[1] Astronoomia Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid. Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3] Linnuteed uurinud astronoomid Linnuteed on uurinud praktiliselt kõik meie aja astronoomid, kuna linnutee mõjutab meid kõiki, kuna inimene on ise osa linnuteest. Esimest korda avastas Sagittarius A tähtkuju olemasolu teadlane Karl Jansky aastal 1930. Teadlane Erik Becklin avastas esimest korda Andromeda galaktikat
Atmosfäär tihe ja mõjub planeedi pinnale suure raskusena.Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist, pilved sisaldavad palju väävelhapet.Pöörleb ümber oma telje tagurpidi ja pöörlemisperiood on 225 päeva, kuid päikeseööpäev kestab siiski vaid117 päeva, s.t. aastas on peaaegu 2 päeva.Veenuse pind on teravate kividega kaetud sünge oranzikas pruunikas kõrb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.Põhjus selles, et Veenuse tihedas atmosfääris meteoorkeha pidurdub ja kukub planeedi pinnale väiksema kiirusega.Samuti on selgunud, et peaaegu terve pind on kaetud hangunud laavaga, mis ammu voolanud välja Veenuse paljudest vulkaanidest.On ka avastatud veidraid lõhesid ja peeneid pragusid, mis moodustavad midagi ämblikuvõrgu taolist.Sellised moodustised esinevad vaid Veenusel.Arvatakse, et Veenuse pinna all paisuvad sulanud kivimid kergitaisd pindmisi kihte ja need pragunesid. Maa tiirleb ümber päikese kiirusega 110 000km/h.Kaugus Päikeseni on 150 milj, km
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei tekki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. valgusaasta Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut.
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. 1.1. NIMETUS Astronoomia ja astroloogia Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "- noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. 1.2. ASTRONOOMIA HARUD Jaotus meetodi järgi Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril;
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe
liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese
planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius. Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583 aastal Giordano Bruno: „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab.
varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju. Aega käsitati ruumist lahus olevana ja teda võinuks võrrelda raudteeliiniga, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus.
peatee mõnda varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju. Aega käsitati ruumist lahus olevana ja teda võinuks võrrelda raudteeliiniga, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatusse (joon. 2.2, lk. 10). Aega peeti igaveseks ses mõttes, et ta on ikka ja alati olemas olnud ja eksisteerib lõputult ka tulevikus.
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes.
seda füüsika aga veel ei tunne ning hetkel ka ei tunnista. Samas ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et Newtoni seadused olid taevaga heas kooskõlas. Lähimõju puhul oleks olemas gravitatsiooniväli. See oleks reaalne objekt, mis täidaks ruumi ning kannaks mõju edasi. See mõju leviks punktist A punkti B lõpliku kiirusega ehk valguskiirusega (Valli, 2005). 5 Enne Einsteini elas mees nimega Isaac Newton, kellest sai teadlane õuna pärast, mis talle pähe kukkus. Tavaliselt karjataks inimene ,,AIA!", kuid tema ütles arvatavasti midagi sellist: ,,Miks?". Järgnenud uurimisel avastas ta gravitatsiooni. Einstein, kes aastaid hiljem tema tööle tugines, julges Newtoni sõnastustes kahelda. Ta alustas sellest, et näitas, kuidas inertne mass ja raske mass on võrdsed. Olgu veel öeldud, et inertne mass väljendab keha võimet säilitada oma liikumiskiirus ning raske mass
(Maa tiirleb ümber Päikese) Keha kiirus on alati suunatud mööda trajektoori puutuja sihti. Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pidevalt kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutumisena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumiste energia kandub). Meenutame, kuidas teisendada ühikuid. Peab mäletama, millised on põhiühikud ja oskama neile üle minna. Näiteks: 0,5mm= 1,2km= 3min= 0,12h= 1,5km/h= 36km/h= 34cm/min= Kordame 8. klassis õpitud eesliiteid: senti-, detsi-, milli-, kilo-, mega- jne. tähendusi ja nende kasutamist teisendamisel. ● Oska selgitada mõisteid pöörlemine, tiirlemine, võnkumine, laine.
gravitatsioonijõud `' (Kaplinski 2009:160-161). 17 '' Kui tumeda aine loomuse kohta on olemas mõned põhjendatud teooriad, mis lubavad füüsikutel selle aine võimalikke osakesi otsida või kiirendites tekitada, siis tumeda energia kohta napib ka selliseid korralikke teooriaid. Ei ole selge, kas universumi paisumine jääbki kiirenema või see kiirenemine kunagi vaibub. Siingi on küsimusi rohkem kui vastuseid, neist vastustest oleneb aga see, mis universumist kord saab. Kui tume energia saab oma tahtmise ja universum aina kiiremini paisub, kaovad tulevikus Linnuteel asuva vaatleja vaateväljast teised galaktikad, kuna nende valgus ei jõua enam temani. Maa asukaid see enam ei puuduta, kuna Maa muutub elamiskõlbmatuks juba miljardi aasta pärast ja heal juhul õnnestub mingil osal inimestest kolida mõnesse eluks sobivasse paika. Paisumise
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
J/s, mis kuulsa inglise leiutaja ja füüsiku J. Watti auks kannab nime vatt (W) 1 J1 s=1 W Kokkuvõte, küsimused • Võimsus- Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Kui võimas mootor on kraanal, mis suudab tõsta 0,5- tonnise ehitusploki 20 m kõrgusele 30 sekundiga? • Millise veekoguse tõstab 500 W võimsusega pump 1 tunniga 5 m kõrgusel asuvasse mahutisse? • Kui suur võimsus on kosel, kus 6 m kõrguselt kukub igas sekundis alla 5,7 kuupmeetrit vett? Mehaaniline energia. Energia mõiste • Kui töö abil kirjeldatakse mehaanilise oleku muutumise protsessi, siis olekut ennast iseloomustatakse energia abil. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. • Liikumise ja kehade vahel mõjuvate jõududega kaasnev energia on mehaaniline energia. Kineetiline energia • Mehaanikas eristatakse liikumisenergiat ja
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
oluliselt meie omast. Juba kehade mõõtmed on hoopis erinevad. Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Nagu teame, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne. Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on : 1. gravitatsiooniline (kõik kehad).................. suhteline tugevus 10-38; 2. elektromagnetiline (laetud kehad)..............
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Dünaamika. Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1
terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Kuhn tuli aga lagedale teooriaga, et teaduse areng on revolutsiooniline e uued teeoriad lükkavad vanad ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne
maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe.
Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja
Aga kui vaadata taustsüsteemis, siis vb ei ole probleem. Empirismis keskendutakse siis kokkuvõtvalt sellele, et tuleb ennustada edukalt. Realism: ennustused on edukad, sest teooriad on ligilähedaselt edukad. Popper võiks olla üks realismi esindaja: kogu teadmine on oletuslik vms, mida paremaid oletusi pakume, seda lähemal reaalsusele oleme. Tõde on kusagil kindlas punktis olemas. Me peame eemdalama vigu. Vastuväited, et on teadusajaloos olnud käsitlusi, kus kogu süsteem kokku kukub. Teooria ütleb, mida saab eksperimendis teha, mida saab mudelites luua. II seminar TEOORIA JA VAATLUS Rudolf Caranp: Viini koolkond Univeersaalne seadus e teaduslik teadmine – eksisteerib vaadeldav reeglipärasus (kõikides kohtades ja igal ajal). Generaliseerimine. Teaduse eesmärk: ennustamine ja seletamine; empiirilised seadused, edasi teoreetilised seadused. Saame kõigepealt üldised empiirilised seadused, mis võimaldavad prognoosida mingi sündmuse aset leidmise.
Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed. Seetähendab minu arvates seda, et meil on suur eelis loomade ees, kuna me suudame ennast väljendada, ent kuna ma suudame ennast väljendada tekivad meil igasugused küsimused, igasugused arutelud mida ilma keeleta meil ilmselt ei tekiks. Milles võib näha sõnades peituvat väge? Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse
anda kehatule ideele keha, kunsti kehalises vormis väljendada, oskab välist kuju anda ning valdab selleks tehnoloogiaid. Teos ei kanna Autor-Jumala väljendab seda mis on keeles, aga see pole väljendatud kunstniku poolt vaid ta toob selle lihtsalt esile. Autor on funktioon, kelle on kokku pannud lugejad, vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. 48. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui võimaluste andja. Tänu keelele saame küsida küsimusi, mis tekitavad segadust( nt olemise küsimus). Keelel on vahetu mõju, vägi. Keele kaudu mäletame oma ajalugu, viime edasi kultuuri. Keel on väljendusvorm, tsivilisatsiooni alus. Keel toob välja teatud asjade sisemise vormi, meie elu sisemise vormi. 49. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? On usutud, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud. Sõna on jumala kujund, kes vahendab sealpoolset Jumalat siinpoolsele maailmale. Sõnadega on loodud maailm(,,saagu
2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse (Russell). Nt Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani? Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
