Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "French macarons". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mandlijahu, maitsed, sidrun, toiduvärvid, tuhksuhkur, kotti, french, macarons, vanilli, roosa, sokolaadi, kreem, eralda, valgest, vahusta, segule, rahulikult, kilekotti, lõika, pigistama, koputaKÜPSETUSPULBER KAUSSI , SEGA JUURDE SUHKUR JA SOKOLAADITÜKID . TEE KESKELE SÜVEND . KLOPI MUNA HULKA VÕI, PIIM , GRANADILLIPÜREE JA VANILLIEKSTRAKT . KALLA JAHUKAUSIS OLEVASSE SÜVENDISSE . SEGA JUST NII PALJU , ET KÕIK OLEKS SEGUNENUD , AGA MITTE ROHKEM . TÕSTA TAINAS VALMIS PANDUD MUFFINIVORMIDESSE . K ÜPSETA 15-20 MINUTIT . LASE VIIS MINUTIT JAHTUDA ENNE VORMIST VÄLJA VÕTMIST . JAHTUNUD MUFFINID VÕIB KATTA GRANADILLIGLASUURIGA . SELLEKS SEGA OMAVAHEL ÜHTLASEKS PASTAKS TUHKSUHKUR , GRANADILLISEEMNED VÕI -MAHL JA PISUT KUUMA VETT . P ÄHKLI- KOHUPIIMATORT KOOSTIS K OOSTIS - JA MAITSEAINED PÕHI 175 G V ÕI 2 DL S UHKUR 5 TK M UNA 200 G H AKITUD METSPÄHKLID 1.25 DL N ISUJAHU 2 TL K ÜPSETUSPULBER KREEM 100 G H AKITUD METSPÄHKLID 1 DL H APUKOOR 300 G K OHUPIIMAPASTA 1 DL S UHKUR 2 DL R ÕÕSK KOOR 35% 8 LEHTE Z ELATIIN KAUNISTAMISEKS 2 DL R ÕÕSK KOOR 35%
APELSIN LILLKAPSAS REFERAAT SISUKORD APELSIN....................................................................................................................................2 Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2 Kirjeldus......................................................................................................................................2 Tervislikkus.................................................................................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat................................................................................................................................5 Apelsinikeeks..........................
1 1/2 tassi tuhksuhkurt 1) Lase munadel olla toa temp. 30Min. Väikses kausis sega kokku jahu, kaneel, küpsetusp. Ingver, sool, ja muskaatpähkel. Pane kõrvale. 2) Pane ahi 190 C. Vahusta munad u. 5 minutit. Pane juurde suhkur segada, lisa juurde kõrvits ja sidrun. Sega sisse jahu. Määri taigen pannile, puista peale pähklid ja küpseta u. 15 minutit. Keera biskviit plaat tuhksuhkruga kaetud rätiku peale ning keera rulli. Lase jahtuda. 3) Samal ajal. Sega kausis kokku toorjuust, või ning vanilli keskmisel kiirusel kuni kreem on sile. Lõpuks sega sisse 1 1/2 tassi tuhksuhkurt. 4) Keera kook lahti, eemalda rätik. Pane täidis põhjale jäädes 2,5 cm kaugusele äärtest. Keera kook kokku ning lõika ääred ära. Kata ning lase tal külmikus seista 2-48 h. Pähklikreemine vahvlitort Koostis Koostis- ja maitseained 800 g Sokolaadi-pähklikreem (nt Nutella) 4 sl Aprikoosikeedis 110 g Ümmargused vahvlilehed 200 g Röstitud sarapuupähklid
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja serveeri friteeritud punane paprika
PRANTSUSE KÖÖK Koostaja: Anneli Veinsteins Juhendaja: Elle Möller Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab ül
küpsetuspulber. Taigen jääb käte külge kinni, seepärast valmista see viimasena ja kata sellega ettevaatlikult õunatükid. Raputa peale veel pisut suhkrut, krõbeda katte saamiseks. Küpseta umbes 15 minutit, kuni taigen on kuldpruun. Serveeri kuumana koos jäätisega. Dessert on väga maitsev ka jahtununa. Kaneelipirnid 4 pooleliitrist purki 1 kg pirne 1 Santa Maria kaneelikoor 1 tl Santa Maria vanillisuhkrut 1 pooleks lõigatud sidrun 300 g suhkrut 500 ml vett Keeda potis siirup veest, suhkrust, sidrunist, vanillisuhkrust ja kaneelipulgast. Koori, puhasta ja lõika pirnid 4 või 6 osaks, aseta valmis siirupisse ja keeda tasasel tulel 6- 8 minutit, kuni pirnitükid hakkavad muutuma klaasjaks. Võta välja sidrunipoolik, tõsta pirnitükid hoolikalt puhtaks pestud ja desinfitseeritud purkidesse, vala peale siirup ning kaaneta. Hüva nõu! Võid lisada siirupile Santa Maria glögimaitseainet.
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei j
köögivilju. Ained: u 350 g kanafileed (tavalist või näiteks ürdi-jogurti marinaadis) 2-3 porgandit 1-2 sibulat 1-2 tomatit 1 paprika u 75 g murulauguga toorjuustu (näiteks Farmi oma, umbes pool topsi) 1/2 puljongikuubikut (näiteks puraviku) natuke karripulbrit praadimiseks õli Kuumuta õli pannil ja lisa parajateks suutäiteks hakitud kanafilee. Puista peale pool puljongikuubikut ja natuke karripulbrit. Prae, kuni kana roosa on kadunud, lisa hakitud sibul ja porgand ning lase väikesel kuumusel kaane all natuke haududa. Siis lisa tükeldatud tomat ja paprika ja natuke vett, kui vaja. Kui kõik on jõudnud pehmeneda, lisa lõpuks toorjuust ja sega, kuni kõik on kastmeks sulanud. 2. KERGE JOGURTIVAHT MARJADEGA Natuke pidulikum variant lihtsast ja heast jogurti-marja kombinatsioonist. Ained: 300 ml paksemat maasikajogurtit 100 ml piima 125 ml kannujoogist või muust siirupist kanget morssi
Shokolaadi põhiained on jahvatatud kakaopulber, kakaoubadest saadud kakaovõi ning suhkur. Tume shokolaad koosnebki ainult nendest põhiainetest, on tugeva mõrkja kakaomaitsega, väga kõva ja värvuselt sügavpruun. Hea tume shokolaad peab sisaldama vähemalt 40% kakaod, eriti headel sortidel ulatub see isegi üle 90%. Piimashokolaad on eelmisest mahedama maitsega, pehmem, heledam ja magusam, sisaldades lisaks põhiainetele ka piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid. Valge shokolaad on seda vaid nime poolest, sest ei sisalda üldse kakaod - ainult kakaovõid, suhkrut, piimapulbrit (ja vanilli). Shokolaadi kasutatakse teatavasti mitte ainult maiustamiseks. Ilusalongides on võimalik külastajatel nautida shokolaadimassaazi. Kuigi shokolaadi naudivad inimesed, ei tohi seda maiustust pakkuda loomadele. Näiteks koerale on shokolaad mürk, mis võib suures koguses osutuda isegi eluohtlikuks. Samas pevad
jumet saanud. Puista juurde ülejäänud murulauk mahl. Lase mõni minut praadida nii, et või, ürdid, jäärelroog Vaarika-chia- ning maitsesta soola-pipraga. Serveeri kotlette kalast eraldunud mahl ja sidrun saaksid omavahel meelepärase lisandi ja seentega. seguneda. Kohupiima- kookosepuding Serveerimiseks tõsta kala taldrikule, vala üle pannilt
Õnnestunud muretainaküpsetised on läbinisti kollakaspruuni värvusega, kergesti murduvad ja muredad. 6. Iseloomustage liivatainast (selle erinevust muretainast). Muretaigna põhiretsepti järgi, ilma vedelikuta valmistatud ja magusat tainast nimetatakse liivatainaks. Vedelikuta tainast valmistatud tooteid iseloomustab nn suus sulavus. Muretaina põhiline retsept on 1 2 3 ehk 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu. Maitsestatakse sidrunikoore, vanilli või vanillisuhkruga, riivitud mõrumandlite, kaneeli, kakao, sokolaadi, ürtide, lahustuva kohviga. Tainaste tuletamisel võib põhitainale lisada hapukoort, piima või külma vett, kohupiima, keefirit või muud sobivat (saadakse vastavalt hapukooremuretainas jne.). vedelike lisamine tainale muudab toote pinna muredamaks ning krõbedamaks, seest jäävad sellised tooted kohevad ja pehmed. Liivataina retsept nisujahu 250 g, või 100 g, suhkur 80 g, sool 5 g, muna 100 g, vanilliekstrakti maitse
011 5 0.010 0.063 0.060 7 oliiviõli l 0.005 0.005 0.030 0.030 8 Parmesan juust kg 0.005 0.005 0.030 0.030 Kaste 0.000 0.000 0.000 9 munakollane tk/kg 0.5 0.011 3 0.066 10 Dijon sinep kg 0.002 0.002 0.012 0.012 11 sidrun mahlaks kg 0.030 0.003 0.180 0.018 12 küüslauk kg 0.003 22 0.002 0.015 0.012 13 Worcesteri kaste kg 0.001 0.001 0.006 0.006 14 ansoovisefilee kg 0.002 0.002 0.012 0.012 15 oliiviõli (külmpress) kg 0.007 0.007 0.042 0.042 16 Parmesan juust (peeneks riivikg 0.005 0.005 0.030 0.030
0 nisujahu kg 0,015 0,015 0,030 0,030 4,90 kr 0,07 kr 0 riivleib kg 0,015 0,015 0,030 0,030 36,25 kr 0,54 kr 0 suhkur kg 0,015 0,015 0,030 0,030 11,84 kr 0,18 kr Kreem: 2 kohupiimapasta kg 0,051 0,050 0,102 0,100 35,85 kr 1,83 kr 39 sidrun (mahl) kg 0,006 0,005 0,012 0,010 27,82 kr 0,17 kr 0 suhkur kg 0,006 0,010 0,012 0,020 11,84 kr 0,07 kr Kaste: 0 vaarikad (külmut) kg 0,067 0,080 0,134 0,160 58,46 kr 3,92 kr 0 suhkur kg 0,010 0,010 0,020 0,020 11,84 kr 0,12 kr
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis.
tuhandeid teisi, üksteisest vägagi erinevaid roogi. Siiski on Itaalia köögile omased ka mõned ühised jooned, mis eristavad teda kindlalt teistest, eriti aga Euroopas sajandeid tooni andnud Prantsuse köögist. Järgnevalt mõned peamised pidepunktid, mille abil võiksite oma koduköögis püüda saavutada ehtsat Itaalia hõngu. · Itaaliapärasus tähendab eelkõige äärmist lihtsust nii valmistusmeetodites, maitsetes kui serveerimises. Kõikide roogade maitsed on tugevad ja selged, valmisroas on võimalik eristada peaagu kõiki kasutatud aineid ja maitseandjaid. · Valmisroogade serveerimises puudub igasugune kenitlemine ning ülekaunistamine, esikohale tõusevad hoopiski kaunid kontrastsed värvid, milles üsna sageli esinevad Itaalia lipu punane, roheline ja valge. Road on taldrikule seatud nii, et moodustub kaunis ja puhas üldmulje. · Pasta on Itaalias täiesti omaette roog, mille juurde serveeritakse iga pastavormiga sobiv ja
eraldatud margariiniga. Et kihid ei katkeks, tuleb iga kihitamise vahel lasta taignal kaetult piisavalt kaua jahedas puhata. Rullida, vormida, määrida munamäärdega ja küpsetada 220- 250 kraadi juures. Tooted 5.1Lehtkeeleke Vahusta suures kausis mikseriga munavalged, nii et vahule tekivad pehmed tipud. Lisa vähehaaval pool tuhksuhkrust ja vahusta seni, kuni ilmuvad teravad tipud. Mikserda väiksemas kausis munakollased. Pane tasahaaval juurde ülejäänud tuhksuhkur ja vahusta suurel kiirusel, kuni saad paksu heleda vahu (umbes 4‒5 minutit). Maitsesta see vanillsuhkruga. Sega munakollasevaht ettevaatlikult munavalgevahu hulka. Pane vähehaaval, umbes veerand kogusest korraga, hulka jahu, ise pidevalt segades. Kalla tainas tasakesi kondiitripritsi, millel on 1 cm suurune ümar otsik. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Pritsi sinna 8 cm pikkused tainaribad, jättes neile 2,5 cm laiused vahed. Sõelu ribadele tuhksuhkrut.
paljuski veiselihale ning seetõttu võib toiduks valmistamisel kasutada samu võtteid ja soovitusi. Väga levinud on mitmesugused ahjupraed. Lisaks sobib metsloomalihast valmistada suppe, pajaroogasid, ja hakklihatoite. Kuna ulukiliha sisaldab loomulikult vähem rasva, siis võib hakkliharoogade paremaks sidumiseks juurde lisada seapekki. Hakklihatoitude valmistamiseks on lõputuid võimalusi. Võid lisada nt, oliive, päikesekuivatatud tomatid, dijon sinep, seened, tsillikaste, tomatipüree, sidrun koos koorega, seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini. Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 18 liiki imetajaid ja 37 liiki linde, neist suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritaks
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme k�
Vahukoor vahustada, lisada püree, osa sidrunimahla ja vanilliin. Ülejäänud mahl soojendada, zelatiin sulatada mahlas, segada vähese kreemiga ja seejärel ülejäänud kreemiga. Saadud kreem valada viinamarjadele vormis. Asetada tort kolmeks tunniks külma. Eemaldada vorm ning tort kaunistada ülejäänud viinamarjade ja aprikoosidega. Soojendatud konfitüüridega pintseldada üle puuviljad ja tordi küljed, külgedele suruda küpsised. Enne serveerimist puistata peale tuhksuhkur. · Aprikoosi - mesilasepistetort Tordile taigna valmistamiseks või, suhkur ja sool vahustada, lisada ükshaaval juurde muna, piimja küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigen küpsetada ümmarguses vormis 175º C juures 15 - 20 min ning jahutada. Mesilasepiste valmistamiseks segada omavahel vahukoor, suhkur, mandlilaastud ja või ning keeta keskmisel kuumusel 5 minutit. Saadud mass tõsta küpsetuspaberiga kaetud ringvormi, küpsetada 175 º C juures 15 - 20 minutit, jahutada
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l broomfenoolsinist, lisasin vastavalt 50 l
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi mehhaanika t
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesup
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast ka
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.................................................................................................................4 1.4 Köögist......................................................................................................................................4 2 ÜRITUS..........................................................................................................................
15 PORGAND kg 1,66 0,27 1,85 110 PUNANE KAPSAS kg 6,9 0,5 7,4 181 REDIS kg 0,2 0,08 0,30 127 SELLERIVARS kg 1,1 0,12 1,22 126 SIDRUN kg 0,43 + 0,45 91 TOMAT kg 0,9 0,12 1,02 131 VÄRSKE KURK kg 0,2 0,08 0,30 MAITSETAIMED JA ÜRDID 274 BASIILIK pott 1 + 1
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist.
Karamboola Malai saarestikust (kusagil Austraalia ja Aasia mandri vahel) pärit karamboola ehk tähtvili on müügil enamikes supermarketites. Tähtvili on ristipidi viiludeks lõigatuna ideaalne kookide kaunistaja. Kuigi vilja maitseomadused pole küll nii huvitavad kui välimus, on tegemist siiski värskendava ja mahlase suupistega. Mõni karamboola on maitsvam kui teine, kuid välimuse järgi seda kahjuks kindlaks teha ei saa. Vali poes ilma plekkideta kollaseid vilju ning looda parimat! Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha.
maitsestatud vette ja keedetakse nõrgas kuumuses 4-5 minutit. Serveeritakse klimbid ja pallid sulavõiga või hapukoorega ülevalatult, magusamad suhkru või meega. Praetud kohupiimaroad-Kohupiimakotlettide valmistamiseks lisatakse kohupiimale munad ja jahu, tavaliselt ja manna. Võib lisada ka keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, tsitrusviljade riivitud koorega. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse vähese rasvaga kahelt poolt kuldkollaseks, kotletid võib panna 5-7 minutiks ahju järelvalmima. Kohupiimapudingud- Serveeritakse järelroana. Peale kohupiima kasutatakse neis rosinaid, värskeid või kuivatatuid puuvilju ja marju, sukaade. Valmistamiseks lisatakse peenestatuid kohupiimale suhkruga vahustatud munarebud, manna, maitseained ning, muud retseptuuris näidatud ained
vaid ikka eraldi klaasi. Munakollast sisaldavaid kokteile nimetatakse flip'ideks, need on oehme maitsega joogid, mis annavad jõudu ja tekitavad täiskõhutunde. Kokteile kuhu on lisatud terve muna kutsutakse eggnogg'iks. SOODAVESI JA TEISED GASEERITUD VEED. Gaseeritud vett kasutatakse longdrinkides. Süsihappegaas ei tohi enne joogi tarvitamist kaduda. Soodavett ei pea tingimata ostma, vaid võite ise soodaveesifooniga valmistada. KAUNISTAMINE. Sidrun ja apelsin on kaunistamisel kõige tavalisemad. Tundmatud pole ka sellervarred, piparmünt, kurk ja meliss. Tähtis on kõik puu ja köögivljad korralikult loputada. Kokteilimarju on palju ja erinevates värvides. Enamasti lükatakse nad kas hambaorgile või väikesele koteilipulgale. Pange marjad enne likku siis saavad nad kena välimuse. Kui kasutate teisi puuvilju kaunistamisel kinnitage mari nende külge!
kohupiimaklimpe serveeritakse ka lisandina mahlakissellidele või marjasuppidele. PRAETUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimakotletid valmistamiseks lisatakse kohupiimale lahtiklopitud munad ja jahu, tavaliselt ka manna. Võidakse lisada ka keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed, riivitud toored porgandid, praetud singi- või vorstikuubikuid. Kotletimass maitsestatakse soola, suhkru, köömnetega, magus mass aga vanilli, riivitud tsitrusviljade koorega. Jahuga ülepuistatud laual veeretatakse taignast 5-6 cm läbimõõduga rull, sellest lõigatakse 1 1,5 paksused rattad. Vormitakse ümarad kotletid, paneeritakse need jahus või riivsaias ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt kuldkollaseks. Kotletid võib panna ka 5-7 min ahju järelvalmima. Serveeritakse kohe pärast valmimist suupistena või järelroana. Serveeritakse sulavõiga või hapukoorekastme või valgel põhikastmel
PIPARKOOGITAIGEN Jahu 6,0 + 0,5 rullimiseks Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
annaabi.ee 
