EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd.
Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen? Raamatu kirjutaja laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid. Pärast, kui ta on kokku puutunud usklike inimestega, tahab ta pühakud ja kõik, mis on religiooniga seotud, ära unustada. Ta usub, et kui ta kunagi peaks pühakuks saama, siis ta on rahvast reetnud. Tema uskumuste kohaselt on pühakud kõige suuremad valetajad ja petised. Ta usub, et saatusel on temaga mingid teised plaanid
5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton").
kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks. 3 alusteksti eesti kirjanduses: Piibel, katekismus, lauluraamat Tuglas 1912 ,,Kirjanduslik stiil" 7. Köide 1996.
Sest enesetapp on ainus tunne millele ei järgne häbi. 4.Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorona võitleb elu vastu kuna me oleme muutunud selgrootuks alamliigiks, mis valgub üle mateeria ja rüvetab tema oma limaga. Elu on Ciorona meelest täis ainult kibestumisi. Elada tasub vaid umbes kolmekümnenda eluaastani. Nii kaua on veel midagi uut leida. Pärast seda on vaid üks kordus teise otsa. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama
Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et
Kõik nad eksisteerivad inimese hinges. Mineviku olevik on olemas mälus, meenutustes; oleviku olevik on olemas pilgus, kaemuses; tuleviku olevik on ootustes, lootuses. Mõõta saab ainult oleviku olevikku ("jooksvat aega"). Pärast Augustinust on aja mõistet sügavamalt käsitlenud Henry Bergson (1859 1941) oma teoses ,,Loov evolutsioon". Bergsoni mõtlemise keskseks mõisteks oli kestvus (prantsuskeeles dureé). Bergson on väitnud umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil. Tähtsaim esindaja oli AQUINO THOMAS (12251274). Religiooni ja filosoofia ühendamine. Aquino Thomas sobitas Aristotelese metafüüsika kristliku maailmakäsitlusega.
Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas. · Sigmund Freud- kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida. Kristlik positsioon: Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid: · Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine · Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise?
teistsuguste mõtete poole. Mõtle selle, mida oled teinud auliselt ja mehiselt, tegele mõtte paremate osadega. Naermine, optimism, positiivsus, head mõtted mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?) Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Temast mitte välja teha, sest tuleb see, mis tuleb; kellelgi pole temast pääsu. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? o Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde. o Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N. ütleb, et saatus tahab, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks. N
vabastada. Sellepärast võitlebki ta elu vastu. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? See tähendab, et kõik eelnevalt tõeks peetu on tegelikult vale, kehtetu. Nietzche puhul võin öelda, et tema pidas ennast selleks esimeseks tõe teadjaks. See siis tähendab, et just tema olevat see, kes nö teiste seni väärtustatud väärtused õiglaselt ümber väärtustab. Tema välja toodud tõde aitab kõiki väärtusi ümber väärtustada. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt ? Nietzsche kirjeldab enda rolli kui ainutähtsat, ainsa korraliku inimesena tõe avastajat. Tema oli esimene kes tajus valet kui tõelist valet. Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge
Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid sõnu, lõi muinasjutte ja rääkis rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Kuna ta oskas äratada igatsust millegi kauni järele, armusid tütarlapsed temasse üsna kiiresti ja lihtsalt. Ta oli võtnud endale ülesandeks inimeste "unest äratamise" ning nende elude huvitavaks muutmise. Nipernaadi tõi inimesed välja hallist argipäevast, pani nad unistama, igatsema, armastama, andis neile jõudu ja lootust. Filmi vaadates aga kadus mul selline ettekujutus. Seal nägin ma täiesti tavalist meest. Minu arvates ei olnud ta filmis nii veetlev, kui raamatus. Kuigi raamatus oli Nipernaadi samuti keskealine, tundus ta ekraanil hoopis vanem. Ennast väljendada oskas Toomas küll hästi ning fantaseeris sama palju kui raamatus, kuid mind jätsid tema jutud pigem ükskõikseks. Mulle jäi Nipernaadist tavalise ränduri mulje. Eripäraks oli ainult see, et ta oli kirjanik
* Irratsionaalne seisukoht – usutakse seda, mida tegelikult ei mõisteta. * Mõõdukas seisukoht – usutakse vaid seda, milles ollakse kindlad. 2. tekst Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? 2. Mida arvab Cioran inimese elust? 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? 7
Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema
Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi
17 4.3 Veronika suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul Veronika, vastupidiselt Mariale, oli armastuse suhtes skeptiline. Teda ei huvitanud see nii palju. Veronika arvas, et kui isegi armastus olemas on miks ka mitte siis ei ole see jääv, igavene. Vahetpidamata tõi ta näiteid abielu kohta: Abielu on otsus, mis on tehtud hetkelise emotsiooni puhangul. Inimesed pidavat armastama üksteist elu lõpuni ning ikka enamik abielusid lõhkevad või kui ei lõhke, siis mööduvad koos olles kohusetundest, harjumusest. Veronikal oli suhteliselt rikkalik sotsiaalne elu. Kuus aastat üksi elamist võimaldas piiramatut vabadust, mida ta mingil määral kasutas. Ta käis tihti ööklubides ja lõpetas siis mõne mehe juures. Enamikul juhtudel jäi see ühe öö suhteks ning selline süsteem sobis talle ta sai tunda ennast ihaldatuna ilma eelnevate või järgnevate probleemideta
muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka. Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja Rääk, Hiie ema ja isa, Leemeti õde Salme ja tema kaasa Mõmmi. Ka kõrvaltegelased muutuvad koos teose edasiarenemisega, Pärtel muutub peale külasse kolimist tähtsusetuks ning teose algul ei oma erilist rolli ka külarahvas. Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega,
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
teoorias mina piire maksimaliseerida. Laiendatuna väidab, et peamine motiiv, millest inimesed on tegevuses lähtuvad, on enesekesksus. Tähendab seda, et kuna inimesed seavad end kõige tähtsamaks, siis tulekski inimese heaolu seada kõige kõrgemaks eetiliseks eesmärgiks. Tuleb anda enesehüve teostamiseks maksimaalne vabadus, mõjukus. Ei tohi piirata enesehüve saavutamisel inimest. Väidab, et on tegu kõige loomupärasema eetikaga inimesele, austab inimest kõige enam. Rajajaks F. Nietzsche (18441900). Pärit Preisimaalt, luteri pastori poeg. Kutsuti Preisi kuninga F. Wilhelmi järgima. Kui oli viiene, siis suri isa (ajude pehmenemine). Oma elu lõpus sai samasuguse diagnoosi suri vaimuhaigena. Mõned väidavad, et oligi hull < tema vastased. Õppis teoloogiat, filoloogiat (kreeka ja ladina keel). Oma teoloogia õpikud katkestas, kuna läks sõjaväkke. Seal sai vigastuse. Jäi haiglasse. Pärast seda tuli sõjaväest ära. Vahepeal otsustas hakata keemiat õppima
ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal. See maa võttis ta omaks.Muutus Pärsia pühaks maaks (ulatus Hiinast Bütsantsini) Pärsia valitseja Husrav Õiglane, Kubadi järeltulija hävitas pool Bütsantsi, purustas Antiookia, sai võitu keiser Justinianuse armeest. · Bütsantsi ja Pärsia vahel valitses aastaid sõda. Võitlus noore kristluse ja suure
- Leemet ja Hiie jäid kahekesi, nendega liitus peagi Ints ja mindi külla Pirrele ja Räägule, nende täi oli vahepeal targemaks saanud, kuulas sõna, ei püüdnud enam pisikestesse pragudesse pugeda, eriti meeldis täile Hiie, ta lubas tüdrukul enda seljas ratsutada, oli väga ettevaatlik oma koormaga, Hiiele meeldis täi niisamuti, pidas teda armsaks loomaks - Pirre ja Rääk keerasid parajasti kokku mingit löga, millega oma koopa seinale täi pilt maalida, koopas oli palju pisikesi joonistusi, mis näitasid ahvide ajalugu, ahvidega veedeti aega hilisõhtuni, kuulati nende laulmist - seejärel läks igaüks omateed kodu poole, Leemeti teekonna katkestas Pärtel, hommikune tüli oli unustatud, kuid Pärtel tuli kurva uudisega ja teatas, et nende pere kolib külasse, poisid istusid õnnetult, Pärtel ise väga ei tahtnud minna, aga kuna tema ema-isa otsustasid nii, ei
................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism....................................................................................................
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
paik, kes tuleb ülimalt ettevaatlik olla, et ellu jääda.Nagu ajastule kohane nii ka Kivirähna proosades on ka märkimisväärne see, et senisest rohkem pöörati tähelepanu segadusele milleks on inimese enesemääratlus, küsimused nagu kes ma olen? ja modernistlik proosa näitab maailma valulise ja sügavmõttelise paigana, tegelased otsivad tõde, püüdlevad siiralt tõsiste eesmärkide poole. Kivirähk uurib piltlikult öelds tõrivkuga ringi bensiiniga täidetud sügavas sügavas koopas milleks on eestlaste mentaliteet ja eluhoiak. Muusi tema teoseid „Eesti matused“ „Limpa seiklused“ 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg—koht—ühiskonna kord ja ajaloolised tegurid 13. sajand peale muistset vabadusvõitlust 1208-1227, Lääne Eesti orud, metsad, saared ja külad. Ristisõdalaste tulek, autokraatia ja koos nendega ka nende kultuur, käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6
Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata, isegi teadmata, miks... Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi. Hirmust, et võiksin su kaotada... Sa olid mu päike aga, nüüd suur peavalu. Armastan ookeanit ,armastan sind , tea et , sinule kuuleb mu hing. Ma armastan sind ja jään armastama igaveseks, aga täna sa lahkusid minu juurest igaveseks. Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma Ma tahan lihtsalt olla, olla selline nagu ma olen, mitte selline, nagu sina tahaksid, et ma oleks. Mulle ei tee haiget see, et sa mind reetsid, vaid see, et sa seda eitasid. Viimaks tundus mulle, et nüüd on kõik perfektne, kuid alati leiab asja mis su tuju perse keerab. Tuleb aeg mil mõeldes sulle mõtlen et ehk oligi nii parem? MÄLESTUSED:
Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra aga ta sai oma lammastega väga hästi läbi. Kui ta ühel päeval peale tööd koopasse tagasi läks, avastas ta, et inimesed on tema koopas. Need inimesed olid kreeklased, kes olid just tulnud Trooja sõjast ja puhkasid Polyphemose koopas. Kükloop sõi kohe paar sõdalast ära ja läks magama. Meeste juhi nimi oli Odysseus ja temast sai hiljem kõige kuulsam kreeka kangelane. Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee................................................
(Mis on baha'i usk ?) Baha'i usu rajaja on Bahá'u'lláh, Teheranis sündinud pärsia aadlik, kes 19. sajandi keskpaigas loobus kuningliku elu mugavusest ja turvalisusest ning vaatamata rängale tagakiusamisele ja puudusele tõi inimkonnale uue sütitava sõnumi rahust ja ühtsusest (Ibid). Bahá'u'lláh väitis end olevat ei keegi muu kui uus ja iseseisev Jumala sõnumitooja. Tema elu, töö ja mõjuvõim on võrreldavad Aabrahami, Krisna, Moosese, Zarathustra, Buddha, Kristuse ja 4 Muhamedi omadega. Baha'id näevad Bahá'u'lláh'd kui kõige viimast nende Jumala sõnumitoojate reas. (Ibid) Bahá'u'lláh' sõnumi keskne teema on ühtsus. Ta õpetas, et on ainult üks Jumal, on ainult üks inimkond ja iga maailmareligioon esindab ühte etappi Jumala tahte ja eesmärgi avaldamisel inimkonnale
Kanti jaoks metafüüsika esimeseks ülesandeks puhta mõistuse kriitika (vaatlus). Lisaks mõistuse kriitikale (puhta, praktilise ja otsustusvõime) on oluline, et Kant võttis empiristide kriitika tõttu omaks tunnetusteoreetilise lähtekoha. Kuid Kant ei esitanud kunagi metafüüsilist maailmaseletust. Asi iseeneses: see eeldab usku, me ei saa teda kuidagi tunnetada. 7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö.
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
sellid, kelle käest käisid makse kogumas Vene parimad vägilased. Tsuudimaa ka siis. Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tsuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis. Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse, kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud? Huvitav jah. Vallavalitsus on meil selline, no ikka vaadatakse natuke kõõrdi. Ja mitte ainult Urvastes, aga paljudes kohtades olen tähele pannud, kuidas mujalt tulnud inimesed on kõige aktiivsemad ja konnad ju ei taha, et keegi nende tiiki loksuma ajab Kuidas teil joonistamisoskusega lood on? Umbes nagu lauluoskusega, selle vahega, et laulda mulle siiski meeldib. Kas tunnete vahel, et kui nalja kõige rohkem vaja on, siis pole seda kuskilt võtta? Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? 8
· inimene on kunagi lugenud või kuulnud. · inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, · milles on kehastunud ilu/kaunidus · milles ei ole inetust · mida peetakse ilusaks Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad · milles keegi ei oska ilu näha. · milles on kehastunud inetus. · milles ei ole üldsegi ilu. Platoni koopamüüdi kohaselt · on tõde peidus müütilises koopas. · elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. · on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? · Valitsejad riigi kui terviku huvidest · sõjamehed riigi kui terviku huvidest · rahvas (käsitöölised) isiklikest huvidest Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
