Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika – teame ja ei tea (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika – teame ja ei tea
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks?
Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme aastaga olen saanud väga palju teadmisi ning minu silmaring on tunduvalt laienenud . Tunnen ennast nö turvaliselt, kui on võimalik kuskil sõna võtta füüsika teemal. Toon mõned näited teadmistest, mida ma varem ei teadnud ega osanud arvata nendest midagi. Nüüd, viimaste aastate jooksul, oskan mõnda nähtust selgitada, sest tänu uudishimule ja huvile olen aru saanud, kuidas tekib täht, kuidas see kustub ja mis toimub seal, kus meie parimadki pikksilmad ei ulatu nägema. Õnneks on füüsika nii kaua ja nii kaugele arenenud, et ei ole probleemiks öelda, mitme valgusaasta kaugusel mõni planeet või isegi täht asub. Iga aastakümnega tehakse maailmas edusamme selle kohta, mis meie Universumis on toimunud, mis toimub hetkel ja mida toob meile tulevik.
Mõtiskledes enda ümber olevast elust paneb imestama fakt, et algselt koosnes meie Päikesesüsteem vesinikuaatomitest. Huvitav oleks teada, kuidas selle eksistents alguse sai. Ilmselt on see müsteerium pikaks ajaks, halvimal juhul igaveseks. Teame ainult seda, kuidas täht võib tekkida. Pika aja möödudes moodustub kosmilisest tolmust, mida esineb Universumis, pilv, mis tõmbab enda poole aina enam kosmilist tolmu. Tänu suurele kosmilise tolmu kogusele ja gravitaatsioonijõu mõjule eraldub soojus ning tekib täht. Tavaliselt on tähel viis eluetappi: tähe sünni, valge tähe, punase hiiu, valge kääbuse ja musta kääbuse periood. Nende etappide ühikuks on miljardid aastad. Elu Maal on üks moment võrreldes tähe elueaga.
Füüsikast võikski jääda rääkima. Ülaltoodu on väike osa sellest, mida olen füüsikatundides läbi töötlenud. Teemasid, mille kohta saaks püstitada hüpoteese, teha katseid ning arutleda nende üle. Usun, et füüsika ei ole veel päris nö läbi hammustatud. Pean siinmail silmas, et iga vastus mingile küsimusele tekitab veel küsimusi ja nii võibki jääda uurima ja arutlema .
Füüsika – teame ja ei tea #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor feinn Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Linnutee
9
doc

Linnutee

Kuna maalt saab vaadelda linnuteed vaid seestpoolt, paistavad tähed meile heleda vööna ning ainult heledamad tähed on meie jaoks eristatavad. Linnutee pole ainus galaktika universumis. Meie lähedal on veel näiteks Suur ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika meile on Andromeda udukogu, mis asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. [1] Astronoomia Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid. Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3]

Astronoomia
Astronoomia
8
doc

Astronoomia

Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme.Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi? Aeglustuvalt paisuv universum ­ Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt rohkem sellest, mida me teame, jab universum igavesti. Lõpmatult paisuvas universumis hääbub igasugune areng peale paisumise enda.Tähed põlevad läbija kustuvad, galaktikates uusi juurde ei teki.Universum on külm ja elutu.Aeglustuvalt paisuv

Füüsika
Maailmataju holograafia
149
pdf

Maailmataju holograafia

Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon

Teadus
Füüsika 12kl astronoomia
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika ­ KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat

Füüsika
Megamaailma füüsika
112
docx

Megamaailma füüsika

liikumise kajastumist taevasfääril;  astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Jaotus objekti järgi Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: 5  planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust);  tähtede füüsika (uurib tähti);  galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme);  kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). 1.3. ASTRONOOMIA JA TEISED TEADUSED Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on

Füüsika
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Loodete tekel Maal seostatakse Kuu külgetõmbega. 39. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga) 41. Millal tekkisid planeedid? 42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? 1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast 2

Astronoomia ja astroloogia
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2

Füüsika
Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede

Megamaailma füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun