20. sajandi alguses aga, muutsid sellised inimesed nagu Hugo de Vries, Albert Einstein, Max Planck ja Sigmund Freud seda arusaama täielikult.Kuid kas piisavalt, et sellel oleks ka mingit mõju meie tänapäevasele mõtteviisile ja elutalitlusele? 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli
antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl Teadus ja tehnika Ø 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø Samal aastal pani saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Ø Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hugo de Vries & Max Planck Albert Einstein Ø 1905. aastal avaldas juudi soost Sveitsi patendiametnik Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria, hiljem ka järelduse, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Ø
olemasolu, matriitssüntees, DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti, toimub seal, kus on DNAd (rakutuum, mitokonder, kloroplast), translatsioon (valgu süntees, toimub ribosoomis, osalevad mRNA, tRNA, rRNA), stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi, geneetiline kood universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik, mittekattuv, MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE: Gregor Mendel Austria munk, õpetaja, kes pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused, ta kasvatas ja uuris hernetaimi, et selgitada tunnuste pärandumist, ta avastas,et tunnused päranduvad paari kaupa, ta võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (P vanemad, F järglased, X ristamine, F1, F2, F3 - põlvkonnad), katsed hernestega tunnused kergesti eristatavad, seemned kergesti loendavad, palju seemneid, risttolmnemine takistatud, tolmnemine kontrollitud, I seadus ühetaolisuse
Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20. sajandi alguses tekkinud tõekspidamistel? Darvinistliku evolutsiooniteooria kohaselt võis inimkond degenereeruda ning see tekitas osades inimestes pessimistlikke meeleolusid. See avaldus omakorda antisemitismi tugevnemises Euroopa eri paigus: Viinis, Pariisis, Peterburis ja ka mujal. Pandi alus geneetikale kui teooriale ja avastati organismis pärilike omaduste materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse tänapäevastele geenitehnoloogia katsetele ja pärilike haiguste ravi leidmisele. Sigmund Freudi psühhoanalüüs oli jällegi teistmoodi avastus, mis samuti on mõjutanud maailma arengut alates selle väljatöötamisest. Freud väitis, et inimese
esimese värvifoto tegijana 1861 .a. · James Joule - oli inglise füüsik, kes avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897
Arenes sõjatehnika: kaevikud, miinipildujad, moodsamad sidevahendid. Raudteede ehitamine andis riikidele võimaluse armeed senisest kiiremini mobiliseerida ja rindele paisata. Chicagos leiutatud pilvelõhkujad hakkas kujundama New Yorki palet. Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid. Spordi populaarsuse tõus. Silmatorkavad muutused moes. Maailma globaliseerus: tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. 3. Maailma suurriikide ajalugu 20. sajandi alguses- iseloomulikud jooned, eesmärgi, probleemid jne. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas
kolhoosidesse. Kulak- jõukam talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Industrialiseerimine- Suurtööstuse eelisarendamine (sõjatööstus) GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. Kultuur 2he maailmasõja vahel- kunstivoolud, mood jms. Eluolu: Juudid: Antisemitism- juudi vaen Rionism- koondas juute Rahvustunde tugevdamine Ümberasumine tõotatud maale (Jeruusalemm) Juudi riigi rajamine Teadus ja tehnika: Pandi alus geneetikale. Sündis kvantmehaanika. Arendati edasi aatomi ehituse selgitamist. A.Einsteini erirelatiivsusteooria. Leiutati süüfilise ravim. Sigmund Freudi psühhoanalüüs. Kirjandus ja kujutav kunst: Hakati välja andma Nobeli preemiat. Ilmus uus vool kirjanduses- ekspressionism. Juugendlik uudsus. Filmikunst sai jalad alla (Charlie Chaplin) Muutused moes. Spordi populaarsuse kasv.
Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. 12. Millised teaduse ja tehnika saavutused muutsid maailma kõige enam 20. saj alguseks? 1897. a avastas inglane Joseph Thomson elektroni. 1900. a esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid aluse geneetikale. 1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab alateadvus. 1905. a avaldas Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma erirelatiivsusteooria. 1911
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
Teaduse ja tehnika edusammud 1945. valmis tuumapomm Robert Oppenheimeri juhtimisel. 1949. valmis ka Venemaal tuumapomm, kuid siis teadsid teadlased juba, et on võimalik valmistada ka palju võimsam relv vesinikupomm. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Engima. Arvutirevulutsioon hakkas vilja kandma alles 1960. aastail. Olulise panuse sellele andis kiibi valmimine 1950. aastal. 1953. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine - see avas geneetikale enneolematud võimalused. Ideede võitlus ja uus suhtumine Üheks kõige mõjukamaks filosoofiks Jean-Paul Sartre pidas 1945 avaliku loengu eksistentsialismist. Eksistentsialismi kuulutasid oma teostes ka Camus, Beckett ( ,,Godot'd oodates") jt. Leidus neid, kes nägid kommunismi läbi. Tuntuim George Orwell (,,Loomade farm"- tervmeelne allegooria, mis algab vabadusega ning lõppeb orjusega). 1948. ilmus Ameerikas teaduslik teos, mida autori järgi hakati nimetama ,,Kinsey aruandeks".
tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Siis kui inglased oma arvuti Colossus'e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis masstootmiseks sobiva ränitransistori valmimine 1950.a ja samal aastal võttis kiipide tootmise üle Jaapani firma Sony. 1953.a lahendati DNA struktuuri mõistatus, mis avas geneetikale enneolematud võimalused. Balti rigid Teises maailmasõjas: Balti rahvad lootsid,et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada.23.juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu.Vallutati Kaunaste ja kuulutati seal välja Leedu Ajutine Valitsus.Sakslased saatsid selle pärast laiali ja vangistasid osa ministreid.Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941.a. juuli alguseks Leedu ja Läti
Ajaloo Kordamine Sõja järgne maailm Uus jõudude vahekord maailmas · Muutis riigipiire ja tekkisid uued riigid · Saksamaa idapoolsed alad läksid poolale ja NSV liidule · NSV liidule määrati potsdami konverentsi otsusega osa ida preisimaast koos königsbergiga · Itaalia pidi loovutama oma aafrika kolooniad · Ungari ja bulgaaria suruti tagasi 1938.a piiridesse · Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV liidule, saades aga juurde alasid Ungarilt · NSV liit võttis soomelt mitu olulist piirkonda sealhulgas viiburi linna · Uute piiride tõttu pidid paljud inimesed ümberasustuma, mis põhjustas mõnelpool vägivalda o Poolast, Tsehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati saksamaale · Muutus jõudude vahekord maailmas o Üliriigiks muutus USA, kes asus demokr...
sattunud tugevasse sõltuvussuhtesse seentega, mida nad aitavad kasvatada. Nüüdseks sõltuvad neist mõned liigid seentest nii palju, et ei saaks ilma nendeta elada. Evolutsiooni biosemiootiline tuum Hoffmeyer seletab Conrad Waddingtoni epigeneetilise maastiku abil, et evolutsiooni piisavaks seletamiseks ei kõlba vaid looduslik valik. Waddingtoni maastik illustreerib geneetilist eelsoodumust, millele on seatud veerema kuul. Lisaks geneetikale mõjutab kuuli trajektoori ka valiskeskkond. Seega ei pruugi loodusliku valiku tulemusel saadud eeliseid andvad geenid üldsegi avalduda. Lisaks mainib autor omailma ja semiootilise niši vahelist vägagi olulist seost. Kui organism peaks sattuma semiootilisse nišši, millega ta pole tuttav, siis mõjub see selle organismi hakkamasaamist ning võib tähandada kiiremat hukku, kui sellele tuttavas keskkonnas.
Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst. Moest kadus ülima piirini viidud kombekus. Kaotati korsetid. Moes olid karusnahk, pärlitega peapaelad. Spordi tähtsuse tõus ja ka esimesed olümpiamängud. 2)Rahvusvahelised suhted 1879. sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja Austria-ungari. 1882 ühines nendega Itaalia. Tekkis Kolmikliit. 1893
ühendasid oma jõud. 1911. a kukutati Mandzu dünastia ja loodi Hiina vabariik Tehnika areng H. Ford konveiermeetod F. Zeppelini õhulaev 1900 O. ja W. Wright lennuk 1903 tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata L. Bleriot´ lend 1909 üle La Manche'i väina Arenes ka sõjatehnika: G. Marconi 1895 raadiosaade; 1901 raadiosignaal üle Atlandi Titanicu laevahukk 1912 Teadus ja tehnika H. de Vries hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale M. Planck 1900 energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale J. Thomson 1897 elektron E. Rutherford 1911 planetaarne aatomimudel N. Bohr 1913 vesiniku aatomi kohta töö A. Einstein 1905 erirelatiivsusteooria S. Freudi 1900 psühhoanalüüs Süüfiliseravim Nobeli preemiad A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma
Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid.
värvid, karusnahad, pärlid c)Leidus ka pessimismi: · Linnastumisega seotud rasked elu- ja töötingimused · Tugevnes antisemitism- juudivaneulikkus · Sellele bvastukaaluks kujunes sionism- liikumine koondamaks juute Tõotatud Maale oma riigi taasrajamiseks · Keskkonna, hügieeni ja kuritegevusega seotud probleemid · Suurima reisilaeva Titanicu katastroof 1912 2.Teaduse ja tehnika revlutisooniline areng: fundamentaalsete leiutiste ja avastustega: a)Pandi alus geneetikale- organismi pärilikke omadusi uurivale teadusele (1900 bioloog Hugo de Vriesi) b)Kvantteooria sünd (1900 füüsik Max Blanck), mis on seletuseks valgusele c)Aatomi ehituse selgitamine (195 Albert Einstein), mis kõigutas teadmisi universumi seaduspärasustest d)Õpiti analüüsima inimese alateadvust (1900 Sigmund Freudi psühhoanalüüs): · Inimese käitumist ei määra niivõrd teadvus kui tungid · Pidev tungide allasurumine tekitab surutud energiat
Esimene raadiosaade - informatsioon hakkas levima eetri kaudu Süüfiliseravimi leiutamine- hirmu vähenemine haigestumise suhtes ning surmade vähenemine Konveiereid- tootmisaeg lühnes, ning toodete hind muutus taskukohasemaks Zeppelin- õhulaeva esimene reis Lennuk- esimene lennuk, mis püsis õhus (12s), hakkas arenema lennundus tehnika Geneetika - teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale Kvantmehaanika - energiaalilikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid portsjonite kaupa Aatomi ehituse selgitamine - peadpööritav hüpe teaduse arengus. Erirelatiivsusteooria - kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste kohta - aeg võib kulgeda erineva kiirusega, valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog Psühhoanalüüs - seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus, mis
esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Geneetika uurib geenide vanematelt järglastele edasikandumise ja tunnuste moodustumise seaduspärasusi isendi arengu ehk ontogeneesi vältel. See tähendab geneetilise informatsiooni edasiandmist ja realiseerumist ning neis tulenevaid isendite muutlikust (muutusi). Geneetika uurib ka pärilikkuse tsütoloogilise ja molekulaarseid aluseid. Nii meie kui ka kogu eluslooduse eripära ja sarnasus tugineb geneetikale. Geenidesse on peidetud kogu keha ehitusplaan. Neis on varjul kodeeritud juhend, mis suunab inimese olemist ja välja nägemist. Geenid pärime, pooled isalt, pooled emalt. Just sellepärast meenutamegi tihtipeale oma vanemaid, vendi ja õdesid meie geenid pärinevad ühisest allikast. 3 Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud
plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika. Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs. (,,Unenägude tõlgendus,,) Arenes lennundus, autode tootmine suurenes ja kiirenes. Kultuur: Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss. Majandus: Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks
In imkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Võtmesõnaks oli progress, muutusi oli võimalik kõikjal näha ja käega katsuda, tekkisid pilvelõhkujad. Valitseva otpimismi kõrval leidus ka pessimismi, mis avaldus antisemitismi tugevnemises. Samuti tekkis inimestes irm, et inimmõistus pole suuteline universiumi paradokse hoomama. Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika arenesid väga kiiresti. 1900. a esitati hüpotees geenide olemasolus ja panfi alus geneetikale, sündis kvantmehaanika. Selgitati aatomi ehitus, avastati eletron. Einstein esitas erirelatiivsusteooria. Sündis kuulus Sigmund Freudi psühhoanalüüs.Kirjandus, kunst, muusika, kino Hakkati jagama Nobeli preemiaid ,,inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Kirjanduses hakkas levima juugendlik uudsus. Kirjandusse tuli uus voolekspressionism, mis seadis esikohale autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamise
Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, kus info liikus bittides, see tähendab digitaalselt nagu tänasteski arvutites. Umbes samal ajal valmis ameeriklastel mõnevõrra võimsam arvuti ENIAC. Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused. Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli. Tema ,,Loomade farm" (1945) oli Venemaa enamlaste revolutsiooni teravmeelne allegooria, mis algab vabaduse ja lõpeb orjusega. Romaan ,,1984"(1948) oli aga antiutoopia stalinismilaadse võimu alla sattunud Inglismaast aastal 1984. Sellest romaanist oli
>raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt) >kultuuri ja teaduse areng (Ibsen, Hamsun, Nobel) eluolu 1920. aastate alguses >progress >inimene oli saamas maailma peremeheks (pilvelõhkujad, elektrilaternad, filmilindid) >antisemitismi tugevnemine nt Viinis, Peterburis, Pariisis (nn Dreyfusi afäär)=>vastukaaluks sionistlik liikumine >fundamentaalsed avastused ja leiutised, näiteks: *Vries' hüpotees geenide olemasolust=>alus geneetikale *kvantmehhaanika sünd (Max Planck) *Einsteini erirelatiivsusteooria *dünamiit (Nobel) 2 >kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism >muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss) >filmikunsti levik Ameerikas (Charlie Chaplin) >muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896
saab tõhusamalt rakendada just Eestlastele suunatud personaalmeditsiini. 6. Mis on farmakokineetika ja farmakodünaamika? Mis neid mõjutab? Farmakokineetika uurib ravimi metabilismi ja imendumist. Farmakodünaamika uurib ravimikoguse vastust. Neid mõjutavad inimeste geneetilised ja füsioloogilised erinevused nagu haigused, vananemine või teised ravimid. 7. Miks on farmakogeneetikas oluline uurida lisaks geneetikale ka (maksa) epigeneetikat? Epigeneetilised faktorid, nagu nt DNA metülatsioon ja histoonide atsetüleerimine, võivad põhjustada indiviididevahelisi erinevusi ravimi metabolismis ja transpordis. Seda arvestades saab arendada uusi ravimeid. 8. Mis on DNA metülatsiooni ja hüdroksümetülatsiooni erinevused? DNA metülatsioon – tsütosiini kovalentne modifikatsioon, kus vesinik H5 vahetatakse metüülgrupi vastu. Seotud valkude sidumisega DNAle.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3
Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 2. Teaduse ja tehnika areng - Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid(mis võisid kergesti suus süttida) 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid sellega aluse geneetikale.1900.a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911. aastal esitas Ernest Rutherford planetaarse aatomimudeli, 1913.a valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist. 1905. a esitas juudi soost Sveitsi patendiametnik A. Einstein relaviivsusteooria. 1900.a arheoloog John Evansi avastus Knossose paleest ja kogu Minose tsivilisatsioonist. 1905.aastal avastatud hormoonid, 1908.aastal mandrite triivimise teooria teke
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3
1. kahe geeni koosmõjul tekib täiesti uus tunnus. 2. kahe geeni koostoimel 1 tunnus kaob 3. kahe geeni koostoimel 1 tunnus kas tugevneb või nõrgeneb (üks paari liikmetest on regulaatorgeen) 4. mitme geeni koosmõjul tekib tunnusvariantide rida (naha värvuse kujunemine teises järglaspõlvkonnas rasside vahelistel hübriididel) Inimese naha pigmentatsiooni eest vastutab 3...6 geeni Inimese tunnused, mis alluvad Mendeli geneetikale Peavad esinemad selgelt eristuvad tunnuspaarid. Tunnus Dominantne Retsessiivne Tedretähnid On Ei Kõrvanibu asend Vaba Kokkukasvanud Juuste piir laubal v-kujuline Sirge Nina kuju Kongus Sirge Käelisus Parema Vasaku
- kasutatakse, kuid nende tootmine on keelatud - viirusgenoomid on vabalt kättesaadavad = viiruse tootmine on vaid tehnoloogiline probleem - biotehnoloogia abil on võimalik muundada nt ohtutud mikroobid väga ohtlikuks Mendeli seadused - seaduspärasused, mis kireldavad, kuidas pärilikud tunnused vanematelt järglastele päranduvad - nimetus tuleb Austria munga Georg Mendeli (1822-1884) järgi - pani aluse geneetikale- uuris pärilikkust kui polnud infot DNA ja geenide kohta Mendeli tegevus - ristas süstemaatiliselt herneid - koostas märgisüsteemi, kasutatakse tänapäevani - P parenter (vanemad) - F filia (tütar ja poeg) - X ristamine - F1, F2, F3 põlvkonnad pärast vanemaid Mendeli töö - kasvatas korraga mitut erinevat hernesorti - seemnetest arenesid alati kindlalt teadaolevate omadustega taimed
siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20- nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise
siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste analüüsimiseks, kuid kahjuks ei pälvinud tema artikkel tähelepanu selle sajandi alguseni. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20- nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. Aastal 1900 otsisid sõltumatult kolm botaanikut Hugo de Vries Hollandist, Carl Correns Saksamaalt ning Eric von Tschermak-Seysenegg Austriast varem publitseeritud andmeid, mis kinnitaksid nende endi katsetulemusi pärilikkuseteoorias ja leidsid, et Gregor Mendel oli samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise
Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria, Freudi psühhoanalüüs Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinkem see pani aluse seeriatootmisele Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid Arenes lennundus Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist nt kunstliku seemendamise puhul võetud sperma külmutatakse ja seda jätkub tuhandeteks viljastamiseks.) · Transgeensete organismide konstrueerimise eesmärgid:
Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil Kujutavas kunsis jätkasid eksisteerimist vanad kunstivoolud, omal ajal äärmuslikuks või skandaalseks peetud kunstisuunad olid nüüd üldiselt vastuvõetavad Oluliseks peeti loomevabadust (ekspressiivne abstraktsionism, Jackson Pollock) Teaduses arenes tuumafüüsika (vesinikupommi ehitamine), kosmonautika, lennundus, arvutitehnika (Enigma) 1953 avastati DNA struktuur – andis geneetikale enneolematud võimalused Levisid eksistentsialistlik mõtlemine: inimene peaks end ise looma, valides oma väärtushinnangud ja reeglid, millest kinni pidada (Bulgakovi „Meister ja Margarita“, Orwelli „Loomade farm“, „1984“) Inimesed avastasid uuesti oma seksuaalsust (Vladimir Nabokovi „Lolita“) I OSA KORDAMINE Probleemid, mis tekitasid külma sõja ajal vastaspoolstes erimeelsusi:
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal
pruugi olla vägivaldne. Ühe võrra jäi vastusevariandile „vähesel määral“ alla vastus „kindlasti määrab“, kus koguni 84 isikut oli täiesti kindlad, et massimeedias nähtav vägivald on õpitav ning määrab meie vägivaldsuse taset. 177-st küsitletutest 6 oli täiesti kindlad, et massimeedia ei mõjuta inimese vägivaldsust, kas siis meedia mõju on nõrk või koguni oli pakkujateks geneetikale toetuvad inimesed, kes usuvad, et inimene juba on loodud vägivaldne ning meedia lihtsalt vallandab selle. Samas kui meedia on vägivalla vallandaja (kui vägivald on loomuses), siis oleks pidanud „ei, üldse mitte“ vastuvariandi valijad toetuma vastusele „kindlasti“. „Muu“ valijaid oli kõigest kaks. 19-30-aastane naine kirjutas vastusevariandiks „oleneb“ ning põhjendas ennast sellega, et kõik sõltub inimese loomusest ning mõjutatavusest. Samas käib
ehitusel assisteerinud, luure personal (NSA, CIA jne.) ja mõned spetsiifilised maasiseste UFO- de uurijad. See informatsioon on mõeldud neile, kes on tõsiselt huvitatud Dulce baasist. Ole ettevaatlik uurides seda kompleksi. Juurdlus on kestev/käimasolev ning seda teostab J.B. III, (Code: SR24.3B7). ¾ Dulce Baas See asutus on geneetikalabor ning on ühendatud Los Alamos-e linnaga toru-süstiku kaudu (tube-shuttle). Osa nende uuringutest on seotud kiirituse mõjust geneetikale (mutatsioon ja inimese geneetika). See uuring sisaldab ka teisi arukaid/intelligentseid liike (Alien Biological Life Form "Entities" - tulnukate bioloogiliste eluvormide "olemusi"). Ümber tehtud 1950 a. septembri The Effects of Atomic Weapons (Aatomrelvade efektid) väljaandes, USA Kaitseosakonnaga (U.S. Department of Defence) ja USA Aatomienergia Komisjoniga (U.S. Atomic Energy Commission) koostöös ja ettevalmistatud nende jaoks Los Alamos-e teadusliku
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja
immunoglobuliine kodeerivateks DNA järjestusteks. 1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja
Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist. Geneetikale pani aluse Gregor Johann Mendel, kuid omal ajal ei saanud ta tuntuse ega tunnustuse osaliseks. Mõni oletus võib osutuda teiste kõrval nii julgeks, et seda ei suutvat uskuda, kuidas tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks
Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist. Geneetikale pani aluse Gregor Johann Mendel, kuid omal ajal ei saanud ta tuntuse ega tunnustuse osaliseks. Mõni oletus võib osutuda teiste kõrval nii julgeks, et seda ei suutvat uskuda, kuidas tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks
Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik. Keemias aga tegi üldistusi Dmitri Mendelejev oma perioodilisusseaduse avastamisega, mis on tuntud ka kui Mendelejevi tabelina, mis näitab keemiliste elementide omaduste perioodilisuse sõltuvust nende aatommassist. Geneetikale pani aluse Gregor Johann Mendel, kuid omal ajal ei saanud ta tuntuse ega tunnustuse osaliseks. Mõni oletus võib osutuda teiste kõrval nii julgeks, et seda ei suutvat uskuda, kuidas tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks
annaabi.ee 
