· legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske . · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. · Plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duraalumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumi lehega. · Lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. · Konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga.
ergastuvate elektronide ja aukude tõttu. 59.Fototakisti. Kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. 60.Optron. Seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist ja fotovastuvõtjast. Kasut signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega raadioelektroonikaseadmetes ja elektriahelate kontaktituks kommuteerimiseks.
· legeerimise korral lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht; · fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. 4. KORROSIOONITÕRJE Igal aastal hävineb korrosiooni tõttu ca 10% maailma terasetoodangust. Seetõttu pööratakse
Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja enim kasutatav · Konserveerimine - metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga LOODUSKIVIMATERJALID Mineraal - ühtlane anorgaaniline mass, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tagajärjel Kivim - koosneb ühest või mitmest mineraalist
Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250…270°C. Heade omadustega on tina- vismuti sulamist kaitsekate. Veel võib tina või tina-plii sulami metalli pinnale kanda kuumalt sulas olekus. Tinatatav pind tuleb kõigepealt puhastada räbustiga. Seejärel kuumutada jootelambiga. Kuumale pinnale võib puistata tina puru või valada sulatatud tina. Mõõtmetelt väikesi detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel. Vasetamine
Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Kõige enam kasutatava tsinkpleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n.ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Puhtas õhus tekib hapniku, niiskuse ja süsinikdioksiidi toimel pinnale aluseline tsinkkarbonaat, mis moodustab tiheda, vees raskesti lahustuva ja pinnaga hästi nakkuva kihi ning pakub tsingile ja selle allolevale terasele tõhusat kaitset. Tänapäeval õhusaaste siiski vähendab tsinkkatte kasutusiga. Eriti
Vees - temp mõju korr-le dest-vees. Kõige kiirem on korr 75°C juures, OK kui 50° või >100°. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini Zn korr. Mida karedam on vesi, seda aeglasem on korr, sest Ca-ioonid mood Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atm-s paatina 2ZnCO3*3Zn(OH)2 kiht on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Atm-s on korr kiirus 0,13-0,013µm/a. Fe ja Cu sisald võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasut ainult siseruumides. Välisting tuleb kasut kuumtsingitud terasplekki. Zn- katte valmist 1)kuumtsinkimine - hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi (Zn sulamistemp 419,6°C). Katte paksus 40 - 400µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige kvaliteetsem Zn-kiht; 2)kuumpihustus - puhast det pihust sula Zn. Kasut Zn-pulbrit või - traati, millised sulat gaasi- või kaarleegis
Alutsink on üldjuhul väga vastupidav atmosfääri korrodeeruvatele omadustele, kuid kui atmosfääris on tolmu või tuhka (aluselised) reageerib alumiinium nendega väga aktiivselt ning hävib, misläbi tekib terasdetailil pisteline korrosioon. 38. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)?. Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid? Kuidas eristada välimuse järgi galvaaniliselt tsingitud terasplekki teistest plekkidest? a. Metalle kaitstakse korrosiooni vastu järgmiste meetoditega: a. Pinna isoleerimine katetega (vajadusel eelneb eripinna suurendamine UV-kiirguse või söövitavate lahustega), milleks võivad olla värvid, polümeerid (nt. polüvinüülklorii, kumm), galvaaniliselt peale kantud metallkatted, sulasse metalli
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad Tardkivimid on magma tardumisel tekkinud kivimid, liigitatakse süva-,
