Francisco Franco (0)

KORDAMISKÜSIMUSED  VANAMUUSIKA  TÖÖKS  
1. Muusika teke.
Mis on  muusika ? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete
aegade muusikast?  Millest tekkis muusika?  Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat
on säilinud? Kas kõikidel maailma  rahvastel  on muusika?
2.  Vanimaid  teadaolevad  muusikainstrumendid  ja nende päritolumaad.  (pildid konspekti lõpus)
Kiviajast   tuntakse   eelkõige   mitmesuguseid   löökpille,   meso-   ja   neoliitikumist   ka   flöödi-   ja
sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud
loomakontidest,   sarvedest,  mammuti   kihvadest.  Ühes   vanas   Egiptuse   legendis   räägitakse,   et   üks
jumalaist   tõuganud   juhuslikult   kilpkonna   kesta.   Selle   sisemuses   olnud   aga   mõned   kuivanud   ja
pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta.  Olid ju paljude vanade
pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud  kõrvits . Selline pill oli nt.  hindude  vina.
Flööt  on pill, mida tundsid kõik  rahvad . Mängiti kuni 7 heli. Harfi tundsid  egiptlased  juba 3-4  tuhat
aastat e.m.a. Keeli oli kuni üheksa. 
Kreekas olid levinumad näppekeelpillid:  barbiton ,  forminks , 7-keelne  lüüra , kitara. Lüüra olla toodud
Kreekasse  kas Egiptusest või Assüüriast. Kilpkonna kilbi mõlemale äärele on kinnitatud antiloobi sarv,
mis on ülevalt ühendatud pulgakesega, kuhu kinnitusid keeled (esialgu 4 keelt).  Puhkpillimuusikat
peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt.
aulos. 
3. Kes on  leviit ?
Kuningas  Salomoni  ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste
muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti  laadne  organisatsioon. 
4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides?
*   muusikal  oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni
*  musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks
*  muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti  seoseid muusika ja universumi korralduse vahel
Suurt tähelepanu osutasid  muusikale  vanad egiptlased, araablased,  hindud  jt. Nii tundsid hindud juba
kaua   aega   enne   meie   ajaarvamist   algelist   noodikirja.   Suured   muusikateoreetikud   olid   araablased.
Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis
koosnes  1/3 toonidest.  Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja  Indias – maailma vanimateks
peetud muusikakultuurides.
5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega?
Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine  konservatism : puudub  fantaasia , loovus, isiku vaba
arenemise   võimalus.   Kogu   elu   juhib   materialism,   ka   muusikat,   mis   pole   kunagi   olnud   hingeliste
elamuste   väljendajaks,   vaid   seadustega   reguleeritud   mõistuse   asjaks.   Hiina    filosoof    Kong   Fu-Zi
õpetuse järgi sai muusikat kuulates aru kogu maa valitsemisest ja kõlblusest. Kindel tähendus oli ka
kõigil helilaadi astmetel. Põhitooniks oli FA – kõige tähtsam  noot , mis tähistas keisrit, valitsejat, SOL
tähistas ministrit, LA truualamlikku rahvast, DO ühiskondlikke asju ja RE üldise olukorra pilti. Tänu
helide sümboolsele tähendusele võis aru saada, millest muusika räägib. Et valitseja-heli oli tähtsaim,
pidid   kõik   meloodiad    algama    ja   lõppema   I-astmega   ehk   fa-ga.   Seda   reeglit   kontrolliti    rangelt .
Vastupidiselt meile nimetatakse  hiina muusika kõrgeid  helisid madalateks ja madalaid kõrgeteks.
6. Mis on  pentatoonika ?
Hiina muusika toetub valdavalt pentatoonikale – 5-astmelisele pooltoonideta helireale, mis on omane
inimkonna varajasele muusikalisele arengule. Arv „5“ oli hiinlastele ideaalarvuks, selles peitus  ülim
harmoonia .   Viit  heli  seostati  maiste asjade, inimese viie  meele ja viie algelemendiga (maa, vesi, õhk,
tuli, tuul). 
7. Kirjelda Hiina kammertooni. 
Hiinast tuleb arvatavasti maailma esimene  kammertoon . See oli   bambustoru , kuhu  mahtus  100 kindla
suurusega hirsitera ja mis puhudes andis kindla helikõrguse
8. Levinumad usundeid Indias. Mõisted  veeda , vedahümn ja  raaga
Peaaegu  tervet  ühiskonnaelu reguleerivaks jõuks on Indias religioon. Seal on tekkinud sellised olulised
usundid nagu  hinduism  ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. India muusikaga
seostuvad sõnad veeda ja raaga.
Kunst  on Indias  lahutamatu  osa religioonist, selles on ta tekkinud ja seda ta ka kujutab. Hindud peavad
muusikat    kunstidest    kõrgeimaks.   Selle   vanim   teadaolev   väljendus   –   veedahümnide   retsiteerimine
(laulva   häälega   lugemine)   –   on   umbes   3000   aastat   vana.   Veedad   on    iidsed    hinduistlikud
ilmutusraamatud, vanem ja väärtuslikum osa religioossest kirjandusest.  Hümnide  kogu „Rigveda“ on
teadaolevail   andmeil   üks   esimesi   kirjalikke    allikaid    maailmas,   mis   käsitleb   muusikateoreetilisi
küsimusi . India klassikaline muusika on kujunenud traditsioonidest ja religioossest muusikast. Seega
on veeda vanim hindu muusika allikas, millest tuleb veedahümn.
Raaga on mingile kindlale meeleolule vastav helide rühm ( helirida ) ja  meloodia  samal ajal, mille
raamides  muusik  kindlate reeglite alusel improviseerides teemat arendab. Raagaks nimetatakse aga ka
india   klassikalist   heliteost   ennast   –   seega    mahub    selle   mõiste   alla   nii   meloodiavormel,
improvisatsiooni  laad  kui ka sellele vastav meeleolu. Raaga esitus võib kesta 5 minutist tunni või
paarini.    Helilooja    ja    esitaja    on   india   muusikas   ühes    isikus .   Teose   tegelik   loomine   toimub   selle
ettekande ajal. Ei ole kombeks mängida varem esitatud teost, sest  homme  pole muusik enam see, kes
täna. Raagat valitakse teose loomiseks väga rangelt. Teatud raagasid võib esitada ainult kevadel või
ainult talvel, ka  hommikul  või õhtul esitamiseks on erinevad raagad.
9. Kuidas väljendub  kastisüsteem  India muusikas?
Nii nagu inimesed, jagunevad ka pillid ja nende mängijad kastidesse. Ülimaks peetakse inimhäält, mis
võib   muusikas   edasi   anda   kõige   peenemaid   nüansse.   Keelpillid   on   tähtsuselt   teised,    puhkpillid
kolmandad.   Kuna   kõrgematesse   kastidesse   kuuluvatel   inimestel   oli   keelatud   kokkupuutumine
loomanahaga,   siis   ei   tohtinud   nad   ka   trumme   mängida   ning   seetõttu   peeti   kõige   alamateks
trummimängijaid.
10. Iseloomusta India helisüsteemi.
Muusika   on   ühehäälne,   seda   improviseeritakse   noodikirja   kasutamata.   Oktaav   on   jaotatud   22-ks
veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on  hindudele  algmaterjaliks
ning millest hiljem on kujundatud 7- astmelised  heliread ehk põhilaadid. 
11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga?
Vanaaja   Egiptuses   ei   olnud   rangelt    piiritletud    riigiusundit   ega   müütide   süsteemi.   Tunnustati
mitmesuguseid eri  aegadest  ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid
loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga
musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati
oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude  jumalused  pälvisid  üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev
usk ka hauatagusesse ellu. 
Egiptuse   kunst   oli   täielikult   allutatud    egiptlaste    usulistele   vajadustele.   Nad   on   tuntud   oma
suurejooneliste   templite,   püramiidide   ja   obeliskide   poolest.   Mõõtmetelt   suur   on   kogu   egiptlaste
maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. 
Muusika,  poeesia  ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja
leinatseremooniatel.   Muusikajuhid   olid    preestrid ,   kes   õpetasid   ka    järgnevaid    põlvkondi.   Egiptuse
preestrite  kaudu on kogu Lääne muusika  mõjutusi   saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid
Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad.
Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 
12. Mis on hironoomia?
Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine. Hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus
käega viibates. 
13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente.
Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt,  harf   Egiptuse uuest ja vanast riigist ja  topeltšalmei
aga ka lüüra, trompetid,  löökpillid . 
14.   Milline   seos   on   Vana-Kreeka   kultuuril   Lähis-Ida   kõrgkultuuride   ja   Euroopa   kristliku
kultuuriga?
Hiina, India ja Egiptuse kultuur oli oluline üldkultuurilisest või etnograafilisest  seisukohast  – see kõik
oli  ettevalmistav  staadium praegusele kunstile, mis sai alguse Vanakreeka kunstis.
15. Seleta mõiste –  musike .
Vanakreeklaste maailmavaate, kunsti ja muusika  põhimõtteks  olid: 
 maise elu  idealiseerimine  (isegi jumalad olid inimesed)
 objektiivne   suhtumine   ümbritsevasse   (Kreeka   kauni   maana   näis   olevat   määratud   andma
inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist  maist  elu unustati ära vaimne,
sisemine   ilu;   ka   muusika   oli   väliselt   kaunis.   Olulised   polnud   seesmised   meeleolud   ega
elamused )
 hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra)
Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi  osana  ühiste
väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“
tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule,
kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja  poeedid  olid
kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed –  jumaliku  andega prohvetid. Seevastu kujutavasse kunsti
suhtuti (kuni hellenismiajastuni) kui käsitöösse. Muusika kõlas unisoonis või oktaavis, harmooniat
(meie mõistes) ja mitmehäälsust ei tuntud.  
Kreeka     muusika   omapära   määrab   lahutamatu   seos   poeesiaga.   Kreeklaste   jaoks   oli   muusika
põhialuseks rürm,  mis lähtus värsi pikkadest ja lühikestest silpidest. Värsi ehitusega on seotud ka
meloodia (melos), mille elemendid on Platoni järgi:
 sõna  (logos), 
 harmoonia (helide järgnevus) ja 
  rütm  (liikumise kord). Rütm oli muusika hingeks, meloodia mateeriaks.
KREEKA MUUSIKAAJALUGU SAAB JAOTADA KAHTE TÄHTSAMASSE EPOHHI:
1) MÜÜTILINE e. JUMALATE JA MUUSADEGA SEOTUD (küsim. 16)
2) AJALOOLINE, HAKATAKSE VAATLEMA ALATES KREEKA OLÜMPIAMÄNGUDEST
776.a.e.m.a. JA SELLES ERISTATAKSE NELJA AJAJÄRKU (küsim. 17-20)
16.   Iseloomusta   Vana-Kreeka   muusika   apollonlikku   ja   dionysoslikku   alget.   Kuidas   need
väljendusid muusikas?
Muusika   oli   kreeklaste   jaoks   jumaliku   päritoluga.   Müütilise   epohhi   ajal   arvati,   et   muusika   ja
instrumentide teke on jumalate  teene . Samuti arvasid vanad  kreeklased , et esimesteks muusikuteks olid
kaks Zeusi  poega  -  Apollon  ja  Amphion .
 Tähtsaimaks     muusika   kaitsjaks   oli   valguse-   ja   tõejumal  Apollon,   keda   kujutati   koos
harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. 
 Kultusmuusikaga   oli   seotud   ka   looduse   ürgjõu   ja   veinijumal   Dionysos ,   kelle   pilliks   oli
eksalteeritud inimhäält matkiv aulos
Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget):
 apollonlik – korrastatult harmooniline ja  mõistuslik
 dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline
Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada  Delfis  Apolloni auks erilisi pidustusi,
mis  suuremalt  osalt  kujutasid  endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega,
näiteks   olümpiamängudega.  Paiaan  oli   Apollonile   pühendatud   laul   kitara   saatel.   Vastukaaluks
Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus
mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi, tuntakse ditürambi nime all.
Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises  võistluses  Apollon alati võitjaks.
17. Millal oli Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk? Seleta mõisted – aoid,  rapsood , paiaan,
treen , ditüramb   ja hümenaios . 
8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks
lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised  laulikud  aoidid (olid ka ise autoriteks)
ja rändlaulikud  rapsoodid  (esitasid ainult teiste kirjutatut).
Tollest ajast teada neli  põhilist  kultuslaulu tüüpi e. hümni:
 Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel
 Ditüramb on laul Dionysose  kultusest  aulose saatel
 Treen on surnuitk aulose saatel
 Hümenaios on pulmalaul aulose saatel
Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga,  mida  luues  pidi järgima   nomos t ehk teatud viisikäike, rütmi,
helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu
loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal
endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja
olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet,
kettaheidet   ja   odaviset   muusikaga   —   neid   alasid   peeti   nii    rasketeks ,   et    sportlaste    vaeva   tuli
kergendada.
18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 
5. sajand – 330-ndad eKr ( Makedoonia  vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud   antiiktragöödia
tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos,  Sophokles  ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest
korda    laulmine    ja    pillimäng    näitlemisega.   Nagu   tänapäevagi   ooperiteatris,   paigutati   pillimehed
lavaesisesse   eraldatud   ruumi,   mida   nimetati   orkestra .  Selle   ajajärgu   lõpul   hakkas   muusika
loomupärane ühtsus luule ja tantsuga  lagunema , tekkis uus, subjektiivsem ja  peenem   väljenduslaad
(“uus muusika”)
19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 
330-ndad – 146 eKr ( Rooma  vallutused). Selles  perioodis  on ajaloolased näinud vanade väärtuste
allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud  musitseerimine ,
peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust  omavate  inimeste elustiili
lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. 
Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid  noote  tähtedega, eksisteerisid
eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur
osa improvisatsioonil.
20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk
146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi  lagunemine ) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi
oluliselt   uut.   Sellest   ajast   teada   mitmeid   kitaravirtuoose,   nende   hulgas   ka   keiser    Nero .   Suurte
pidustuste   puhul   pandi   kokku   hiigelkoosseisudega   orkestreid.    Roomlased    kasutasid   kreeklastest
rohkem    puhkpille ,   eriti   erinevaid   sarvi.   Muusikute   hulgas   hakkasid   järjest   enam   domineerima
naaberaladelt sissetoodud  orjad .
21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid .
 Võtsid kasutusele 7- astmelise  helirea, milline käibel Euroopas tänaseni
 Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla
 Helirida   koosnes   kahest   neljatoonilisest   lõigust   ehk   tetrakordist,   mille   ulatuseks   oli
kvartintervall
 Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi:
dooria  (LE-astmelt),  früügia  (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt).
 Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli  laulmist  ülevalt alla.
22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti.
Vanakreeka    muusikateooria    käsitleb   helisid   selgeis   seoseis   arvudega   ja   arvatakse,   et   esimesena
fikseeris helisüsteemi  matemaatilised  suhted  Pythagoras .
Pythagoras  käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja  kosmos
samadele   arvsuhetele.   Intervallide   kirjeldamiseks   kasutati   täisarve.   Kuid   see   matemaatiliselt
korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele -  terts  (3 astet) ja  sekst  (6 astet) osutusid väga halva
kõlaga dissonantsideks. Alles J.S. Bach  suutis leida mõistliku  kompromissi .
Platon   kaitses muusikas  Pythagorase  korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes
tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju.
Aristoteles   eristas   “kombelist”   ja   “meelelist”   muusikat   ning   omistas   esimesena   suurt   tähendust
esteetilistele väärtustele.
Aristoxenos,   üks   tähtsamaid   vanakreeka   muusikaõpetlasi,   koondas   helilaadid   ja   rütmiõpetuse
täiuslikult   ratsionaalseks   süsteemiks.   Kuid   vaatamata   sellele   polnud   tema   jaoks   “kõrgemaks
otsustajaks” mitte mõistus, vaid  kõrv .
Boethius  oli   sillaks   kreeka-rooma   ja   kristliku   kultuuri   vahel.  Ta   edastas ,   kuigi   mitte   kõiges   päris
täpselt, vanade autorite õpetuse ning tema kirjutised jäid kogu keskaja vältel  muusikaõpetuse  kõige
autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale.
23.  Varakristlik  muusika
Kristlus  sündis  Palestiinas  (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis  Süürias , Väike-Aasias, Egiptuses,
Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii   vanematest  Lähis-
Ida  maadest  kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise
ja Suure rahvasterändamise ajal. 
Kristluse   algusaegadel   on   arengu   keskpunkt   idaaladel.   Kuni   3.saj.   lõpuni   oli   liturgiliseks   keeleks
kreeka   keel.   Ida-   ja    läänekirik    olid   kuni   1054.   aastani   ühtsed,    Bütsants    oli   ajuti   Rooma   keisrite
residents,  paavstid  olid Süüria ja Kreeka päritoluga.  
Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja
Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks  apostlite  kirjadest. Kristliku
muusika aluseks olid esimesed kristlikud  kogudused , tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. 
Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka  Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed
kristlaste  jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma  templis  ja ka nende pühad
tekstid   (Vana   testament)   ja   laulud   (psalmid)   olid   enamjaolt   juutidega   ühised.   Arvatakse,   et   ka
varakristlik   vaimulik   laul   sarnanes   suuresti   juutide   lauluga   (juudi   templimuusika).   Üht-teist   võeti
ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast.
Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse
ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale. Pillid
olid aga varakristlikus muusikas sootuks  keelatud,  kusjuures  Idakristluses kehtib see keeld tänaseni.
Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid).
24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta.
Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi:
 psalmoodia – psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist    algul
kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit  tekstiga  nim. canticumiks.
 hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on
esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. 
Kuna   varakristlikus   koguduses   oli   laulmine   üldine   (õpetatud   kirikukoorid   hakkasid   tekkima   alles
4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik
maneer. 
25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi
 responsoorne – eeslaulja  koos koori vastustega
 antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine
26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? 
Milano  edikt  313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks
usuks .  Aurelius   Ambrosius    (u.340-397)   kehtestas   Milanos   ühtse   liturgia   –   vanim   meieni   säilinud
muusikaline   pärand.   Kuid   Rooma   riigi   lõhenemine   tõi   kaasa   ka   kristluse   lõhenemise   ida-   ja
läänekristluseks. 
27. Ida- ja läänekristluse võrdlus
Idakristlus (kreeka katoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik ) 
 ühtne ja tugeva keskvõimuga 
 seotud Bütsantsiga (Ida-Rooma riik)
  konservatiivne
 liturgias tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust muusikast ja traditsioonidest 
 ühiskeeleks kreeka keel
Läänekristlus ( roomakatoliku  kirik)
 õhtumaade kultuuri  häll , tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel
 nõrk, aga iseseisev
 läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud
 liturgias  piirkondlikud  erinevused
 ühiskeeleks ladina keel
PILLIDE PILDID EELNEVA JUTU JUURDE
Harfid Egiptuse vanast riigist (2850 – 2160 eKr) 
           Harf Egiptuse uuest riigist (1550 – 10700 eKr)
               
Sumerite loomakujuline lüüra
Sumerite  lauto
   
      Egiptuse topeltšalmei
  Egiptuse otseflööt
       
Vanakreeka forminks
Kitara
       
7-keelne vanakreeka lüüra
a)
          b)
Vanakreeka barbiton
Vanakreeka  topeltaulos