Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gailiti "Purpurne surm"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moor, joonas, gailit, väljendus, minus, purpurne, esiteks, labane, seksist, lollid, tõepähe, uskuma, fantastika, valdkond, ebaratsionaalne, sündmustik, kaduv, moori, levikust, mõtlik, autorit, vaevalt, käbi, kukub, kistud, viitab, rääkimata, vististi, naerma, hakkasin, paljas, armastas, vagiina, kuningriik, feminism, tärkas, rotid, tõmbamaremonti tegema hakata. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. ,,August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid." Minu arvates on selline teguviis labane. Inimesed, keda jälgitakse salaja kuskilt kaugelt, ei saa tunda end turvaliselt isegi mitte oma kodus, sest iial ei või ju teada, mida jälgija tegelikult tahab. Antud olukorra tegi August Kask küll oma uuringuid, kuid teised võivad arvata, et jälgijal on mingid kurjemad plaanid. Lisaks tekitas minus pahameelt see, kuidas August naistesse suhtus. ,,Ta leidis, et kui naise on kord olemas, siis ei saa öelda, et neid ei ole olemas
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,
dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed paljude noorte lugejate seas. Viimane neist võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanide konkursil 1. koha. Mahajäetud maja on tema 3. romaan. 3 Pealkirja tähenduslikkus Pealkiri on koha nimi, kus raamatu põhitegevus alguse saab ja ka toimub. Raamatu pealkiri tekitab minus huvi, sest mulle meeldivad inimeste poolt majajäetud esemed ja majad. Lisaks olen kummitus-ja õuduslugude fänn ning selline pealkiri seostub õudustundega. 4 Tegevuse toimumispaik ja aeg Raamatu alguses mainitakse korra Joonase kodu ja kooliõut, kuid raamatu alguses toimub tegevus Onu Kustavi korraldatud suvelaagris, kuhu Joonas ja Martin pidid suve alguses kolmeks nädalaks minema ja kohaliku talumehe talus. Hiljem liigutakse
pikem ja veenvam ja ma võin ise tema häälekõla ette kujutada. Minu arvates oli Nipernaadi raamatus väga kahepalgeline. Ta manipuleeris inimestega ja tema ohvriteks langesid enamjaolt vaesemad, seda vist sellepärast, et neid oli kergem igasuguseid fantaasialende uskuma panna. Filmis oli Nipernaadi aga selline tagasihoidlikum ja vaoshoitud, ta ajas küll inimestele kärbseid pähe, aga siiski mitte nii palju kui kirjateoses. Üldiselt arvan, et A. Gailit lõi eesti kirjandusse väga huvitava ja omapärase karakteri. Mulle tundus, et filmis on Nipernaadi vaiksem, koledam, tagasihoidlikum ja igavam, aga raamatus kena, äärmuslik (kord väga sõbralik, kord ülbe), tark ja kaval. Kuid kõiki neid teoseid jälgides ja lugedes jäi mulle Nipernaadist mulje kui väga veidrast inimesest, aga kui mõtlema hakkan, siis äkki tahaksime me kõik nii ilmas ringi rännata ja uusi asju kogeda, olla sama vallatud kui oli Nipernaadi.
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.............................................................
ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati hukka, see tekitaks minus veidi vastakaid tundeid. Igal inimesel on õigus teha oma elus ise valikuid. Pole õige kellelegi midagi peale suruda või teiste arvamusi, otsuseid halvaks kiita. Igalühel on oma arvamus, millele toetudes võib ta ennast kõige paremini tunda. Usk on midagi, mis aitab elus paika panna oma väärtused ning reeglid. Nii nagu on kristluses kümme käsku, nõnda on ka teistes uskudes oma kombed ja talitused. Usk on veidi segane teema. Juba sõna kristlus on arusaamatus
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
Ta oli pereelu päästmise nimel kõigeks valmis, valmis hoidma saladust aastaid. Ilmselt oli see Norale väga raske, hoida saladust, hoida raha kokku, maksta aegamisi võlga tagasi jne. Kuid ta sai selle kõigega hakkama, ta oli erakordselt tugev naine, ma arvan, et nii mõnigi oleks selle surve all murdunud. Ning siis mõistsin ka põhjust miks Nora kunagi Helmerile vastu ei astunud, miks ta täitis Helmeri tobedaid reegleid ning ei protestinud nende vastu. Ta tegi seda esiteks suurest armastusest, ning teiseks, ta ei tahtnud Helmerile haiget teha ning teda vihale ajada. Helmer sai teada Nora võltsitud allkirjast ning reageeris Norale väga ootamatult. Nora oli täiesti kindel, et tema mees on tugev, aus ning valmis naist ükskõik mille eest kaitsma. Kui aga vale välja tuli, tahtis mees selle kinni mätsida, et keegi sellest teada ei saaks. Mees muutus väikseks, valelikuks ja araks. See oli koht, kus Nora pettus oma mehes, ning
Mind pani natuke imestama see, et Jon oli suutnud selle aja jooksul, kui ta psühholoogi juures käis, tõesti midagi õppida ning ta suutis ennast juhtida ja ka asju kontrolli all hoida. See oli väga positiivne minu jaoks, et ta sai psühholoogi juurest abi. Ehk see kõik oli kuidagi nii selge asjade käik ja nii see pidigi minema. Natuke pingelisust tekitas see, et Jonna tegelikult ei rääkinudki, mis ta terve see aasta teinud oli. Tuli olla väga kannatlik ning see omakorda tekitas juba minus neid erinevaid “pilte”, mis Jonna tegi aasta jooksul. Need vaikus momendid, mis seal olid tekitasid pinget ka lugejas ehk vaikus oli kurdistavalt kuuldav ning nagu piinas. Samas tooksin välja “kauaoodatud” hetke, mil mõlemad suutsid oma arvamuse, mida nad olid kaua ainult oma mõtetes hoidnud, et minna lahku, kuna see tundub mõlemale tervislikum. Jonna sünnipäeva päeval suutsid nad mõlemad selle välja öelda kuid pärast seda, kui Jonna tagasi tuli ei
Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõmbab viha ligi ja viha kasvab" (Viilma 2003). Ometigi olen ma sellest väsinud ja tüdinud. Järgnevad näited vihkamise kohta on kõik isiklikku laadi ja sellest tuleneb essee pealkiri :"Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast". Hakates mõtlema sõna ,,vihkama" tähenduse peale ei oskagi seda kuidagi väga täpselt defineerida. Viha ja vihkamist ning sellega seonduvat võib pidada emotsiooniks, mis on kõige rohkem maailma muutnud ja seda kahjuks halvemaks.
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laios
Näiteks vahepeal avastasin ma enda silmad hoopis orkestriaugust. Oli põnev jälgida, mida teevad pillimängijad selles vahemikus, kui nende kord pole mängima. Eriti meeldis mulle jälgida, kuidas harfi mängiti, õigemini sõrmitseti ning siis samal ajal lavale vaadata ning seal näha mismoodi tantsijad seda väljendavad. Etendusest võib veel järeldada nii mõndagi selle ajastu kohta. Näiteks tol ajal polnud kombeks naistel alkoholi pruukida. See väljendus hästi päris alguses olnud lossi peo tseenis, kus mehed tantsisid pokaalidega ning imiteerisid joomist ning naised vaatasid seda pealt. Teiseks oli lausa nauditav vaadata kuidas tantsude ajal, kui mehed olid kõrvalvaatajad ning naised neist möödusid, siis aupaklikult viibati tantsijatele kätt. See oli tõeline austusavaldus naissugupoolele, mis võiks samamoodi ka tänapäeval olla. Kolmandaks mida
Pärast Greogori metamorfoosi ei suutnud ta perekond teda võtta kui ühte nende hulgast kuigi ta kuulus ikkagi sinna perekonda. 14. Kokkuvõte ning põhjendus. Alguses oli sellise absurdsuse lugemisega raske harjuda, sest ma ei kujutanud endale ette, kuidas inimesesuurune putukas elab. Samuti oli teose alguses mul raske aru saada, kas Gregori metamorfoos oli reaalne muutumine putukaks või väljenduslik. Ma ei ole kunagi midagi sarnast lugenud ja see tekitas minus erinevaid tundeid. Minu arvates oli see teos põnev, sest ma tahtsin terve aega tead, mis temaga edasi juhtub. Kõige rohkem tekitas see lugu minus kurbust ja vastikust. Ma tundsin Gregorile terve aeg kaasa, sest tema perekond, kelle heaoluks ta nii palju oli rüganud, ei hoolinud temast enam silmapilkselt kui ta putukaks transformeerus. See oli ka õpetav teos, eriti on see kasuks tänapäeval. Selle õpetus, mis seisnes selles, et
Peategelane multimiljonär Tom on narkosõltlane ja eduka firma juht. Enamuse ajast veedab ta koos sõbra Jürgeni ja lõbutüdrukutega. Seda teost on palju võrreldud "Iseseisvuspäevaga", kuna see on samuti räige ja julm. arvustus "Läbi rahulike silmade" 2001 (eesti ja inglise keeles)Kaur Kenderi lühiproosapalad illustreeritud Herkki Erich Merila fotodega. Lõik raamatu loost "Elu alused": "... Ma osutan oma kallimale truuduse teenust. Ah et mis ma vastu saan? Esiteks muidugi optsioon. Meil on nimelt jutuks olnud AS Kooselu loomine. Seal pakutakse mulle siis osalust. Ma arvan, et ma saan vähemalt juhatuse 10 Kaur Kenderist üldiselt liikmeks. Kuid sellega läheb veel aega. Nimelt on mu kallim tegev praegu ASis Perekond. Ta ei saa sealt kohe niimoodi - laksust! - lahkuda. Ei. Tal on seal oma optsioonid ja ma
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Eston
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid
selle riigi kohta ning ma ei pidanud pettuma. Mulle meeldisid huvitavad lood ja kummalised kombed ning sain üpriski palju teada Indoneesiast, selle rahvast, selle keelest, selle muredest ja rõõmudest. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et lõpp tundus mulle veidikene kiirustatult kokku panduna ja jutt kippus lõpus venima. Kuid see mind üldarvamuses ei mõjuta. Raamat pani mind mõtlema üleüldistest maailma probleemidest ja Indoneesia kaduvatest metsadest. See raamat tärgatas kindlasti minus uue unistuse: külastada Indoneesiat. 6. Kas loeksid veel mõnd selle sarja teost? Põhjenda vastust. Usun, et loeksin veel mõnd ‘’Minu sarja’’ raamatut. Kuid siiski loeks just Euroopa välistest riikidest. Arvan, et mulle jääksid igavaks naaberriikide kultuuride raamatud, sest need ei erine niivõrd palju Eestist. Järgmisena plaanin lugeda ‘’Minu Indiat’’, sest samuti sooviksin reisida Indiasse, kuid eelnevalt sooviksin lugeda samasugust ausat raamatut,
alles siis kui olen ise esmalt tervitanud. Palun teenindajal näidata mulle milliseid musta t- särgi pakkumisi neil on, teenindaja viipab käega paremale ja ütleb "vaadake sealt leiate ise üles". Otsustan vaatama minna ja näen tõesti seal olevaid t-särke, pärast särgi lähemat uurimist näen, et sellise kvaliteediga toodet ma osta ei soovi, ma isegi ei hakanud seda proovima, sest teenindaja üleolev suhtumine ja passiivne käitumine ei tekitanud minus soovi sellele organisatsioonile raha sisse tuua 7 Seekordsel külastusel jäi mulle sügav arusaam kuidas seal koheldakse kliente kui näota indiviide, teenindaja reageeris ainult kliendi nõudmisel. Lähtuti iseenda mugavusest mitte leti tagant lahkuda, samuti lähtuti detailidest t-särki soetada kuid ei peetud lugu personaalsest vastutulelikkusest ega peetud kohustust teenindama oluliseks. 06.01.18
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee................................................
olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate sõnastustega, mis ei ole praegusega kindlasti üks ühele sama. 20) „Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru
Minu hinnang. Raamat oli vaga huvitav, see tundub olevat lastele või lastemeelsetele. Selle lugemiseks peab olema ka väga palju fantaasiat, kuna selles loos jutustatakse sellistest asjadest, mida pole olemas ja see poleks ka võimalik! Aga jutt on kergesti arsaadav, selle poolest on see hea raamat! Ja muidugi on see ka haarav s.t. kui seda lugeda siis ei tahaks seda lõpetada ennem kui raamat läbi on! I Ei saa öelda, et ma oleks Antoine de Saint-Exupery loomingu suur austaja... tegelikult olengi ma lugenud vaid seda lühiromaani mahus modernset muinasjuttu «Väike prints». Kindlasti läks see lugu mulle hinge. Samas pole ma eriline nende lapsemeelsete tekstide austaja, sest mulle tundub, et just sedasorti kirjanduse ilge vohamine viimasel aastasajal on põhjustanud arutu hulga lollpäid, kes soovivad oma lapsepõlve lõppu üha enam kaugemale nihutada. Täpsustuseks lisaksin ma siiski kohe, et ma ise ei arva, et põhikooli lõputunnistuse kättesaamisel peaks inimene oma
nõudmisi, et mida Lisa peab tegema kui Leonardo tüdrukut maalib näiteks, et Lisa peab oma kulmud maha ajama jne.. Leonardo ütles Lisale ja Francescole, mida ta sellest maalist ootab: ,,Mul on mõttes näidata teie hingevalgust uuel ja iseäralikul moel. Ühesõnaga, leida teis üles üllam ja ideaalsem pool ning see siis oma pildile kanda... Tahan, et te mind mõistaksite: mul on kavatsus teha portree, mis meeldiks teile, aga loomulikult ka mulle, sest minus on hakanud juba kõpsema või pigem juurduma ideed, millest kavatsen juhinduda. Pilt, mis ma teist maalin, ei ole lihtsalt teie kuutis, vaid ta peab väljendama seda sisemist valgust, mis peitub igas inimolendis. Teie pale peab olema nagu püha veega pestud ja peegeldama kõiksuse helki..." Kui kõik olid nõus, siis nad hakkasid hinnast rääkima. Leonardo tahtis sada floriini kullas. Kuid Francesco, kes hoidis väga kokku ei olnud sellega alguses nõus, kuid kui Lisa palus
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karj
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõninga
Mõnda Ernest Hemingway teosest ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline iseenesest lihtne sündmus pani ning tahtma lugeda, sest mind hakkas huvitama, mis siis lõpus ikkagi saab
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus.............................................................................
ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on
põlgasid neid hingepõhjani. Tahan pöörata tähelepanu dioloogile peategelase ja täditütra vahel: -"Miks sa tahad venelane olla? Ükski eestlane ei taha. Ma olen uhke, et ma eestlane olen." -,,Ega ma tahagi venelane olla, aga mis teed, kui ma olen," seletasin nukralt. ,,Ma arvan et mu isa on venelane. See polegi nii hull, venelased on üldiselt ilusad." Täditütar vaatas mind uurivalt ja arvas: ,,Sina küll ilus ei ole." Siis jooksis ta sõna lausumata minema."(Berg 2004:10) Väga haavav väljendus minu meeles. Tekkib niisugune tunne, et nende peres üldse ei olnud sellist arusaamist, nagu kombelisus ja viisakus. Kui inimene tunneb end natuke isemoodi kui teised, see ei tähenda et ta on rahvavaenlane. Kui tüdruk tunneb ühendust venelastega, ei saa selles teda süüdistada. Keelega seotud probleemid on alati aktuaalsed. Võttes episoodi haiglas, kui poiss ei saanud tõlkida fraasi ,,Ta sureb varsti" valetas ja ütles, et vene keeles see fraas on: ,,See on meie klass".
