Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Friedrich II – Preisimaa kuningas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
friedrich, preisimaa, sophie, wilhem, 1712, 1740, dorothea, suurbritannia, karmi, kitsi, valgustusaja, muusika, huviga, usklik, luges, võimuloleku, kestel, jätkus, mahti, ametnikega, kert, uusaeg· 1556.a. asus elama San Jeronimo de Yuste kloostrisse Hispaanias · Elas esiilis, kuna tervis kehv (vaevas ka podagara- liigesepõletik) · 1558.a. suri 58-aastasena. Karl V perekond · 1526-1539 oli abielus Portugali kuninga tütre Isabellaga, kellega sündis 5 last · 1539.a. Isabella suri, kui oli sünnitamas kuuendat last · Karl V rohkem ei abiellunud (oli leinas, kandis musta), kuid olid armusuhted ja ka sohilapsed. FRIEDRICH II Preisimaa valitseja (Saksamaa üks osa) Preisimaa 18. Sajandi alul · 20. Saj algul oli Saksamaa killustunud enam, kui 300 riigiks · Habsburgide soost keiser valitses tegelikult: Austrias, Ungaris, Böömimaal, Määrimaal( kaks viimast Tsehhi alad) · Habsburgide valduste kõrval kujunesid tugevateks riikideks Saksamaal PREISIMAA ja AUSTRIA. Selle põhiosad olid : · Endine Saksa ordu ala Poola kirdeosas,
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
Tema mõtteviis oli ka päris hea, täitsa tore ja tark mees tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi. Ta oli tuttav
vastu kontinentaalkongress. Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga
Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu. · Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele · Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale Valgustatud Absolutism Preisimaal Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium
Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele. Puritaan- töökas, kitsi, usklik, askeetlik, vaikne ja tõsine. Valgustus Uue mõtteviisi ja arusaamade levik, mille tippaeg oli 18. saj. Eelduseks: 1) renessanss 2) reisimine ja tutvumine teistes riikides 3) kirjandusteoste ilmumine ühiskonnaelu teemadel need eeldused andsid võimaluse olemasolevaid ühiskonnakorraldusi võrrelda ja kritiseerida. Valgustajate jaoks oli tähtsaim inimmõistus ja mõistuspärane maailmakäsitlus. Esiplaanile seati looduslikud seaduspärasused
Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele
Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku:-Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid- William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas kaasa kolooniavõimu laiendamisele maailmasStuartite võimuletulekust alanud Inglise ja sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. Siit alates on Suurbritannia ametlik nimetus Ühendatud Kuningriik. Iirimaa jäi koloniaalstaatusesse. 1801- said iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid protestante. Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria
parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse
kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. Pt. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias Preisimaa valgustatud valitsejad, miks peeti neid valgustatud valitsejateks ? Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi, tema õukonnas elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid, kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult. Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas
o katoliku kiriku mõju hakkas vähenema · ilmaliku kutsumuse õpetus o arusaam, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta tahtmist, enda teadmata ja osavõtuta o jumalale on meelepärane kui inimene töötab ja rikastub o puritaanid õigustasid sellega oma äritegevust Maailmavaatelised ja eetilised mõjud · töö õilistamine töö kultus · uue inimtüübi kujunemine · puritaanlane oli töökas, kokkuhoidlik, kitsi, usklik, vaiki, ei talunud elurõõmu avaldust, pidas sobimatuks lõbu · Inglise revolutsiooni ajal keelati kõik teatri etendused · Puritaanid hakkasid käima mustas riietuses · Puritaanidel läks moodi tavapärane meestesoeng (mitte pikad juuksed ja lokid nagu enne) hakati kutsuma ümarpeadeks · Ümarpead parlamendi poolel võitlejad · Kavalerid ümarpeade vastased
rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik". Teine tähtis Prantsuse valgustaja oli Charles Louis de Montesquieu, kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Kolmas tähtis valgustaja Prantsusmaal oli Jean Jacques Rousseau. Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Esimene valitseja kes oli tuttav valgustuskirjandusega oli Friedrich II. Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõikide inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi:rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: ,,Olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan kokaks." Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. [1][4] 3) Jean- Jasques Rousseau(1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta elas suurema osa elust Prantsusmaal
tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga
Katariina polnud aga siiski naiivne unistaja, vaid pragmaatiline valitseja, kes suutis Türgilt vallutada kogu Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse. Kui Katariina suri, sai Venemaal troonile ta poeg Paul I, kes põlgas oma kerglaste elukommetega ema ja süüdistas teda ka oma isa tapmises. Ta püüdis valitseda Katariinast tunduvalt erinevalt, Friedrich Suurt matkides, ja tekitas sellega taas rahulolematust, põhjustades viimase eduka paleepöörde. Selle käigus tsaar tapeti ja uue ROOTSIS Pärast Karl XII surma nõrgenes kuningavõim Rootsis tunduvalt. Tegelikku võimu püüdis teostada parlament, kus võitlesid Venemaa-vastaste "mütside" ja Venemaa-sõbralike "kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks
Katariina polnud aga siiski naiivne unistaja, vaid pragmaatiline valitseja, kes suutis Türgilt vallutada kogu Musta mere põhjakalda ja tegi nii Venemaast olulise konkurendi Osmanite pärandi jagamisel. Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse. Kui Katariina suri, sai Venemaal troonile ta poeg Paul I, kes põlgas oma kerglaste elukommetega ema ja süüdistas teda ka oma isa tapmises. Ta püüdis valitseda Katariinast tunduvalt erinevalt, Friedrich Suurt matkides, ja tekitas sellega taas rahulolematust, põhjustades viimase eduka paleepöörde. Selle käigus tsaar tapeti ja uue ROOTSIS Pärast Karl XII surma nõrgenes kuningavõim Rootsis tunduvalt. Tegelikku võimu püüdis teostada parlament, kus võitlesid Venemaa-vastaste "mütside" ja Venemaa-sõbralike "kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks
saj. -17. saj. keskpaiku kuulus Hollandile 75 % Euroopa kaubalaevastikust! - 17 saj. algab Vab. sõda Hispaaniaga. liitlane Prantsusmaa (30.a. sõjas) - Koloniaalriigi algus (Portugalilit) 1580-... - Kolm sõda Inglismaaga (1652-74): maj. põhjused - Prantsusmaa ekspansiivne välispol. hakkas ähvardama Hollandi julgeolekut 17. saj lõpul. · 1672 Prantsusmaa ründab Hollandit (Kaitse eesmärgil taastatakse oranje suguv. ülemasehalduri amet.) · 1672 Riigijuhiks Oranje Willem Wilhem II (1688-1702 Inglismaa William III, kellest saab Prantsuse vastase koalitsiooni juht Euroopas) · Rahuleping 1678 (Vanad piirid) - Oluline muutus: Hollandi populatsioon on nii väike, et riik ei suuda maj. võistelda Inglismaa ja Prantsusmaaga. Hollandi merevõimu aeg saab läbi ja maailma juhtivaks mereriigiks tõuseb 18.saj. Inglismaa. Majanduselu 17. saj. - Antwerpeni asemele Amsterdam, millest sai 17.saj
Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik.
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl
Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. 3. Linnade kuuria moodustasid 51 vaba- ja riigilinnast. 1415. sai Nürnbergi linnusekrahv kuurvürsti tiitli. Nii tekkis Brandeburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin . Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Willhelm (1640-1688), kes on läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Madalmaade eeskujul arendas ta põllumjanadust, eeskätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisevõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi piiramiseks rakendas aga kaitsetolle. Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus Friedrich Wilhelm riiki u 20 000 prantsuse hugenotti, kes olid kodumaalt sunnitud lahkuma usulise tagakiusamise tõttu.
ja seadusandlus. 1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee.
ja seadusandlus. 1804. aastal võeti vasti Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja kirku lahutamise riigist. 1806. aastal loodi Reini Liit, kus Napoleoni võimu alla kuulusid 16 Saksa riiki. Need olid lahku löönud Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Teised Euroopa valitsejad ei tunnistanud aga endiselt Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust. Järjest purustati Preisimaa, Austria ja Venemaa, kuid Inglismaa jäi isegi kontinentaalblokaadi järel iseseisvaks. 1810. aastal sõltusid enamik Euroopa riike Prantsusmaast, sõltumatud olid vaid Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse prantslaste suure armee häving Venemaal. Euroopa nägis selles võimalust Napoleon kukutada ning 1814. aastal saadeti liitlasväed Pariisi. Napoleon saadeti Elba sarele asumisele. Saja päeva pärast aga naases ning kogus kokku uue armee.
valetsaar (www.rusistica.eu). Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703 asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile. Valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte. 1710 tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712 kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku, arvestatav majandus ja ühiskond (www.rusistica.eu). 2. Karl XII, Rootsi kuningas (1682 - 1718) Rootsi kuningas aastatel 1697- 1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15- aastasena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Tema 7
maale jõudvat päikesekiirgust. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded jäid aga endiselt külmaks ja jahedaks. Alles sajandi keskpaigas muutusid ka talved soojemaks, mis muuhulgas avaldus ka jääkatte taandumisena Läänemere lõuna- ja keskosast. 18. saj. vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. Oma osa oli ka üha laiemalt levival kartulikasvatusel. Euroopa viimased tõsisemad näljaajad langesid 1740.-ndate ja 1770.-ndate aastate algusesse. 1771/72 talvel suri Böömimaal näljahäda tõttu 7% elanikkonnast. Suremus epideemiatesse püsis varauusajal endiselt kõrge. Laastavaimaks nakkushaiguseks oli katk: 1665. aastal suri Londonis katku 100 tuhat inimest. Viimane suurem katkupuhang Lääne-Euroopas möllas aastatel 172021 Marseille's, nõudes ligi 90 tuhat ohvrit. Ida-Euroopat tabas viimane katkulaine 1770.-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange.
Saksa-Rooma keisririik on praktiliselt killustunud. Vürstid suudavad saavutada pol sõltumatuse. Viimase lihvi Saksamaa killustatusele määrab Kolmekümneaastane sõda Vestfaali rahuga 1648. Saksa-Rooma keisririik eksisteerib vaid paberil. Saksamaa koosneb üle 300st erinevast vürstiriigist ja riigilinnadest. Väga laastav on 30-aastane sõda, mille tagajärjeks on Saksamaa maj, kult ja pol allakäik. Riigid on üldiselt nõrgad, eranditega Preisimaa ja Austria, millest saavad tugevad tsentraliseeritud riigid. Austria on Habsburgide pärusvaldus ning hakkab laienema. Austria jääb katoliiklikuks maaks. Böömimaa allutatakse Austriale peale ususõdasid ning Austria vallutab endale ka Ungari. Tradits Austria on heterogeenne. Austria oli universaalriigi ideoloogia edasikandja. Valitsejavõim Austria aladel tugevnes. Austria suudab edukalt võidelda ka Türgi ekspansiooni vastu. Uusajal on suurriik ka Rootsi (1561 1721)
tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled 3 sündinutest. 15 aastase keskmise eluea prognoos oli 16. sajandil 57 ja naistel 38. 18.
● Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega
seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778) · Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema/tegutsema hukkub kõik." · Ideaal valgustatud absolutism piiramatu võimuga valitseja, kes peab eeskätt silmas üldsuse huve (olid valg, abs Friedrich II, Maria Theresa, Joseph II, Katariina II) · Oli Friedrich II õukonnas. · Oluliseks pidas võitlust katoliku kirikuga üleskutse "Purustage koletis." c) Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) · Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult.
seletusi. Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega. Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia Voltaire'i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism. Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim. Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei saa tehtud, võid kõik võib kokku kukkuda. §8 Lk.44 Friedrich Wilhelm I karm, äärmiselt kitsi valitseja. Keelas välismaise kanga sisseost, kehtestas sõjaväekohustuse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik, kodumaine tööstus ja kaubandus. §9 Lk.49 Negatiivsed: Võeti küladest noormehed eluaegsesse sõjaväeteenistusse, mõeldi välja uusi makse, muudeti valitsemiskorda, rajati kolleegiumid. Positiivsed: Rajati sõjakoole, võimalik tõusta aadliku seisusesse, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, loodi uus sõjavägi. Kindlasti olid
slaavistunud Vene riik 3´ks 2 Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele! .....Ristisõjad Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid.
Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust. Maailmavaatelised ja eetilised mõjud Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus sageli lausa töö kultuseks. Protestatismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast. Ümarpeade vastasleeri nim. kavalerideks. Nõuti et, pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliku kiriku rikkust. Presbüterlased ja independid Presbüterid tahtsid valida omakorda koguduse vaimulikud, kelle seni oli ametisse määranud piiskop
saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga sõlmitud Veneetsia rahuga (1177) sai Itaalias tagasi suure osa võimust või vähemasti õigustest. Saksamaal sõdis suurfeodaalide vastu suurema eduga ja tal õnnestus pagendada Heinrich Lõvi (neist kõige võimsam) ja läänistas tema valdused teistele. Saksamaa kuningas aastast 1152 ja Rooma keiser 1155-90. Taotles rüütlitele tuginedes
annaabi.ee 