(võib võtta ka vahetult harjadelt aga siis sõltub vool ka ankruvoolust) Tahhogeneraator- 1)alalisv.tahhog. 2)vahelduvv.tahhog. 3)asünk.tahhog.4) sünk.tahhog. Enamikel juhtudel kasut. Asünk.tahhog.,mis oma ehituselt erinevad vähe 1-faasilisest asünk.M. 18. Analoogvooluandurid-võib kasut.sunti millel tekkiv pingelang on võrdeline teda läbiva vooluga. Vahelduvv.korral võib olla voolutrafo. Peale voolusign. saamist täidavad nad ka teisi ül.-t lahutavad galvaaniliselt jõu-ja juht.ahelad. sundi asendab ka lisapooluse mähis. 19. Analoogasendiandurid(pöörlev trafo, selsüün, magnesüün)-Pöörlev trafo- väikesevõimsuseline induktsioonmasin. Levinuim sin-.ja cos-pöördtrafo. On olemas ka lineaarne pöördtrafo, mille rootorimähise väljundpinge on võrdeline pöördenurgaga. Selsüün-Kasut.järgivajamites.Töötavad paaris 1)asendiandurina 2)kõrvalekalde mõõturina. Magnesüün- Kontaktivaba elektromeh.pöördenurga
Kõige kiirem on korrosioon 75 oC juures. Mida puhtam vesi, seda kiirem korrosioon. Mida karedam on vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni, ning korrosioon on aeglasem, kuna Ca-ioonid moodustavad Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atmodfääris tekib paatina 2ZnCo3 3Zn(OH)2 kiht, mis on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni! Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Tsinkkatte valmistamine: 1) kuumtsinkimine hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi. Katte paksus 40 400 µm. Selle meetodiga saadakse terasele kõige
ergastuvate elektronide ja aukude tõttu. 59.Fototakisti. Kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristik ja kõrge müratase. 60.Optron. Seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist ja fotovastuvõtjast. Kasut signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega raadioelektroonikaseadmetes ja elektriahelate kontaktituks kommuteerimiseks.
MONTAAŽITÖÖD 43 Santehnilised kabiinid kaaluga ca 2 t (vaanituba ja WC) monteeritakse tervikuna. Valamud, radiaatorid jmt monteeritakse hiljem montaažipüstoli abil. TARIDETAILIDE KORROSIOONIKAITSE Taridetailid võib korrosioonitõrje eesmärgil: värvida lakkida katta plastmassiga või tsinkida (sissekastmisega, galvaaniliselt (elektrolüüs), metalliseerimisega (pihustades sulatsinki terase pinnale). 3.5 METALLKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ KASUTUSALA EELISED 3.5.1 TÖÖSTUSHOONETE MONTAAŽ T E R A S S S A M B A D TÄISSEINALISED SÕRESTIKSEINALISED jätkulapid diagonaalid 3. MONTAAŽITÖÖD
tihe, ning seepärast kaitseb Zn-i. Vees on kate raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,012mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korrosioon; amfoteerne (reag. nii hapete kui alustega). Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Zn katete valmistamine ja nendega katmine: a)kuumtsinkimine - materjal (teras) asetatakse korra sulasse Zn-i, kihi paksus 46 kuni 400µm; b)kuumpihustus pihustatakse kuuma sula Zn-i, kiht 2 kuni 300 µm; c)elektrokeemiline (galvaaniline)- anoodiks Zn, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut. väikeste
Kui raud moodustab galvaanielemendi aktiivsema metalliga (tsink), siis on tsink anoodiks ja raud katoodiks. Tsink läheb lahusesse ja raud säilib. Alutsink sulamiga kaetud teras On vastupidavam korrodeerumisele kui kuumtsingitud teras. Alutsink on ülitugeva kaitsega korrosiooni vastu. 43. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid ? Kuidas eristada välimuse järgi galvaaniliselt tsingitud terasplekki teistest plekkidest ? Metallide kaitse korrosiooni vastu: 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid jaguneb omakorda: värvimine pulbermeetodil, pihustusmeetodil b) polümeerid c) metallid, kantakse peale galvaaniliselt d) metallid, kantakse peale kastes detaili sulanud metalli (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantatakse peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantakse peale elektriväljas vaakumis g) emailid
Kui tinakiht on vigastamata, siis teras käitub kui tina. Tinakihi vigastuse korral teras paljastub ja algab el. Keemiline korrosioon. Raud on anoodiks, elektronid liiguvad katoodile (tina). Moodustub Fe(OH)2, mis õhu hapniku toimel muutub Fe(OH)3. Kui raud Moodustab galv. el.-i aktiivsema metalliga (tsink), siis on tsink anoodiks ja raud katoodiks. Tsink läheb lahusesse ja raud säilib. 38. 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid b) polümeerid c) metallid, kaetud peale galvaaniliselt d) metallid, kantud peale kastmisega sulasse (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantud peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantud peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid( oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3) Elektrokeemiline kaitse: kaitstavate konstruktsioonide külge
