lumiered kinematograaf nii kaamerana kui projektorina. 17.11.14 Esimene teadaolev filmide kasutamine antropoloogias toimus Torrese väina ekspeditsioonil (1898-1899).
• Kehalis-kinesteetiline – osavus keha kasutamisel, liikuvus, hea tasa- kaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus. Puudumisel näiteks ei õpi- ta ära jalgrattasõitu, halb käekiri, oskamatus oma keha valitseda. • Naturalistlik – võime ära tunda elus- ja eluta looduse objekte ning nendega opereerida, süstematiseerimisvõime, tuntakse end hästi loo- duses. Puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete kor- ratus, mõtete kaos. • Interpersonaalne – võime tajuda teiste mõtteid ja tundeid, oskus adekvaatselt neile reageerida, juhtimisoskused. Puudumisel ei suudeta näiteks kiirelt reageerida kriitilistes olukordades, esinemiskartus. • Intrapersonaalne – eneseanalüüsivõime, oskus mõista oma tundeid, lapsel on huvitav olla ka üksinda iseendaga, talle on omane süveneda sisekõnelustesse. Puudumisel ei suuda laps üksinda oma elu sisustada,
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
TAJU Esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne kujund. Aistingute põhjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks füüsilisele tervikule tuleb juurde ka asjade tähendus. Sõltub kogemusest, mõtlemisest, eeldab tähelepanu. Tajumist inimene õpib, aisting on juba sündides. Meelelise tunnetamise kõrgem aste. Ka siis kui meil on objektist ainult fragmendid. Järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Psüühikas toimub alateadlikult aktiivne mineviku tajude jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Terviklikkus, mõtestatus (raske on tajuda maailma, kui ei saa aru, mis on asja mõte), apertseptiivsus (tuleneb eelnevast kogemusest), selektiivsus(teatud esemete või tajuvariantide eraldumine üheaegselt
asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2
õigusi! Tehke seda üldsuse jaoks, oma järglaste jaoks! A: Kui kaunilt see kõlab! Kas saad aru, et see on utoopia. Need, kes omavad planeedi rikkusi, omavad seda õigust sajandeid, põlvkondi. D: Aga kes neile selleks õiguse andis? Kas Jumal otsustas nii? Kas neil on mingisugune tõestus selle kohta. Kokkulepe Temaga. Nad ise andsid endale selle õiguse. Võtsid selle, mis ei kuulu neile, veelgi hullem nad võtsid meilt kõik. A: Hästi, aga kui mitte järgida omandiõigust, algab kaos. D: Ei, sest siis taipavad inimesed, et võivad saada kõike, mida neil vaja on, suvalisel ajal. Võtta rohkem kui sul vaja on, on mõttetu. Kui poleks võistlust lähedastega, kui keegi ei kadestaks maja või auto pärast, milline siis elu oleks? Kui tead, et võid saada sellise asja, mida tahad? A: See oleks lahe! D: Tahan vaid öelda, et nii peaks olema ja ilma kahtlusteta ka tuleb. Inimesed ja planeet väärivad seda. Kätte on jõudnud aeg, mil inimkond peab võtma enda saatuse
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
teravmeelsele argumentatsioonile. meelelistele aistingutele. · Filosoofia · Üleloomulikest asjadest on sel viisil võimalik saada · Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. aga üksnes ebaselgeid, vahendatud tunnetusi. · Loomulikule mõistusele kättesaamatu valdkonna · Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. · Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja · Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei filosoofia segamini ajavad. järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine
annaabi.ee 
