Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füsioloogia kordamise vastused - sarnased materjalid

plasma, vereplasma, trots, mehhanism, punalibled, reesusntigeen, viskoossus, hemoglobiin, ioonid, bimise, rtus, steem, hematokrit, rakud, veri, hepariin, vedelikuruumid, hemoglobiini, trombiin, tsentrifuugi, veis, verekaotus, hobusel, neerud, endoteel, soone, rtused, ratakse, toos, ostaas, nest, valgelibled, veregrupid, mfots, valgusisaldus, koevedelik
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

· Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) ­ Süda ­ Üksik tsentraalselt paiknev tuum ­ Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile kui ka vöötlihases on mehhanism sarnane. Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.( Kannavad ka adenosiintrifosfaati- kutsub esile ATP muutumise ADPks). Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini

Füsioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
34
doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed

Füsioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Füsioloogia kordamisküsimused 2014

regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes) Diffundeeruvad keemilised signaalid kasutatakse: Parakriinne signalisatsioon – some are local mediators

Füsioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füsioloogia eksami vastused

kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist- sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini,regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini.Aktiini- ja müosiinifilamendid paiknevad korrapäraselt .Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinfilamendid müosiinifilamentide vahele.Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini.Motoorse

Füsioloogia
464 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid ­ nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke ­ laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid ­ glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel.

Füsioloogia
208 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid ­ glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad

Füsioloogia
404 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füsioloogia KT1

1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma ­ õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum ­ vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides ­ vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees ­ erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on

Füsioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Maksasagariku ehitus- Maksa vereringe Maksa funktsioonid talletusorganina-varuainete talletamine(rasvad, vitamiinid A,D,K,E ja glükogeen) Maksa funktsioonid ainevahetuse reguleerijana-Süsivesikute ainevahetus(glükoosi taseme tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid, sünteesib uusi kolesteroole ja fosfolipiide) ning valkude ainevahetus(sünteesitakse vereplasma valke-albumiin jne, asendatavate AH süntees-transamineerimine ning deamineerimine- eemaldatakse NH3 rühm) 63.Sapipõis Ehitus ja paiknemine- Sapipõis paikneb - Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda. Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin.

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist. Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Motoorse lõpp-plaadi talitlus sarnaneb põhimõtteliselt sünapsiga. Ülekandeaine on atsetüülkoliin. Motoorses lõpp-plaadis tekitab iga närviimpulss lihasimpulsi. Lõpp-plaadi juurest alanud aktsioonipotentsiaal levib mööda lihaskiu membraani ja lihaskiu sees mööda transversaalset torude süsteemi. Kui depolarisatsioonilaine levib rakumembraanilt T-süsteemi, vabaneb sarkoplasmaatilisest

Inimese füsioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
5
doc

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

Osmootne rõhk ­ vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja ­ 7,4 ­ 7,6 atm. Onkootne rõhk ­ kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon ­ sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH ­ 7,4. Külmumistemperatuur ­ 0,55 kraadi. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.

Inimese anatoomia ja...
123 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd ­ vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab

Inimese anatoomia ja...
155 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füsioloogia vastused: VERI

töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit

Füsioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

1) Respiratoorne arütmia - väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks 2) Tahhükardia - südamefrekvents üle 100 korra minutis 3) Bradükardia - südamefrekverents alla 60 korra minutis Hemodünaamika: Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus Veri voolab sirgjooneliselt Arterid - kõige paksema seinaga veresooned; Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju Vere voolamisel eristatakse: 1) Joonkiirust - osakeste liikumiskiirus piki versoont; cm/s või m/s; suurim kiirus veresoone keskel; kapillaarid - aeglane, aort - kiire 2) Mahtkiirus - vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus; ml/s või ml/min; suurem

Anatoomia ja füsioloogia
117 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse neid hoida kindlates piirides.

57 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

Geenitehnoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

eemaldatud tipuga taimes on madalam kui puutumata taimes. Pole teada, kas atsiishape on mujalt imporditud või pungas sünteesitud, kuid selle sisaldust külgpungas kontrollib tipmisest võrsest tulev indiool-3-äädikhape (IAA). Atsiishappe lisamine tipmisse võrsesse kiirendab külgvõrse kasvu. Kuigi auksiini transport ja taime ladvas toimuv süntees on külgpunga kasvus suure tähtusega, siis päris selge punga kasvu reguleeriv mehhanism siiski pole. Etüleen on lithne gaasiline süsivesinik, keemilise struktuuriga H 2C=CH2. Etüleen on ilmselt vajalik nomaalseks vegetatiivseks kasvuks, kuigi sel võib olla ka tähelepanuväärne mõju juurte ja võsude arengule. Etüleen näib olevat sünteesitud eelkõige vastusena stressile ja võib olla toodetud suurtes kogustes kudede poolt, mis teevad läbi vananemist või küpsemist. Kuna auksiini kontsentratsioon, mida rakendatakse paljudes eksperimentides, on kõrgem kui

Taime- ja loomafüsioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape

Füsioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. - Erutav postsün. pot. ­ postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. - Pidurdav postsün. pot ­ närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid ­ sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM Lainena ­ väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes Saltatoorselt ­ suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus ­ erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus ­ närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED

2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad. 3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine.

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) ­ kõigis rakkudes Anatoomia ­ bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen ­ selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs ­ kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) ­ neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest valk, mis on moodustunud selgro

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja lipogenees( glükoos muudetakse triglütseriinideks) -Lipiidide ainevahetus i. Lagundab rasvhappeid( beeta oksüdatsioon) ii. Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosvolipiide iii. Kolesteroolist sünteesib sapphappeid - Valkude ainevahetus i. Süpnteesitakse vereplasma rakkusid ii. Asendatavate a/h süntees( transmeerimine) iii. Deaimneerimine- aminorühma eraldamine iv. Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uuraks. 4. Detoksikatsioon -Alkohol -Ravimid- penitsilliin, erütromütsiin, suldoonamiid SÜSIVESIKUTE SEEDMINE JA IMENDUMINE Disahhariide lõhustavaid ensüüme( maltaas, sahharidaas, laktaas) nimetatakse disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumisks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passivselt.

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

Lihaskäävid mõõdavad esmajoones lihase pikkust. Kõigi maismaa selgroogsete skeletilihaste kõõlustes paiknevad lihase kõõluseks ülemineku koha lähedal sensorid, mis koosnevad umbes 10 ekstrafusaalse lihaskiu kõõlusekimpudest ja on ümbritsetud sidekoest kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu. Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle.

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport ­ tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu. Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport ­ mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. 13. Mikroorganismide hingamine ­ oksüdatsioon ja fermentatsioon Bioloogilise oksüdatsiooni liigid Biokeemia seisukohalt lähtudes võib substraat oksüdeeruda vahetult aine oksüdeerumisel O2-ga. Või dehüdreerimisel substraat on keskkond, kust mikroobid saavad toitaineid.

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs. Soodustatud transport ­ tegemist spetsiaalsete kandjate proteiinidega, mistõttu toimub transport kontsentratsioonigradiendi vastu. Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport ­ mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. 13. Mikroorganismide hingamine ­ oksüdatsioon ja fermentatsioon Bioloogilise oksüdatsiooni liigid Biokeemia seisukohalt lähtudes võib substraat oksüdeeruda vahetult aine oksüdeerumisel O2-ga. Või dehüdreerimisel substraat on keskkond, kust mikroobid saavad toitaineid.

Mikrobioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

Membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist kummalgi pool membraani. Sõltuvalt rakutüübist ja organismist, jääb loomarakkude membraanipotentsiaal vahemikku 20-200mV. Mõõdetakse (milli)voltides. 12. Nimetage membraanipotentsiaali tekkimise põhjusi - Vastaslaenguliste ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani. Nt K ioonid liiguvad kiiremini rakku kui Cl ioonid. - Membraanipotentsiaali aitavad säilitada ka erinevad pumbad rakumembraanis. Nt Na/K ATP-aasne pump ­ 3 Na välja, 2 K sisse. - Valgud omavad tsütosooli aluselised keskkonnas (pH ~7.5) negatiivset laengut. 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. - Rakumembraan : ~20-200mV - Kloroplasti tülakoid : ~30mV - Mitokonderi sisemembraan : ~160mV 14

Rakubioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas

Mikrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel.

Ensümoloogia alused
140 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Füsioloogia eksami vastused

tulevad imulssid. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest e lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membranist-sarkolemmist. Tsütoplasmas e sarkoplasmas paiknevad müofibrillid,mis sisaldavad kokkutõmbevalke müosiini ja aktiini,regulatoorseid valke troponiini ja tropomüosiini.Aktiini- ja müosiinifilamendid paiknevad korrapäraselt .Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinfilamendid müosiinifilamentide vahele.Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini

Eripedagoogika
28 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Geenitehnoloogia vastused

2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b ­ struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valku nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsesside tulemusena: I. denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda Mehaanilisel teel i. Kõrge temperatuuriga ii. Keemilisel teel iii. Kiirguse toimel II

Geenitehnoloogia
100 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

Puuduses nekroosilaigud noortel meristemaatilises piirkondades, juurte ja noorte lehtede tippudes, kus rakk jaguneb ja seina moodustumine on kõige järsem. Nekroosilaigud võivad üle minna üldiseks kloroosiks ja noorte lehtede allapoole haakumiseks. Noored lehed võivad ilmneda moondunult. Juurestik võib olla pruunikas, lühike ja tugevalt hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest.

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees ­ transamineerimine · Deamineerimine ­ aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on

Bioloogia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun