Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füsioloogia 3 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ärritus, erutus, ainevahetus, reaktsioon, vitamiinid, erutuvus, labiilsus, valgud, hüpofüüs, happed, parabioos, rütm, bilanss, rasvhapped, ärritajad, kutsuvad, elektrivool, reobaas, sünaps, assimilatsioon, dissimilatsioon, lämmastikubilanss, vereplasma, valguvajadus, füsioloogiline, glükogeen, hüpoglükeemia, hüperglükeemia, rasvadSoojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti;
2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2
näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded
valgeverelibled, võitlus erinevate bakterite vastu, organismi immuunsuse tagamine. Veri ringleb organismis. Vere osmootne rõhk- kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk- kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Puhveromadused-omased nõrkadele, kui tekivad tugevad happed, siis puhveromadused aktiveerib. Võimaldavad verel hoida verd kindlates piirk. 4 süsteemi. Karbonaatpuhversüsteem- trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp. Kopsudeni. Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi
pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke,
(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud
tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus.
hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest
kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo. Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43.
kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad valgudepoo. 3 Vere maht Inimesel on verd 68% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 44,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu
• ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt; • alatalitlusel väheneb vee tagasiimendumine neerudest ja tekib suhkruta diabeet→uriini kogus võib suureneda 30-40 liitrit ööpäevas 5. Millised on kilpnäärme hormoonide ülesanded inimese organismis?soodustavad kasvu ja arengut, eriti lapseeas; • avaldavad mõju ainevahetusele; • stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis; • alatalitlusel või puudumisel (hüpotüreoos) ainevahetus ning kasv aeglustub ning tekivad vaimse arengu häired; • ületalitlus ehk üleproduktsioon (hüpertüreoos) põhjustab põhiainevahetuse tõusu, toitainete sünteesi ja lammutamise intensiivistumise. 6. Millised on kõrvalkilpnäärme parathormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest→suureneb kaltsiumi sisaldus veres ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga;
6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas
2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus- Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et
khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde;
Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga.
a) monotsüüdid ÜL fagotsüteerivad baktereid (kuni 100 bakterit). Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust. Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25%
· Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
18.Milline on müofibrillide ja müofilamentide ehitus? Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22
muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Need tuleb rahuldada, et kindlustada ellu jäämine. Need on kaasa sündinud aisitngud. Valkude ainevahetus. Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja
diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused. Viskoossus, osmootne rõhk ja pH. 2.5.1. Vereplasma ja täisvere viskoossus. Viskoossust mõjutavad tegurid. Viskoossus – iseloomustab vere voolamisomadusi vrd veega. Vereplasma (1,9-2,6), täisveri (4-6). Plasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80 g/l), täisvere valgud ja vormelemendid (eriti punalibled). Vere viskoossus sõltub hematokritist ja plasma valgusisaldusest. Kui vere viskoossus on kõrge, siis koormab see südant ja suurendab vererõhku. 2.5.2. Vereplasma osmootne rõhk. Isotoonilised, hüpotoonilised ja hüpertoonilised lahused. Osmootne rõhk – oleneb aineosakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses st ainete kontsentratsioonist. Kehavedelikes mõõdetakse vedelike osmootset aktiivsust milliosmoolides
hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus- ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit:
mõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos).
Kui kaalu langus ületab 10%, on see liiga suur. d. Sünnikaal taastub 10.elupäevaks e. Aastane laps kaalub umbes 10 kg f. Kuni puberteedi alguseni on valem M=10kg+2n (kg) n on aastate arv 3. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes. Lihas vajab töötegemiseks energiat. Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja
Kogu organismi käitumist kontrollivad samuti meie meeled, andes teada tegevuse efektiivsusest. Negatiivne tagasiside avaldub selles, et reguleeriva suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritava suuruse tegelikku väärtust esialgsele nihkele vastupidises suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest. Selline reaktsioon tagab süsteemi stabiilsuse stabiliseerib süsteemi. Positiivne tagasiside avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. Selline reaktsioon võib viia süsteemi tasakaalust välja, võib süsteemi destabiliseerida. Sageli on aga positiivne tagasiside kiire vastuse saamiseks, eriti reguleerimise alguses, vajalik
neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s. ehituslikud iseärasused funktsioonid Koosneb närvirakkudest e neuronitest Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja Igal neuronil on närvirakukeha, edasijuhtimine ning analüüsimine üks pikk jätke e neuriit ja Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, mitu lühikest jätket e dendriiti erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel neuronist välja närvirakul puudub pooldumisvõime Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on
hullemaks nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada. Ioonkanalid Ioonpumbad Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama
Kehavedelike komponendid (mmol/liitri kohta ) Ekstratsellulaarne vedelik Intratsellulaarne vedelik Na+ 145 12 K+ 4,5 150 Ca++ 2,5 10-4 Cl- 103 4 Valgud 1 146 pH 7,4 7,0-7,2 Vesi moodustab 60-65% inimese kehamassist. 60% veest paikneb rakkudes (intratsellulaarruum), ülejäänud jaotud ekstratsellulaarselt interstiitsiumi, vereplasma ja nn transtsellulaarse vee (vesi silmakambrites, mao- ja sooletraktis, ekskretoorsetes näärmetes, neerutorukestes, kuseteedes) vahel
annaabi.ee 