temp. Madalam. Vee pinnakihi juures on korrosioon kiirem kuna hapniku on rohkem.( joonis). 3) Õhu suhtelise niiskuse mõju ( joonis). Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. 36) 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid b) polümeerid c) metallid, katud peale galvaaniliselt d) metallid, kantud peale kasmisega sulasse (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantud peale pihustamisega kõrgel temperatuuril normaalrõhul f) metalli, kantud peale elektriväljas vaakumis g) emailid h) keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, ZnO2). 2) Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht: a) oksiid( oksüdeerumine) oluliseim b) kromaadid c) fosfaadid (96-98 `C kuumutatud lahuses tooted 0,5- 2 tundi)näit: Mn(H2PO4)2. 3)
Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. Lisandid suurendavad plii vastupidavust atmosfääris. Pliiplekki kasutati keskajal mitmetes sakraalehitistes, puuduseks on külm voolavus. Praegu kasutatakse terasele pressitud pliid. Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid
Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. Lisandid suurendavad plii vastupidavust atmosfääris. Pliiplekki kasutati keskajal mitmetes sakraalehitistes, puuduseks on külm voolavus. Praegu kasutatakse terasele pressitud pliid. Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid
ohtlik. 30. Milliseid erinevaid võtteid kasutatakse korrosioonikaitseks, kirjelda ka veidi? legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht lakkimine ja värvimine konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12 EHITUSKERAAMIKA 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks? Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid.
➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje.
elektrilise) sidestuse katkestamiseks; Sobitustrafod signaaliallika väljundtakistuse sobitamiseks võimendusastme sisendtakistusega (sisendtrafod), võimendusastmete sidestamiseks (sidestustrafod) ja võimendi väljundtakistuse sobitamiseks koormuse takistusega (väljundtrafod); Impulsstrafod lühikeste impusside muundamiseks ja kujundamiseks; Autotrafod kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses ja sekundaarahel ei pea olema primaarsest galvaaniliselt eraldatud. Tunnussuurused: Toitetrafol primaarpinge U1, sekundaarpinged U2.1, U2.2..., sekundaarvoolud I2.1, I2.2..., primaarvõimsus S1 = U1I1 (I1 on võrgust tarbiv vool), sekundaarvõimsus e nimivõimsus S2 = U2.1I2.1 + U2.2I2.2..., kasutegur = S2/S1. Sobitustrafol sisendtakistus rsis, väljundtakistus rvälj, sagedusriba fmin...fmax (alumise piiri määrab primaarmähise induktiivsus L1 ja ülemise piiri trafo omamahtuvus C0.
Omadused-äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad, pehmed ja plastilised, kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au on suure elektrijuhtivusega. Kasutatakse elektroonikas väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena. Ag ühu käes aeglaselt oksüdeerub. Pt kasutatakse keemialaboratootiumis. Olulisemaid katalüsaatoreid. Nikkel: korrosioonikindel, Ni-ga kaetakse paljusid metalle kaitseks korrosiooni eest. Katmine toimub galvaaniliselt-elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulmaid vasega. Kasutatakse kus on kokkupuude hapetega ja naftasaadustega.Ni on supersulamite põhikomponente ja kuulub roostevaba terase koostisess. 12.Metallide ja sulamite töötlemine. 1)Vormimine---kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp, kus toimub rekristalliseerumine. Vastasel juhul on külmtöötlemine
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 33 (43) 4.4 Optronid Optron e. optopaar on seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist (kiirgusallikast) ja fotovastuvõtjast. Kiirguriks on enamasti valgusdiood, fotovastuvõtjaks kas fototakisti, fotodiood, fototransistor või fototüristor. Optroneid kasutatakse signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega elektroonikaseadmetes, elektriahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ning ka anduritena (peegeloptronid). Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse
Püstolis traat sulab atsetüleenileegis või elektrikaares ja kantakse detailile suruõhu abil. Tekib suhteliselt paks kaitsekiht tsingist, kaadiumist, alumiiniumist, vasest jne. Katte tihedus on väiksema tihedusega ja koosneb väikese ühendusjõuga terakestest. Kasutatakse suurte pindade kiireks katmiseks suured sõlmed, valmis konstruktsioonid, metallist mahutite sisepinnad kütusetankuritel, keerulise profiiliga detailid, mida on galvaaniliselt keerulisem katta. 76. Laki ja värvikatete omadused. Viskoossus. Sõltub pinnale kandmise tehnikast(kastmine, pihustamine, pinstliga). Kleepuvus (adhessivsus). Sõltub alusmaterjali omadustest ja pinna ettevalmistusest. Sellest sõltub kilekatte tugevus. Katteulatus. Kulu 1/m2. Kuivjääk. Tahke aine koguspeale kile teket ja kuivamist. Saab määrata kaalu peale värvimist. Läige
Korrosioonikaitse Legeerimine metalli tootmise käigus lisatakse metallile korrosioonikindlust andvaid aineid, terasele lisatakse niklit, vaske või kroomi Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13
44) 300 350 kus esimene avaldis vastab Euroopa riikides kasutatavale õhuliinide konstruktsioonile ja teine Eestis varasemate normide järgi ehitatud õhuliinidele. Kaablivõrgus Ul IC = , A. (3.45) 10 Mõlemas valemis on U faasidevaheline pinge, kV ja l liinide kogupikkus, km. Liinide kogupikkuse l leidmiseks tuleb liita kõikide trafo mähisega galvaaniliselt ühendatud liinide pikkused. Näide: Keskpingevõrgu 110/10 kV toitealajaama trafo alampingemähisele on ühendatud õhuliinidega elektrivõrk, mis koosneb kuuest liinist pikkusega 12, 8, 8, 10, 7 ja 3 km. Liinide kogupikkus on 12+8+8+10+7+3=50 km. Maalühisvool vastavalt valemile (3.44) on 10*50/350 = 1,43 A. Sama kogupikkusega kaablivõrgus on lühisvool 10*50/10 = 50 A. Metalse maalühise puhul vastab pingete ja voolude vektordiagramm jn 3.15 toodule (vt.
väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi) 2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 34. 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad 35
· legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 4.1.2 Malmid
Tinakihi vigastuse korral teras paljastub ja algab el. Keemiline korrosioon. Raud on anoodiks, elektronid liiguvad katoodile (tina). Moodustub Fe(OH)2, mis õhu hapniku toimel muutub Fe(OH)3. Kui raud moodustab galv. el.-i aktiivsema metalliga (tsink), siis on tsink anoodiks ja raud katoodiks. Tsink läheb lahusesse ja raud säilib. (???) 35. Metalli pinna kaitsmine korrosiooni eest: 1)pinna isoleerimine katetega – värvid, polümeerid, metallid (kantud peale galvaaniliselt, kastmisega sulasse metalli, pihustamisega, elektriväljas vaakumis), emailid, keraamilised katted); 2)Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine); 3)protektorkaitse – anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid (Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Sn-Zn); 4)katoodkaitse välise vooluallika abil; 5)anoodkaitse; 6)inhibiitorid (Ca(NO3)2-); 7)kaitsemäärded; 8)korrosioonitõrje kuiva õhuga
Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 10
Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11
Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. 7.4.5 Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 12
Ag siiski õhu käes aeglaselt oksüdeerub (tumeneb). Pt kasutatakse keemialaboratooriumis: tiiglid, elektroodid, termopaarid. Pt on ka üks olulisemaid katalüsaatoreid paljudele reaktsioonidele. Pd omab väga suurt vesiniku neelamisvõimet. Nikkel ja tema sulamid Ni on korrosioonikindel paljudes keskkondades, eriti aluselistes. Ni-ga kaetakse teisi metalle kaitseks korrosiooni eest ja ka ilusa välimuse saavutamiseks (nikeldamine). Katmine toimub galvaaniliselt elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulamid vasega. Konstantaanist oli juttu. Väga tugev ja vastupidav agressiivsele keskkonnale on sulam 65% Ni, 28% Cu, ülejäänud Fe. Kasutatakse kohtades, kus on kokkupuude hapete ja naftasaadustega. Ni on supersulamite põhikomponent ja kuulub ka roostevabade teraste koostisse. Ni ja Cr sulamit (nikroom) kasutatakse vastupidava takistustraadi valmistamiseks kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: ·Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest.
kuna see ahel ei võimalda lülititel loomulikul viisil avaneda. Kõrgete sageduste korral tuleb kasutada kiireid IGBT-transistore ja vabavooludioode. Käesolevad lülitused võimaldavad sõltumatult juhtida mõlemasuunalist voolu. Ühiskollektoriga lülituses maatriksmuunduril on vajalik sisendi ja väljundi ühine toiteallikas, kuid nõutavaks osutuvad IGBT-transistoride eraldatud juhtimissüsteemid. Ühisemitteriga lülituse korral kasutavad juhtimissüsteemid galvaaniliselt eraldatud toiteallikat ning piisavaks osutub üks juhtimissüsteem kahe IGBT- transistori kohta, kui pole nõutud voolu suuna sõltumatut juhtimist. Teiseks lähenemiseks on näiteks uusimate pooljuhtseadiste kasutamine, nt vastublokeerivaid IGBT-transistore. Nende tunnusjooned on sarnased tavaliste IGBT-transistoride omadega, kuid need sulguvad rakendatud vastupinge korral. Kahe sellise lüliti vasturööpühendus, nagu on näidatud joonisel 1
· legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest.
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11
) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal
· legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; 05.05.2014 · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad-
Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250...270°C. Heade omadustega on tina- vismuti sulamist kaitsekate. Veel võib tina või tina-plii sulami metalli pinnale kanda kuumalt sulas olekus. Tinatatav pind tuleb kõigepealt puhastada räbustiga. Seejärel kuumutada jootelambiga. Kuumale pinnale võib puistata tina puru või valada sulatatud tina. Mõõtmetelt väikesi detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel.
Väävelvesinik ja väävelhappe vesilahus tina ei kahjusta. Õhu käes tina kattub tinaoksiidiga ja õhuga edasi ei reageeri. Leelised kahjustavad tina pinda ja reaktsiooni tulemusena eraldub keskkonda vesinik. Tina kiht ei kaitse terast korrosiooni eest, kuna on terasele katoodiks. Tinaga kaitstakse vaske väävli kahjuliku mõju eest. Galvaanisel teel metalli pinnale kantud kiht ei ole eriti vastupidav ja seetõttu on soovitav tina pind üle kuumutada. Tina pinna parendamiseks tuleb galvaaniliselt kaetud pind või ese üle kuumutada glütseriinis 250...270°C. Heade omadustega on tina- vismuti sulamist kaitsekate. Veel võib tina või tina-plii sulami metalli pinnale kanda kuumalt sulas olekus. Tinatatav pind tuleb kõigepealt puhastada räbustiga. Seejärel kuumutada jootelambiga. Kuumale pinnale võib puistata tina puru või valada sulatatud tina. Mõõtmetelt väikesi detaile saab tinaga katta sula tina vannis sissekastmise teel.
nad on suhteliselt aeglasetoimelised; nad vajavad süstemaatilist hooldust, seadistamist ja remonti või hoopiski väljavahetamist, nad on kokkuvõttes madala töökindlusega. Selleks et tõsta juhtimisskeemide töökindlust ja kiiretoimelisust on nende asemel võetud kasutusele mitmesugused kontaktivabad diskreetse toimega kontaktivabad aparaadid. Enamus kontaktivabasid aparaate on staatilised, st neil ei ole liikuvaid osasid. Nad ei lahuta galvaaniliselt elektriahelaid ning juhtimissignaalid saadakse nende koostis- osade parameetrite diskreetse muutumise tulemusena, tänu nende mittelineaarsetele tunnusjoontele (transistorid, dioodid, türistorid jne). Selliste aparaatide hulka kuuluvad mitmesugused induktiiv-, mahtuvus- ja generaatorandurid, mitmesugused võimendid, fotoelektrilised elemendid, kontaktivabad loogikaelemendid jne. Kontaktivabad aparaadid on pikema tööeaga, nende teenendamine nõuab vähem aega,
Korrosioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: · Legeerimine metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav 18 · Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga.
annaabi.ee 
