Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FRANGI RIIK ajalugu kontrolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirikodaal, paavst, lään, isand, valitsejad, kuningavõimu, poitiers, generaalstaadid, valgustus, monarh, sunnismaisus, talupoeg, pärisorjus, rooma, dünastia, monarhia, reformatsioon, kalvinism, absolutism, 1593, patu, kõrgaeg, galliaodaalkordodalism, suhtest, naturaalmajandus, kohutodaalkorraood, maavaldus, läänimees, maaisandFrangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta
KARL SUUR, TEMA RIIK JA SÕJAD; SEADUSANDLUS SÕJAD: 774 langobardie vastu, kellelt võttis Itaalia krooni 795 avaaride vastu, kelle ring’i ta väed purustasid 774-799 sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike 778 bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga muhameedike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide
Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane.
see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid
Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased
Euroopas. Ta oli ka väga silmapaistev väejuht, peaaegu terve oma elu viibis ta sõjakäikudel. Riigi lagunemine: Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi. Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt. *Valgustus Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine. Vana maailmapilt oli vale, sest see olu liigselt usus kinni. Valgustuse põhijooned: · peamine kriteerium oli inimmõistus · ideaaliks oli ratsionalistlik maailmakäsitlus · eeskujuks oli paljude kohtade pealt loodus
Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus
Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge. Pippin Lühike (elas 714-768;majordoomus 741-751; kuningas 751-768) 751 saatis ta viimase Merovingist kuninga kloostrisse ja lasi aadlikel end kuningaks valida. 754, 756 tegi ta rünnakud Itaaliasse Langobardide riiki ja sundis neid andma paavstile mõningaid maavaldusi, nii tekkis Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst Pippini Frangi riigi kuningaks. Tekkis liit paavstivõimu ja Frangi riigi vahel. Hiljem võitles ta veel araablastega ja alistas lõplikult Akvitaania. Majordoomus-Merovingidkloostrisse-langobardideltKirikuriik-kroonitikunniks Karl Suur (elas ; valitses 768-814)768-771 jagas trooni oma venna Karlomaniga. Rajas peaaegu kogu katoliiklikku maailma ühendava suurriigi ja pani aluse Lääne-Euroopa feodaalkorrale.
Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head
Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5. kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid. 6
Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid katoliiklusest protestantlikud harud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik). Reformatsiooni võimalikud põhjused ja eeldused- riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Koostas 95 teesi. Luteri kirik.
Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti
üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem toetas kultuuri hoolitsese selle eest, et antiikajal kirjutatud teosed säiliksid Karolingid: Martelli poeg Pippin Lühike võttis endale kuningatiitli, mida kinnitas paavst, sest Pippin aitas paavsti langobardide vastu võitlemises. Nii tulid võimule Karolingid. Karolingide renessanss Frangi riigi kultuuriline edasiminek. Eeskujuks oli antiikaeg. taheti saavutada hea teadmiste ja oskuste tase, mis oleks võrdne mineviku suureeskujudega rajasid ilmalikke õppeasutusi, et oma järeltulijaid roomlaste kombel kasvatada ja harida Frangi riik pärast Karl Suurt: Karli poeg päris võimu, kuid ta jaotas kohe impeeriumi oma poegade vahel kolmeks
2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti
ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke. Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas
(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad
o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga
araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast. Paavst kroonis vastutasuks Pippini kuningaks. Frangi riigi õitseng saabus Pippini poja, Karl Suure ajal. Ta valitses Frangi riiki 768-814. Kogu oma valitsusaja vältel ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND Vallutas enda alla sakside ala. Toodi ettekääne, et saksid on paganad, kuid
Valitsemine bürokratiseerub järkjärgult, mis puudutab kõigepealt maksu ja sõjaväekorraldust. Hispaania ühisriigi kujunemine Pürenee poolsaarel Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragoni liitimisel kujunenud Hispaania ühisriik. 1) portugal ja Kastiilia moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada, mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra, mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas
kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu · Vana riik 2650-2100 eKr sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg; suured püramiidid Gizas; naabermaadega läbikäimine hõre; kujunesid välja peaaegu kõik egiptuse tsiv-i olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel · Keskmine riik 1950-1650 eKr maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav
nõukogude vägivallapoliitika elluviijad jääaeg kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kaetud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil
pidamises ja demokraatia mahasurumises minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ristiusu levitamine paganate seas misjonär ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ajakohastamine, uuendamine monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid monarhia pooldajad monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee islami pühakoda moslem islamiusuline muinasaeg kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne mitmeusundiline
vägivallapoliitika elluviijad jääaeg kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kaetud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga K kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil
Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus.
1. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid (vasalliteet). 2. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1
kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat · majandus põhines merkatilismil, st riigi heaoli sõltus väärtmetallide hulgast, kaupade väljeveost, sisseveo tõkestamisest · kuningas toetus ka rahvuskirikule · absolutism ei olnud siiski täiuslik, jäid püsima seisuslikud esinduskogud: generaalstaadid, parllamen, cortes, parlamento, rikstag, kes andsid kuningale loa maksude kehtestamiseks (rajanes mõttel: Mis kõikidesse puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Üleminek juuliuse kalendrilt gregooriuse kalendrile. Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem. N 4.10.1582 -> R 15.10.1582, 10 päeva, mis oli kalendris maha jäänud pandi juurde (sajandis on vaja ära võtta ¾ päeva). 400 aastaga vaja ära järra 3 lisapäeva. Üleminek aeglane, ka kat maades. Prot ei tunnistanud, alles 18.saj hakkavad. Ülemineku eripära Rootsis. Koerasaba maharaiumine jupphaaval. Lähevad 40 aastaga uuele kalendrile vaikselt üle. Peagi taibatakse, et ei tööta- läheb nihkesse.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. 1) Vana riik suhtlemine naabritega oli hõre. Rajati suured püramiidid. Vana riik lagunes sisesegaduste tagajärjel. 2) Keskmine riik alistati Nuubea. Tähtsat osa etendasid piirkondade asevalitsejad. 3) Uus riik Egiptuse hiilgeaeg, kui alistati Palestiina ja Süüria. Oluline roll oli preestritel. 4) Hilis-Egiptus sageli võimutsesid võõramaised valitsejad. Kestis üle 500 aasta Kuningavõim Vaarao ehk ,,suur maja" oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaarao oli Egiptuse kõrgeima jumala (Päikesejumala ,,Ra") poeg. Riigi ja ühiskonna korraldus Tähtsamate isikute seast nimetas vaarao maakondade asevalitsejad nomarh´id. Nende ülesandeks oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina nimetas vaarao ametisse preestrid
annaabi.ee 
