Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hinduismi usundi ülevaade (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hinduism

Hinduism on usund , mille järgijaid on Indias üle 650 miljoni ja mujal maailmas 100 miljonit ning mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Mina aga sooviksin lähemalt rääkida siirderiitustest: sünnist ja surmast.
Kui vanemad soovivad last saada, siis võivad nad pidada nõu hinduistliku preestriga. Seda selleks, et leida seksuaalaktiks kõige sobivam aeg, mis tagaks uuele inkarnatsioonile võimalikult hea käekäigu. Raseduse ajal loeb ema hinduistlikke pühakirju, et nende positiivne mõju last kaitseks. Raseduse kaheksa kuu jooksul võivad vanemad annetada Višnule küpsetatud riisi, et tema toetavad jõud kanduksid veel sündimata lapsele.
Lapsele anatakse tavaliselt nimi kümnendal või kaheteistkümnendal päeval pärast sündi. Perekond teatab preestrile sündimise päeva ja kellaaja, et too võiks teha horoskoobi ja soovitada nimeks sobivamaid silpe. Nimeandmise tseremoonia üksikasjad erinevad perekonniti, aga see on alati pidupäev. Nimeandmise tseremoonial viiakse laps esimest korda välja.
Kui laps on ühe-, kolme- või viieaastane, raseeritakse ta pea ja alles jäetakse ainult väike juuksetutt. Selline rituaal sümboliseerib sündimisega kaasasaadud halbade karmaviljade eemaldamist. Juuste lõikamisega samal päeval, võivad vanemad pühendada lapse pühakirja teadmistesse. Lõpuks võib augustada lapse kõrvanibu, kuigi tänapäeval tehakse seda ainult tüdrukutel.
Surma rituaal näeb ette laiba tuhastamise, kuna taaskehastub ainult aatman ehk hing. Kui võimalik, pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda. Surnukeha viiakse matmistuleriidale, kus vaim poeg poetab süüdatud puutükid lahkunu suhu ning teised inimesed asetavad väikesi puutükke tuleriidale. Pärast tuhastamist korjatakse tuhk , lilled ja luud kokku ning võimaluse korral puistatakse see Gangesesse või mõnda teise jõkke või merre.
Hinduismi usundi ülevaade #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatuS Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hinduismi konspekt
4
doc

Hinduismi konspekt

Hinduism Ajalooline ülevaade Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna-Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest.Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin

Geograafia
Kultuur
3
doc

Kultuur

juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. ­ 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest

Kultuurilugu
Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel
10
odt

Üldine usundilugu kokkuvõttev tabel

Jumal Allah (ei tohi olla haige, rase või kurnaval naist rännakul) 9. kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x ­ hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma ­ seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim ­ India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ­ ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate

Usundiõpetus
Religiooni arvestus
8
doc

Religiooni arvestus

Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon ­ üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana

Religioon
Religioon maailma kultuuris - arvestus
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased ­ sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon ­ üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana

Ajalugu
Usundid
7
doc

Usundid

3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Islam Ajalugu Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles asutati taevakehasid, päikest ja kuud, ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid mekasse, Kaaba templisse. Muhamed sündis Mekas 570 a pKr, jäi juba 6 aastaselt orvuks, täiskasvanuna oli Araabias lugupeetud ja edukas kaupmees. 610. aastal saab Muhamed nägemuse, et ta peab hakkama kuulutama õpetust: ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal

Rahva tervis
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid.

Üldine usundilugu
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.................................................................................................................... 6 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis .............................. 6 2.2. Ajalooline ülevaade slaavlaste matmiskombestiku kujunemisest ....................................... 7 3. Matmisrituaalide struktuur...................................................................................................... 8 3.1. Matmiseelsed rituaalid ......................................................................................................... 8 3.1.1. Surnu pesemine.........

Humanitaarteadused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun