Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Futuurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
futuur, futuuri, futuurid, futuuride, kahjum, nafta, tagatis, riskid, alusvara, kahjumi, kaubelda, tagatise, investor, finantsvõimendus, kauplemise, maakleri, aktsia, ostes, börsoetus, kauplemine, lühikese, tooraine, nasdaq, aegumine, tasaarveldus, nägemus, kaupleja, piiramatud, müüja, lihtsustatultettlement, klient, jones, average, 1450, goldsuurendada oma osalust ettevõttes. cum-dividend - tähendab aktsiat koos dividendiga, seega cum- dividend'i kuupäev märgib viimast kauplemispäeva, mil ostetud aktsial on veel õigus dividendidele. ex-dividend - tähendab, et aktsial ei ole enam õigust dividendile. Ex-dividend'i kuupäeval langeb aktsia hind dividendi võrra. 23. Tuletisväärtpaberi mõiste Tuletisväärtpaberid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. See tähendab, et tuletisväärtpaberi ehk derivatiivi hind sõltub mõne teise instrumendi hinna liikumisest. Tuletisväärtpabereid võib kasutada nii spekuleerimiseks kui ka riskide maandamiseks. 24. Optsioonid ja nendega seotud põhimõisted Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta või müüa optsiooni väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Optsioon annab omanikule
makseid. Eristatakse tavalist perpetuiteeti ja kasvuperpetuiteeti. Kasvuperpetuiteet on perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2
Optsioonipreemia – on hind mida optsioonikirjutajale makstakse optsioonlepingu ostmisel. Näiteks kui optsiooni hind on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on 100-le aktsiale). Optsioonipreemia tasutakse koheselt optsioonlepingut sõlmides ning optsioonipreemiat ei tagastata; Tehinguhind ehk kasutamishind (strike) – eelnevalt kokku lepitud hind, millega optsiooni omanikul on õigus alusvara tulevikus osta või müüa. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon). Täitmispäev ehk optsiooni tähtaeg – kuupäev (või periood) tulevikus, kui optsioonist tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada. Täitmispäev on viimane kuupäev millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte (näit. JUL11 – 15. juuli 2011.).
need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad
Ühe loti suurus on 100 000 ühikut. Kui kasutada standardseid lotte, siis ühe pipsi väärtus muutub märgatavalt: USD/JPY puhul, kui vahetuskurss on 112,85, on pipsi väärtus järgmine: (0,01/112,85)x100 000 = $8,86 USD/CAD korral: (0,0001/1,4890)x100 000 = $6,67 EUR/USD puhul kui kurss on 1,3250: (0,0001/1,3250)x100 000 = €7,55 ja et dollarites saada, siis peab korrutama vahetuskursiga: 7,55x1,3250 ≈ $10 Tehingute kasumi ja kahjumi arvutamine käibki läbi pipsi väärtuse leidmise. Oletame, et ostetakse EUR/USD hinnaga 1,3125/27. Kuna tegemist on ostuga, kehtib bid/ask spreadi kõrgem hind ehk 1,3127 ja tehingu mahuks on 1 lot (100 000 ühikut). Mõne aja pärast on EUR/USDi hind liikunud üles 1,3132/34 peale. Nüüd kui soovitakse tehing sulgeda (ehk enne osteti ja nüüd peab müüma), siis sulgemishind saab olema 1,3132. Müümis- ja ostmishinna vahe on 1,3132 – 1,3127 = 0,0005 ehk 5 pipsi
................ 3 1.3Tähtsamad investeerimismõisted............................................................................4 2.MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE?.............................................................................. 5 2.1Aktsiate liigitamine................................................................................................. 6 2.2 Aktsiate plussid ja miinused...................................................................................6 2.3 Riskid..................................................................................................................... 7 3KAUPLEMINE.................................................................................................................. 8 3.1Maakler................................................................................................................... 9 3.2 Lühikeseks müük.................................................................................................
müügihind osaku hetke NAV-ist erineda, kuna juhul, kui neid osakuid on võimalik osta või müüa, siis saab seda teha järelturul ning hind kujuneb erinevate faktorite- nagu komisjonitasud, ostja- ning müüjapoolsed ootused ja muu - tulemusena. Ostuoptsioon - Annab optsiooni omajale õiguse osta finantsvara eelnevalt kokkulepitud hinnaga. Ostuoptsiooni ostja peaks eeldama, et optsiooni aluseks oleva finantsvara (alusvara) hind tõuseb, ostuoptsiooni müüja peaks ootama alusvara hinna püsimist või langemist. optsioonidel on alati kindlaks määratud lõpptähtaeg. OTC turg - OTC turg koosneb paljudest erinevatest kauplejatest, kes teevad tehinguid kas telefoni või võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud. PB suhtarv (PB ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta PE suhtarv (PE ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta
c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine
· Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia Lihtaktsia tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud. Eelisaktsia tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte.
optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta või müüa. Preemia hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsiooni ostmisel. - Forward- ja futuur tehing täna tehtud tehing, millega kliendil on kohustus osta kokkulepitud finantsvara kokku lepitud hinnaga kindlaks määratud päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra.
See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine kas kinnis- või vallasvara. Kinnisvara on piirdidega Laenud eraisikutele Erais. võtavad pangalt laenu järgm. tähist. Maatükk koos selle oluliste osadega, mis on vajaduste rahuldamiseks: 1)eluaseme soetamine- kantud kadastrisse või kinnistusraamatusse
Seega peetakse indeksifonde kõige tasakaalustatumateks riski ja võimaliku tulususe suhtes. · Tuletisinstrumentidest on kõige enam levinud forwardid, optsoonid, futuut Optsoon- tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse mitte kohustuse osta või müüa väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal. 6 Tuletisinstrumentide eripära on selles, et nende väärtus sõltub hoopis teise tehingu ehk alusvara väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne)
• Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid • Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused) • Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid, nt CISG) • Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seadusest või standardtingimustest ei tulene selget sellekohast keeldu • Imperatiivsus – standardtingimused on absoluutsed ja täitmiseks igal juhul kohustuslikud 1. Riskid ostu-müügilepingutes a. Riski definitsioon - Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus (EE) Riskijuhtimine - Süsteemne, järjepidev ja korratav protsess, mille käigus: – hinnatakse riskide, sh pettuseriskide, mõju eesmärkide saavutamisele; – hinnatakse meetmete asjakohasust ja piisavust; – töötatakse välja uusi või täiendavaid meetmeid riskide maandamiseks. riskijuhtimise (-ohjamise) protsess
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s
Väärtpaberi hinda tavapäratul või kunstlikul tasemel hoidvad või sinna viivad tehingud või tehingukorraldused, kui isikul puuduvad neile õigustatud põhjendused ning kui need ei vasta turu tunnustatud tavale Marking the close tehingud või tehingute seeriad, mille eesmärgiks on muuta sulgemishinda ja mõjutada seeläbi optsioonide, fondiosakute, indeksite väärtust, väljamakstavaid boonused jms. Tuletisväärtpaberite, repotehingute jms puhul alusvara hinna, nõudluse või pakkumise mõjutamine viisil, mis toob kaasa teise poole kohustuse tekke. Hinnatoetuse loomine emitendi või temaga seotud isiku poolt, et vältida hinna langemist alla teatud taseme. Turumanipulatsioon: Fiktiivsed toimingud Tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke või muid pettuslikke elemente Omaniku peitmine tehing või tehingute seeria, mille eesmärgiks on väärtpaberi näilik omanikuvahetus, kuigi lõppomanik ei muutu
· pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on
Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo Lõppsaldo 5 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod - nendel toimub tulude ja kulude arvestus (nt konto Müügitulu, Tegevuskulud, Üldhalduskulud). Nendel kontodel puuduvad alg- ja lõppsaldod, sest majandustulemus – kasum või kahjum - kantakse arvestusperioodi lõpul sellelt kontolt kasumi (kahjumi) kontole. Kulude konto skeem Tulude konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Kulude suurenemine Kulukonto Tulukonto sulgemine Tulude suurenemine sulgemine
FX|Vahetage valuutasid ja maandage valuutakursi muutusest tingitud riske TradingStation| Platvorm reaalajas valuutakursside nägemiseks, valuutavahetuseks ja tulevikutehinguteks Telefoni teel kauplemine| Meie diilerid abistavad Teid spot-ja derivatiividetehingutega Internetipank| Automaatselt madalamad hinnavahed spottehingutele üle 10 000 euro Instrumendid| Spot, forward, swap, optsioonid, struktuurid TOORAINED |Fikseerige sisendi ning lõpptoodangu hinnad Alusvarad | Nafta, elekter, gaas, metallid, süsi, teraviljad, tselluloos, CO2, jms Instrumendid| Swap-id, optsioonid, futuuride koopiad, struktuurid Sularahas arveldus | Tooraine füüsilist kohale toimetamist ei toimu; pangaga arveldatakse fikseeritud hinna ja turuhinna erinevus rahas 1. Acceptance of deposits and other repayable funds 2. Lending including, inter alia: consumer credit, mortgage credit, factoring, with or without recourse, financing of commercial transactions (including forfeiting) 3
tase kõrge suure põhivara kulumisumma arvel. Püsikulude taset mõjutab ka ettevõttes rakendatav põhivara kulumi arvutamise meetod. Kiirendatud põhivara kulumi arvutamine suurendab püsikulude 2. tTaesgete.v usvõimenduse ulatuse maksimaalne tase on iseloomulik kasumi-kahjumi piiri lähedal olevale müügikäibele (kasumi-kahjumi piir kujutab sellist müügimahtu, mille juures ettevõtte tulud ja kulud on võrdsed. Müügi suurenedes tekib kasum ning vähenedes kahjum.) Sedamööda, kuidas äritegevuse tase tõuseb kõrgemale kasumi-kahjumi piirist, väheneb tegevusvõimenduse ulatus, kuid see on alati suurem kui 1. Järelikult kehtib tegevusvõimenduse puhul järgmine võrratus: DOL = Kasumi protsentuaalne muutus >1 Müügikäibe protsentuaalne muutus Finantsvõimendus DFL Finantsvõimenduse ulatus annab võimaluse mõõta EPS-i varieeruvust. Ettevõttes fikseeritud intressimääraga finantseerimisallikate
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
voi vahetusvolakirjade aktsiateks umbervahetamise teel voi allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise noude ja aktsiate valjalaskehinna tasaarvestamise teel. Uldkoosoleku otsusel voib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste uhinemise kaigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused; •• aktsiakapitali voib vahendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. Muul eesmargil aktsiakapitali vahendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni nousolek. 35. Krediidiasutuse vara struktuur Krediidiasutuse vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur moju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. 36. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad?
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
piiramise fondi, fond ise võtab asja menetlemise enda kätte. Kohtunik võtab nõuded sisse, toimub nõuete tunnustamine, jagamismenetlus, detailid konventsioonis. Vaata ja loe KMS-s on ptk 8 vastutuse piiramise fondi kohta. Laevaomanik saab vabaks ohust, et muu vara arestitakse. Vastutuskindlustust pakkunud kindlustusklubi annab kohtule garantiikirjad, et kõik kahjud hüvitatakse, kuid vastutuse piirmäära ulatuses. Alhambra Muuga sadamas, laeva keres praod, sissepumbatav nafta tuli välja, 2000.a, seal vastutuskindlustust pakkunud inglise firma andis garantiikirja ainult 1 Mio dollari peale, kuigi EV-l oli 4x rohkem nõudeid, ca 45 Mio. Laev lasti vabaks kohtuniku ebapiisavate teadmiste tõttu, kõik tahtsid sellest laevast lahti saada, laev lasti Rotterdami, kust müüdi vanarauaks, EV pasundas, et saab 12 Mio krooni, kuigi oleks KKI arvestuse alusel pidanud saama 45 Mio. Seegi oleks vale arvestus- rvah konv .ainult reostuse likv kulud +preventiivsed meetmed
likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius). Laenu andmisel vajalik tagatis (madala riskiga võlakirjad). Pankade kohustuslikud reservid keskpangas keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa (kohustusliku reservi määr) krediidiasutuste kohustustest (kohustusliku reservi baas), mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid Hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra.
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohust
väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik tagada nende kontroll. Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord.
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 13 Tallinna Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12 Tehnikagümnaasium Lahendus: koostatud bilanss AKTIVA PASSIVA
annaabi.ee 
