50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KasutatudAccount
Õppematerjali autor
Õpik lk 8-28+ konspekt! Kordamisküsimused: 1) Nimeta olulisemad ajalooteaduse harud (2) ja nende allikad. (Lk 8) Arheoloogia-e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5)
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema teg
jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju
koosnes väiksematest sõltuvatest riigikestest, mida juhtis kuningas koos sõjalise ülikkonnaga. Kultuuris on vähe originaalset, suurem osa võeti üle Mesopotaamia kultuurist. Hetiidi riik on tähtis veel ühe leiutise poolest. Nende riigi ajal u 1300 a eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik)
Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks kõigile Kreeka linnriikidele. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See täh. Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasid klassikalise ajajärgu lõppu. Riik ja ühiskond: Kreeka linnriik-polis, suht. väike,
avardus, tehnika täiustamine, uued kultuurid, uued haigused, uus laev - karavell Uue Maailma jaoks: koloniseerimine, Euroopaliku elulaadi peale surumine, uued loomad, uued haigused, rüüstamine, hakati indiaanlasi kiusama- 12. Reformatsioon: Reformatsioon – usupuhastusliikumine Aeg – 16.sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa
ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega suhete korraldamine, sõjategevuse juhtimine jne. Oluline võis olla ka taga- varade soetamine ja ikaldus- ning nälja-aastatel nende väljajagamine. Osa teadlasi peab esimeste riikide kujunemise peamiseks põhjuseks vaja- dust rajada ja korras hoida ulatuslikke niisutussüsteeme. Pole kahtlust, et Mesopotaamias ja Egiptuses hakati kanaleid ja tamme rajama tsivili- satsiooni tekkega enam-vähem üheaegselt või mõnevõrra varemgi. Niisutussüsteemide ehitamine ning korrashoid nõudis rohkesti tööjõudu. Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõigi kaasa ülemkihi
ühiskonna arengu vältimatu kaasnähtus. Riik oleks seega eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. Ülesanne, mille täitmise kaudu ülemkiht esile kerkis, võis olla ühis- konna juhtimine kõige laiemas mõttes, tülide lahendamine, naabritega suhete korraldamine, sõjategevuse juhtimine jne. Oluline võis olla ka taga- varade soetamine ja ikaldus- ning nälja-aastatel nende väljajagamine. Osa teadlasi peab esimeste riikide kujunemise peamiseks põhjuseks vaja- dust rajada ja korras hoida ulatuslikke niisutussüsteeme. Pole kahtlust, et Mesopotaamias ja Egiptuses hakati kanaleid ja tamme rajama tsivili- satsiooni tekkega enam-vähem üheaegselt või mõnevõrra varemgi. Niisutussüsteemide ehitamine ning korrashoid nõudis rohkesti tööjõudu. Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõigi kaasa ülemkihi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid