Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid.
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.........................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse..................................................
psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni olukord. Mikrokliima optimiseerimine
011MT FÜÜSIKALISED OHUTEGURID TÖÖKESKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2005 1 SISUKORD 1. PEAMISED TEGURID ........................................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON.....................................................................................6 1.4 Kohtvibratsiooni toime..........................................................
rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks. Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel. Paljude ettevõtete tegevuse ebastabiilsuse, väikeettevõtete rohkuse ja puudujääkide tõttu seadusloomes on ülevaade töötingimustest tervikuna lünklik. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 5 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused
-füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal, kesk- , kõrgsageduslik, tonaalne. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra toimed Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet: otsene toime on kuulmiselunditel - kuulmislangus. Kui inimene puutub pidevalt kokku müraga, mis on suurem kui 85 dB, võib tulemuseks olla tema kuulmise kahjustumine.
hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit.
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
· Riskimaatriks tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes · Viieastmeline skeem 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised patogeensed mikroorganismid, makroorganismid
Riskimaatriks – tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes Viieastmeline skeem – 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained
17) teavitama kirjalikult Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest; • 18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; Töökeskkonna ohutegurid: (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra - Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).• Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB
Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö, arvutitöö, vaimse töö ja selle koormuse, vananemise, ergonoomika teooria, metodoloogia jt probleemid. Ergonoomikat kasutatakse peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika. Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697;
ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle. Igasugune tõstetöö peab inimeste ohutuse seisukohalt olema hoolikalt kavandatud ning tagatud kontroll nende tööde läbiviimise üle. Välitingimustes kasutatav tõsteseade tuleb seisata, kui ilmastikutingimused on halvenenud niivõrd, et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi. 6. VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale ohutud. Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust, mis tagab: - püsivalt ühtlase valgustuse; - küllaldase valgustuse;
2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.......................................................................................................lk 10 Kokkuvõte.....................................................................................................lk 12 Kasutatud kirjandus.......................................
toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel. Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega inimese seisukohalt, vaid olukorra normaliseerimisega, kahjuliku keemilise aine mõju
Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes. 66. Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks. Tool peab sobima töö iseloomu ja laua kõrgusega, reguleeritav kõrgus, jalgade jaoks piisav ruum ja tugi. 67. Millised „hea” valgustuse parameetrid on standardis normeeritud? 200-800 lux. 68. Mida tähistatakse sümboliga Em? Elektromagentväli. 69. Kui suur peab olema minimaalne valgustus, et eraldada objekte? Minimaalne valgustus, et eraldada objekte on 10 lx (luksi). 70. Millistel juhtudel peaks töökoha valgustus olema suurem standardi lisas toodust? Eriotstarbeks. 71. Mida loetakse kohtvalgusti puhul oluliseks? Et ta oleks vastavalt töötajale kohandatud, asub töötaja juures ja valgustab tööobjekti, täppistöö. 72. Milline on minimaalne lubatud valgustihedus pidevatel töökohtadel? 200 luxi. 73. Millised ohutegurid kuuluvad füüsikaliste hulka?
Lahendus - sülearvutile stand ja väline klaviatuur Eraldi monitor ja klaviatuur sülearvutile 6.Millisele kõrgusele (silmade suhtes), on soovitatav asetada monitori ülemine serv? Milliseid soovitusi oskad veel anda monitori kohta? Ekraani ülemine serv 10-15 kraadi allapoole silmadest, paiguta ekraan nii, et see ei peegeldaks valgust. Piisavalt lai diagonaal monitoril. Kasutada ekraani filtreid, mis blokivad silmi väsitavad valgused. Valgustus: 1.Milleks on adekvaatne töökeskkonna valgustus töötajale vajalik; mida võib töötajale kaasa tuua puudulik valgustus? Adekvaatne töökeskkonna valgustatus aitab suurendada tootlikkust, parandab tähelepanuvõimet ning vähendab riski nägemise halvenemiseks. Puudulik valgustus vähendab hea enesetunde osakaalu tööpäevas, suurendab tööõnnetuste riski ning vähendab tootlikkust. Lisaks võib see põhjustada silmade väsimist ning nägemise halvenemist. 2.Kirjelda vähese loomuliku valgustusega kaasnevaid riske.
Lahendus - sülearvutile stand ja väline klaviatuur Eraldi monitor ja klaviatuur sülearvutile 6.Millisele kõrgusele (silmade suhtes), on soovitatav asetada monitori ülemine serv? Milliseid soovitusi oskad veel anda monitori kohta? Ekraani ülemine serv 10-15 kraadi allapoole silmadest, paiguta ekraan nii, et see ei peegeldaks valgust. Piisavalt lai diagonaal monitoril. Kasutada ekraani filtreid, mis blokivad silmi väsitavad valgused. Valgustus: 1.Milleks on adekvaatne töökeskkonna valgustus töötajale vajalik; mida võib töötajale kaasa tuua puudulik valgustus? Adekvaatne töökeskkonna valgustatus aitab suurendada tootlikkust, parandab tähelepanuvõimet ning vähendab riski nägemise halvenemiseks. Puudulik valgustus vähendab hea enesetunde osakaalu tööpäevas, suurendab tööõnnetuste riski ning vähendab tootlikkust. Lisaks võib see põhjustada silmade väsimist ning nägemise halvenemist. 2.Kirjelda vähese loomuliku valgustusega kaasnevaid riske.
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga.
ning suhteliselt vähe lihttööliste hulgas), võib arvata, et meestöötajad on üldlõikes kõrgemalt haritud kui naised. Eesti tööturul hõivatud naised ei ole halvemini haritud kui mehed, pigem vastupidi. Mõttelaad, mille kohaselt on naistöötaja näiteks vähem ambitsioonikam, palga suhtes vähenõudlikum ning nõrgema pingetaluvusega kui meestöötaja, on eeldatavasti märkimisväärne ka otsuste tegemisel töövaldkonnas. 41. Mis on mikrokliima Mikrokliima on tööruumi füüsikalised ohutegurid: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, õhu liikumine, soojavahetus inimese ja keskkonna vahel. 42. Mikrokliima optimaalsed väärtused Temperatuur: 22+- 2 ; Suhteline niiskus: 30-70% Õhu liikumine: 0,1-0,4 m/s, istuval tööl 0,1-0,15 m/s külmal aastaajal ning 0,25 m/s soojal aastaajal 43. Müra põhilised mõisted helisagedus-helilainete sagedus helirõhk-akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk pinnale
Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus
Seda saab ennetada näiteks piisava valgustuse ja videovalvesüsteemi paigaldamisega; töökorralduse muutmisega, et vältida töötajate üksinda töötamist 39. Naiste ja meeste ebavõrdsuse põhjused tööturul mehed saavad naistest 30 % rohkem palka, naised lähevad lapsepuhkusele sageli, mehed teevad rohkem tööd füüsilist jõudu nõudvatel töökohtadel , mehed on üldiselt arukamad, mehed on ambitsioonikamad, naised töötavad sageli madalamatel töökohtadel 40. Mis on töökoha mikrokliima Töökeskkonna mikrokliima on nähtus, mis kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni 41. Mikrokliima optimaalsed väärtused õhuniiskus (40-60%), kliima, soojus (22-24 oC), õhuliikumine (< 0,1 m/s) 42. Müra põhilised mõisted 1) Heli rõhu lained keskkonnas;
Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud
kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme usutavasti neid, kes teevad füüsilist jõudu nõudvat tööd, või neid, kes töötavad keerukate tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu alahinnata ka kontoritöös esinevaid ohtusid. Nõuded töökeskkonnale Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse. Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti
vahepeal ei liiguta siis ka selg ja isegi käed võivad sellest lõputust klaviatuuri trükkimisest ära väsida. Selleks ongi oluline, et oskaksin õigel ajal pause teha ja vaataksin, et minu istumisasend oleks ka korrektne. Aga see ei kehti ainult kuvariga tööd tehes. Lisaks sellele ma teen palju ka tööd käsitsi. Mul on vaja näiteks kirjutada konspekti mõnes õppeaines. Siin kohal on samuti väga oluliseks istumisasend, koht kus ma seda teen, töövahendid, piisav valgustus ja ma Oma töökohal on minu tööks õppimine., õiged töövahendid, hea valgus ja laual peab olema piisavalt ruumi. Aga peamiselt keskendun siiski arvutiga töötamisele, sest valisin ikkagi sellega seotud teema. RISKIHINDAMISE MUDEL Üheks riskiteguriks minu töökohal on näiteks stress. Stress võib tekkida liigse vaimse ülekoormuse tõttu. Ülekoormus võib tekkida liigse õppimise tõttu. Mis oma korda toob endaga kaasa füüsilise ülekoormuse
detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. 13. Ohutegur ja ohutegurite klassid Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk), elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), töötamine välistingimustes, valgustus, mehhaaniline tolm, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 15. Müra kahjulik toime inimorganismile Müra keskkonnas on raske keskenduda ning tihedate puhkepausideta väsib inimene kiiresti ja töös tehakse
2. Töökeskkonna kirjeldus Ettevõttes töötab 33 inimest: 2 juhatuse liiget, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 tehnik/juht, 3 koristajat, 25 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on kehtestatud töö- ja puhkeajareziim. Casino töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks
Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedžer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise režiim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