Kelleks ma ennast niisiis seni pidasin? Teadagi inimeseks. Ent mis on inimene? Kas ütelda: mõistusega loom [animal rationale]? Ei, sest seda tuleks küsida, mis on "loom", ja mis on "mõistusega", ja nii satuksin ühe küsimuse juurest mitme ja keerukama ette; ja mul pole ka enam nii palju aega, et tahta seda seesuguste peensuste peale raisata. Vaid pööraksin siin tähelepanu pigem sellele, mis iseenesest ja loomupärasel teel mu mõtlemisele end pakkus iga kord, kui uurisin, mis ma olen. Esiteks märkasin mõistagi, et mul on nägu, sõrmed, käed ja terve liikmete masinavärk, mis on nähtav ka laibal ja mida ma tähistasin nimetusega "keha". Peale selle märkasin, et ma toitun, kõnnin, aistin ja mõtlen need tegevused omistasin küll hingele. Aga mis hing on, seda ma kas ei uurinud või kujutlesin millegi peenena, nagu tuul või tuli või eeter, mis on laiali levinud mu tihkematesse osadesse. Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadestamisobjektiks meestele, ke
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Euroopa noored talendid Retsensioon 11.a klass Tallinn 2012 Ma käisin vaatamas kontsertit 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. See koosnes kõige tuntumate Vene heliloojate paladest ning seda esitas Valgevene Vabariigi Mihhail Oginski nim. Maladzetsna Kõrgema Muusikakooli sümfooniaorkester. Solistideks olid Andrei Savtsenko, Natalia Frantskevits, Dara Savinova, Vladimir Dimitrjuk ja pianist Johan Randvere. Minu jaoks oli see väga hea kontsert, sest Vene romantismi tuntud palad on tõesti väga head, eriti hea oli kuulata neid, mida ma olin juba tunnis kuulnud või teadsin tänu kuulamisseminarile. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle võiks meeldida klassikaline muusika, kuid kogu see kursus on näidanud vastupidist. Ainukesena valmistas pettumust oli see, et Figaro aariat laulma pidav solist oli haigestunud ja sellepärast mängiti see ilma lauljata ette, mis oli väga kurb, sest mulle meeldib v
Haarem Alev Lytle Croutier Katriin Mangus 11C 2012 Huvitavad faktid. Eessõna/Sissejuhatus. · Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ,,seadusevastane", ,,kaitstud" või ,,keelatud". Haaremi mõiste hõlmab ka naisi. · Haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi · Naine sümboliseerib kirge,aga mees arukust. · Plügaamia(,,mitmenaisepidamine") tähendab seda,et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Internetist võetud lõik: Polügaamia on kolme või enama indiviidi omavaheline seksuaalsuhe. Enamasti mõeldakse polügaamia all ühe indiviidi seksuaalsuhet mitme vastassoost indiviidiga. · Islam hindab naisi väga madalalt,sest peab naid arult tõntsiks ja hingeliselt piiratuks. Nad kõlbavad vaid oma isanda himude rahuldamiseks ja talle pärijate ilmaletootmi
Häirivus kunstis Minu teema oli: Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks? Räägitakse et kunst peab olema nauditav ja et vaadates seda, oleks inimesel hea olla ja tuju parem. Kuid viimasel ajal on hakatud palju asju tegema mis võib inimesi hirmutada, tekitada ebameeldivaid tundeid, ehmatada, panna mõtlema asjade peale, millele keegi mõelda ei taha. Põhjuseid on palju. Alustame kunstnikest. Paljud neist tahavad inimkonda hoiatada, näidata neile tõde, isegi kui inimesed seda teavad. Kindel on see, et inimestele on vaja olulisi asju pidevalt rõhutada, et meelde jääks. Tänu näitlikele hoiatustele on inimesel võimalik muuta ka oma arusaama maailma suhtes ja ka käitumist. Näiteks: Täiesti tavaline inimene, kes on varem suitsetanud, läheb poodi ja tahab suitsu osta avastab nüüd,
annaabi.ee 
