Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

H. Ibsen "Nukumaja" arutlus (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sa selle peale tuled?
Nukumaja
Henrik Ibsen
  • Kas Nora on vääriline vastane Helmerile?
    Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga.
    Helmer: „Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud?
    Nora: „Ei. Kuidas sa selle peale tuled?“
    Helmer:“Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?“
    Nora:“Ei, kinnitan sulle Torvald ...“
    Samuti tulevad välja ebakõlad kui Nora valetab Helmerile, et pole kondiitri juures käinud ja mandlikooke söönud, kuigi tegelikult tegi seda. See oli esimene kord raamatus, kus ma mõtlesin, et kuidas üldse selline abielu toimib kui juba nii väikeste asjade pärast valetatakse. Olles ise suhtes, tean, et iga väikemgi vale hävitab suhet ning kui valetatakse nii tühiste asjade pärast nagu mandlikoogid, siis mõistsin kohe, et terve Helmeri ja Nora abielu oli üles ehitatud valedele. Samuti mõistsin, et Nora pidi oma meest väga palju armastama kui oli abielus mehega, kes kontrollis tema iga väiksematki liigutust, tema iga käiku, raha kulutust, söömist jne. Naisel polnud suhtes üldse sõnaõigust, kuid ometi suutis ta niimoodi elada.
    Niisiis mina arvan, et Helmeri ja Nora suhtes oli tugevam pool hoopis Nora. Mina arvan nii, sest minu arvates on alati lihtsam inimesi käsutada kui nendega arvestada. Samuti tegi ka Helmer, kogu pereelu käis Helmeri tahtmiste ning põhimõtete järgi ning Helmer käsutas kõiki, selle asemel, et luua kompromisse ning arvestada ka teistega . Nora aga armastas nii Helmerit kui ka oma lapsi ning naised on armastuse nimel kõigeks valmis, niisiis alluski ta Helmeri käskudele ning uskus siiralt, et igas peres käivad suhted nii.
    Kui aga raamatus tuli välja, et Nora oli võtnud laenu ning võltsinud oma isa allkirja selle nimel, et päästa oma armastatu elu, kinnitusin veel rohkem selles, et Nora on suhtes tugevam pool. Ta oli pereelu päästmise nimel kõigeks valmis, valmis hoidma saladust aastaid. Ilmselt oli see Norale väga raske, hoida saladust, hoida raha kokku, maksta aegamisi võlga tagasi jne. Kuid ta sai selle kõigega hakkama, ta oli erakordselt tugev naine, ma arvan, et nii mõnigi oleks selle surve all murdunud.
    Ning siis mõistsin ka põhjust miks Nora kunagi Helmerile vastu ei astunud , miks ta täitis Helmeri tobedaid reegleid ning ei protestinud nende vastu. Ta tegi seda esiteks suurest armastusest, ning teiseks, ta ei tahtnud Helmerile haiget teha ning teda vihale ajada.
    Helmer sai teada Nora võltsitud allkirjast ning reageeris Norale väga ootamatult. Nora oli täiesti kindel, et tema mees on tugev, aus ning valmis naist ükskõik mille eest kaitsma. Kui aga vale välja tuli, tahtis mees selle kinni mätsida, et keegi sellest teada ei saaks. Mees muutus väikseks, valelikuks ja araks. See oli koht, kus Nora pettus oma mehes, ning mõistis, et on elanud aastaid koos mehega, keda ta tegelikult ei tunne.
    Tuli teine kiri koos võlakirjaga. Mees muutus rõõmsaks, teatas, et kõik on hästi, tema armastab Norat väga ning kõik on endine, kuigi just paari minuti eest kinnitas kui pahane on ta Nora peale ning ei usalda Norat enam kunagi endiselt. Nora mõistis, et ainus, mida meest huvitab on see, mis paistab teistele - postisioon ja pereelu idüllilisus. Helmer võis mingil määral armastada Norat ning lapsi, kuid veel rohkem armastas ta ise ennast. Kõik oli alati kinni temas. Kui vale välja tuli oli ta samuti erakordselt mures enda õnne ja enda tuleviku pärast, unustades selle, et ka naisel ning lastel on õnn ning tulevik.
    Niisiis usun, et vaidlustes, probleemide lahendamises ei olnud raamatu alguses Nora Helmerile vääriline vastane, sest kui Helmer mõtles otsuse langetamisel ainult endale, siis Nora oli nõus ennast ohverdama, selleks, et pere õnnelik oleks. Raamatu lõpus mõistis aga Nora, et ta ei saa ennast igavesti ohverdada mehe nimel, kes pole kunagi nõus enda põhimõtetest loobuma Nora nimel. Ta lahkus kodust, sooviga ennast leida ning muutuda. Mitte olla see naine, kes alati ennast ohverdab ning see tõttu kannab kogu aeg mehest suuremat koormat oma õlul. Raamatu lõpus sai temast väärline vastane Helmerile.
    Kui aga võrrelda Norat ja Helmerit kui vastaseid vaimselt tasandilt , siis olen ma kindel, et Nora oli vääriline vastane Helmerile, usun, et Helmer polnud väärline vastane Norale hoopsiki. Nora oli tugev naine, ta suutis elada võla võtmise ning allkirja võltsimise saladusega, varjates seda mehe eest, kes jälgis tema igat sammu. Ta valetas talle ka jõulude ajal tehatavate kirjatööde kohta, selleks, et teenida raha võla tagasi maksmiseks. Ning varjas ta seda kõike mehe eest selle pärast, et teadis, et mees poleks suutnud elada koormaga, et tema naine võltsis allkirja, olgugi, et tema elu päästmise nimel. Kui aga tuli välja saladus allkirja võltsimisest oli kohe näha kui nävi läks Helmer:
    Helmer: „See on nii uskumatu, et mu mõistus ei võta seda kinni. Aga me peame katsuma kuidagi välja rabeleda. Võta sall ära. Võta ära, ütlen ma! Ma pean katsuma teda mingil moel rahuldada. See asi tuleb iga hinna eest ära summutada . Ja mis sinusse ja minusse puutub, siis peab niimoodi välja nägema, nagu oleks meie vahel kõik endist viisi. Aga loomulikult ainult maailma silmis . Ta võib selle asja sellegipoolest teatavaks teha; ja kui ta seda teeb, siis hakatakse mind võib-olla kahtlustama, et mina olin kõige selle taga, et ma sind õhutasin!“
    Niisiis usun, et vaimselt oli Nora palju tugevam, juba kasvõi selle pärast, et suutis Helmeri põhimõtete järgi elada ning kannatada seda, kuidas mees rääkis temaga kui lapsega. Ja kõigest hoolimata suutis ta olla õnnelik ning rahul oma eluga. Nora oli väga tugev naine.
  • Põhjenda: „Meestel ja naistel on erinev südametunnistus.“
    Mina olen selle lause tõsiduses väga veendunud. Kuid minu jaoks oli raamatust seda natuke raske välja lugeda. Raamatust leidsin aga hulgaliselt näiteid selle kohta, et naistel on palju suurem süda kui meestel, nad on palju rohkemaks valmis armastuse nimel, kui mehed. Ning see on ka ilmselt see, millest tuleb välja, et meestel ja naistel on erinev südametunnistus.
    Algatuseks võib väga hea näite tuua raamatust, Nora ei mõelnud kunagi endale, ta ohverdas ennast pere heaolu nimel. Helmer aga ei tulnud selle pealegi, et ennast ohverdada pere nimel. Tema jaoks oli enda olukord alati põhiline.
    Kõige paremini lauset iseloomustava näite saab tuua raamatust siis, kui Nora võlga tagasi maksis. Ta oli võtnud võla, selleks, et mehe elu päästa, ta oli ohverdanud ennast. Kui aga tuli võlga tagasi maksta, siis selle asemel, et hoida kokku kogu pere söögi ning ka Helmeri riiete jne pealt, hoidis ta raha kokku ainult enda pealt, niisiis ohverdas ta jälle ainult ennast. See on ideaalne näide sellest kui erinevad on teatud küsimustes mehed ja naised. Kui erinev on nende südametunnistus.
    Nora uskus, et kui võltsida allkirja mehe elu päästmiseks, siis on see kindlasti lubatud, ta uskus, et see on ainus õige viis. Raamatut lugedes mõtlesin, aga, et kuidas oleks käitunud Helmer kui Nora oleks haigestunud ning ainus võimalus elu päästmiseks oleks olnud Itaaliasse reisile minna. Mõtlesin sellele pikalt ning jõudsin järeldusele, et ilmselt oleks Helmer leppinud olukorraga, et Nora elu ei saa päästa. Ta poleks iialgi olnud enda au ohverdama Nora elu nimel. See on jällegi märk sellest kui erinev on meeste ja naiste südametunnistus.
    Minu meelest on tänapäeval väga hästi näha kui erinev on meeste ja naiste südametunnistus. Minu meelest tänapäeval tihti loetakse seda emotsinaalsuse alla ning öeldakse, et naised põevad liiga palju. Kuid mina usun, et tihti on asi südametunnistuses. Vaadates naisi ning mehi, siis tihti olen märganud olukordi kus tuleb välja mingi vale mehe ja naise vahel. Kui näiteks naine on valetanud mehele, ning vale tuleb välja, ning mees on pettunud ning pahane, siis usun, et enamus naisi mõtleb valele veel pikka aega ning kahetseb, et üldse valetas. Kui aga mees naisele valetab, siis minu meelest juhtub väga tihti see, et mees palub vabandust ning arvab siis, et kõik on korras. Unustab vale ning arvab, et nüüd on kõik endine. (Täpselt nagu tegi Helmer peale võlakirja saamist kirjas. Ütles, et kõik on endine ning arvas , et nüüd ongi kõik korras. Arvas, et Nora unustab selle, et just hetk tagasi oli ta Nora peale maruvihane.)
  • Tänapäev
    Niisiis usun, et minu arvates on selle raamatu teemad väga aktuaalsed ka tänapäeval. Kuigi tänapäeval naised seisavad rohkem enda eest, siis usun ikkagi, et tihti esineb probleemi, kus liikmed on perekonnas justkui üksteise nukud . Minu arvates üritati Nora positsiooni perekonnas näidata tihti samamoodi nagu oli perekonnas kuuse positsioon. Ta oli kaunistus , asi mida on ilus vaadata, nukk. Helmer viis Nora peole, lasi tal tarantellat tantsida, ja siis ei lasknud kellelegi oma ilusat nukukest imetleda, vaid talutas ta tagasi koju. See ajas mind nii vihale kuidas võib naisega käituda. Ning samuti oli näha kuidas see Noral ei meeldinud. See oli esimene kord kui Nora astus Helmeri soovidele vastu, kuid Helmer ei teinud teda kuulmagi.
    Ning praegugi usun, et eksisteerib väga palju paare, kus naine on juskui kaunistuseks. Olgugi, et tihti on need naised ainult mehe raha ja päranduse peal väljas, mis pole samuti õige, siis usun ikkagi, et on erakordselt vale, kui naisi koheldakse kui kaunistusi. Kus naisel pole sõnaõigust ning on perekonnas madalamal kohal kui mees. Niisiis usun, et keegi naistest, ei tohiks olla meeste mänguasi, kõik peavad enda eest seisma.
  • H-Ibsen-Nukumaja-arutlus #1 H-Ibsen-Nukumaja-arutlus #2 H-Ibsen-Nukumaja-arutlus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 693 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor johannasooba Õppematerjali autor
    Henrik Ibseni "Nukumaja" arutlus/tutvustus
    1. Kas Nora oli vääriline vastane Helmerile?
    2. "Naiste südametunnistus on teistsugune kui meestel"
    3. Aktuaalsus tänapäeval

    Sarnased õppematerjalid

    Ibsen Nukumaja
    4
    docx

    Ibsen Nukumaja

    Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

    10. klass
    Nukumaja lugemisaegsed märkmed
    8
    docx

    Nukumaja lugemisaegsed märkmed

    Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

    Kirjandus
    Nukumaja analüüs
    38
    docx

    Nukumaja analüüs

    KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen

    Kirjandus
    Henrik Ibsen - Nukumaja
    5
    docx

    Henrik Ibsen - Nukumaja

    NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võ

    Teatriõpetus
    H-IBSEN--Nora e NUKUMAJA-
    10
    doc

    H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

    H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine j

    Kirjandus
    Millest räägib H Ibsen näidendis-Nukumaja
    1
    docx

    Millest räägib H.Ibsen näidendis „Nukumaja“

    Millest räägib H.Ibsen näidendis ,,Nukumaja" Kristiina Moosel 11.B H.Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängi

    Eesti keel
    NUKUMAJA
    4
    doc

    NUKUMAJA

    korda suuremate tagajärgedega. Nora varjas tõde, kust raha pärit on. Rang varjas tõde selle kohta, kui sügavalt on ta armunud Norasse. Linde eiras tõde, et ta armastab Krogstadi ning alles pärast abikaasa surma ütles ta, et on teda tegelikult kogu oma elu armastanud. Ning Torvald moonutas endale tõde, et Nora ei saa tema juurest lahkuda kuna on üks osa majapidamisest ehk tema oma. 10. Kirjuta arutlus naise rollist 19. sajandil „Nukumaja“ põhjal. Too väidete kinnitamiseks tekstist näiteid (vastuse oodatav pikkus on 50-100 sõna). Elu põhineb väga rangelt traditsioonilistel soorollidel. Naise roll on olla ilus ja alati olemas olla oma mehe jaoks, kasvatada lapsi, hoida majapidamist korras. Sõnaõigus on pea olematu. Torvaldi arvates ei ole naisel õigust oma arvamust avaldada, kuna mehel on õigus kontrollida kõike, mida naine teeb

    12. klass
    RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
    3
    odt

    RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

    Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood

    Kirjandus




    Kommentaarid (8)

    texmex profiilipilt
    texmex: Kahjuks ei oska seda avada.Kui laen alla, tulevad ette ainult mingid kastid ja ruudud ja ei oska sellega midagi teha, et loetavaks muuta.
    23:06 13-10-2011
    keidzu profiilipilt
    keidzu: Oli kasu kontrolltööks valmistumisel
    15:28 24-04-2011
    natalyv profiilipilt
    natalyv: normaalne, abiks on küll
    20:53 22-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun