Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas
Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R
leida 3 juubeliväljaannet: Raimo Pullati raamat ,,Võru linna ajalugu", ,,Wõru linn 150- aastane" ja koopia Heinrich Eduard Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S". Viimase puhul oli ka autoril kasutada selle üleskirjutise eestikeelne variant, et kontrollida tõlkes tekkinud arusaamatusi. Ajalehti ja palju muid allikaid võimaldas läbi uurida ning üles pildistada hilisemaks lugemiseks Võrumaa Muuseum ja sealne peavarahoidja Artur Ruusmaa. Hiljem kasutas autor Kirjandusmuuseumi Wõru Teataja digiteeritud ajalehti, et täpsustada mõningaid sündmusi. Uurimistöö autor avaldab erilist tänu juhendajale Kaja Kenk'ile, kelleta poleks uurimistöö valmis saanud, tema isale Vaino Kenk'ile ja Võrumaa Muuseumile hulgaliselt abistava materjali pakkumise eest ja Võrumaa Muuseumi personalile erilise vastutulelikkuse ja soojuse eest autori töötamise vastu muuseumis.
Peaks selle üle uhkust tundma või häbenema.... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii
Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(Ilmus aastal 1870). ,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja 9 jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''.
Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(Ilmus aastal 1870). ,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid, nagu näiteks: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson. Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi 5 romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas jätkas Lydia Koidula ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks F.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''.
*Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts. * suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega.
Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula.........................
R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus
põllumajandust. Eesti taasiseseisvumine sai 1986. aastal alguse Tartu üliõpilasliikumisest. Siin asutati Eesti esimesed eraettevõtted, võideldi fosforiidi kaevandamise vastu Eestis ja arendati muinsuskaitseliikumist. 4 Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusi väga vähe. Lisa maakonnast loodusobjekte ja kultuuriobjekte. Tartu Tähetorn 27. aprillil 2011 tähistatati Tartu tähetorni 200. aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina. Tähetorni muuseum on avatud kõigile huvilistele T-P 10-18 Tähetorn on ehitatud 19. sajandi alguses, projekteeris ülikooli arhitekt J. W. Krause. Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 18161852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri
peale aganaleiva, puhast rukkileiba söödi ainult pühadel. Olles kirjaoskajad,andsid isa ja ema oma teadmised edasi vanematele lastele, kelle kohuseks jäi hoolitsemine nooremate eest. Nii kasvas tulevane kunstnik kuuenda eluaastani oma vanema õe hoole all, omandades sellelt ka kirjatarkuse, seitsmendal täitis aga juba ise kasvataja ja õpetaja kohuseid perekonna järgmise noorema võsu juures. Kirjavara oli majas väike piibel, katekismus ja lauluraamat, ilmalikku kirjandust esindasid ainult kalendrid. (Waga 1931: 6) 10 Armastades oma vanemaid, hakkasid lapsed armastama ka tööd, mida nende juhatusel tuli teha. ,,Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks" see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale).
peale aganaleiva, puhast rukkileiba söödi ainult pühadel. Olles kirjaoskajad,andsid isa ja ema oma teadmised edasi vanematele lastele, kelle kohuseks jäi hoolitsemine nooremate eest. Nii kasvas tulevane kunstnik kuuenda eluaastani oma vanema õe hoole all, omandades sellelt ka kirjatarkuse, seitsmendal täitis aga juba ise kasvataja ja õpetaja kohuseid perekonna järgmise noorema võsu juures. Kirjavara oli majas väike – piibel, katekismus ja lauluraamat, ilmalikku kirjandust esindasid ainult kalendrid. (Waga 1931: 6) 10 Armastades oma vanemaid, hakkasid lapsed armastama ka tööd, mida nende juhatusel tuli teha. „Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks“ – see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale).
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja k
meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud Eesti Rahva Muuseum, koguti tarbeesemeid, ehteid, eestikeelseid trükiseid. Kirjandus Kirjandus oli rahvusromantiline, Koidula luule ja draamateosed. Proosas oli ülipopulaarne Bornhöhe 1880ndatel lisandunud romantilised jutud ja "Tasuja", samas anris ka Andres Saal. XIX sajandi lõpul hakati kirjutama realistlike romaane - Vilde. Tuntud luuletaja Liiv ja tuntud tegija draama alal Kitzberg. Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - Suits, Tuglas, Aavik
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. O
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
vaibuma, leiab aga uue väljendusvõimaluse dramaatilises loomingus. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater) Ka luule alal näeme pärast ,,Emajõe Ööbikut'' lähenemist tegelikkusele, kuigi romantiline laad ei võimaldanud siin samasugust konkreetsust kui dramaatika ja jutuloomingu alal. Samas ta jätkab ballaadide kirjutamist ning seekord oli ballaadi ,,Narva neitsi'' aluseks Fr.R.Kreutzwaldi kohamuistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte
perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast ja tahtis Venemaale minna, kuid Faehlmann keelitas teda Eestisse jääma, ütles, et siin on teda rohkem vaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eestlaste mineviku kohta andmete kogumine ja säilitamine. Sellega tegeles Õpetatud Eesti Selts (1838). 19. saj kuulusid sinna ainult mehed. Rajajate hulka kuulus ka Faehlmann. Muinasusundi uurimine (teema algatas K. J. Peterson, arendasid edasi Faehlmann ja Kreutzwald)
ülikoolis teoloogiat, keeli, hiljem õpetas Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga. Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule.
Kas passiivne vastuhakk või aktiivne mässamine need on tolle aja valikud. Tähtis koht on romaanis antud kaunile Marenile, muusale, kelle jooni võib näha kordumas autori hilisemate raamatute naistegelastes. Ja üle kõige laotub mingit endisaegade salonglikku hõngu. Raamatu on kirjanduslikult toimetanud ja asjakohase eessõnaga varustanud Teet Kallas. 3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a
Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum. Toompea linnus Tallinnas ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament, aga kunagi vangla. Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus. Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu Vastseliina- Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud.
Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Sümbol - võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre 6 sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose
aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud; ○ pietism: ■ 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle. ○ hernhuutlased ehk vennastekogudused: ■ Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal. ○ valgustus ehk ratsionalism: ■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel;
kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja kunstiline juht Eda Saaremets, Viljandi Maavalitsuse kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...) Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure- Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu. Lepingule kirjutas alla Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. (samas) Suure-Jaani Muusikafestivali peamisteks kontserdipaikadeks esimestel aastatel olid Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani Johannese kirik, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Tänaseks on lisandunud palju uusi kohti: Hüpassaare rabasaar.,
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Suur osa Koidula loomingust on tugeva saksa mõjuga. Ka tema suhtes oleme hinnangut muutnud ja vaatame teda oma aja lapsena, kelles polnud midagi, mis oleks olnud teadlikult võlts. Tema kõige tuntumaks saanud luuletus on lauluna rahvuslikuks sümboliks muutunud: "Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma..." Koidula elupäevil polnud kuigi palju inimesi, kes nii oleks mõelnud. Nüüd võtame nende ridade puhul mütsi peast ja pisargi tuleb silma. Kui Kreutzwald ja Koidula olid kirjanduslikud isiksused, siis ühiskondliku tegemise alal täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kreutzwald ja Koidula, kuigi vaimselt erinevad, olid omavahel head sõbrad, aga seda ei saa öelda Jannseni ja Jakobsoni kohta. Pigem vastupidi üks ei näinud teise tegemistes midagi väärtuslikku. Mõlemad pidasid oma võimsamaks relvaks sõna relva ning olid ajalehtede toimetajateks. (Perno Postimees ja Sakala)
Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks.Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. Estonia selts 1865.a. sügisel asutas grupp Tallinna elanikke Viru tänaval asuvas kaupmees Trummeri majas laulu-ja mänguseltsi Estonia. Kuigi seltsi esimesed protokollid kirjutati saksa keeles ja oli hetki, kus õllejoomine ning kaardimäng pidid venestamise õhkkonnas peaaegu lämmatama rahvusliku kultuuritegemise kõrged sihid, jõudis möödunud sajandi algusaastatel kätte see periood, mil Estonia Seltsi juhatuse liikmeteks said nii Konstantin Päts, Jüri Vilms kui Konstantin Konik. Kultuur ja poliitika hakkasid vaatama samasse suunda. 1906.a. pandi
Jakobsonite peres oli lastekasvatamine range korra all. Vanemad, kes olid vennastekoguduse liikmed ja nende lastekasvatus tugines rangele pietistlikule vaimule, karistasid lapsi vitsanuhtlusega, kuid tagasihoidlik Carl Robert suutis isa ja ema vihahoogudest enamasti karistuseta välja tulla. Et isal jäi laste jaoks vähe aega (raamatute lugemine ja muusika-alaste oskuste süvendamine võttis kogu aja), siis hoidusid need temast eemale ja lähenesid rohkem emale, keda abistasid majas ja aias. Isa oli küll pehmema ,,loomuga ja kunstniku hingega", kuid laste vastu nõudlik ja vali. Veel rangemaks oli hernhuutlik õpetus1 teinud ema, ,,kellele piibel oli elu A ja O". Siiski vanemad armastasid oma lapsi . Carl Robert armastas ja austas oma isa, kuid isa juuresolekul tuli talle peale hirmutunne, nii et ta ei suutnud sõnagi kõneleda. 1.2 Vanemad Adam Jakobson, Eesti koolmeister ja haritlane ning CRJ isa, sündis 1. (13.) juulil 1817. a.
söömaaegadel loeti ette. Tollane rüütlikultuur oli tegude kultuur. Kirjaoskus rüütlite hulgas oli võrdlemisi madal. Paljud kroonikad olid sageli kirjutatud riimivormis. Teatav esteetiline funktsioon. Kroonika on andnud inspiratsiooni ka kirjanikele ajalooliste romaanide tarvis. Näiteks E. Kippel ,,Meelis", M.Metsanurk ,,Ümera jõel". 30ndatel aastatel tekkis ajalooliste romaanide laine. Aga ka 19 saj. lõpupoole hakati kirjutama ajaloolisi romaane Andres Saal ,,Aita", ,,Leili", ,,Vambola". Levima hakkas rahvusromantiline ajalookäsitlus. ,,Liivimaa noorem riimkroonika" 1348 Bartholomäus Hoeneke Käsitleb 14. Sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles 1343. Aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Algtekst pole säilinud. Säilinud on hilisemad proosaümberjutustused. B. Teos valmis 14. Sajandil. Käsitleb 14. Sajandi I poole sündmusi. Kajastab sündmusi, millest põhiosa moodustab Jüriöö ülestõus 1343-45. Alamsaksa
sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud usulahke. Impeerium proovis sellega oma äärealasid venestada (õigeusu positsioon tugevnes), kuid ei saanud valitsevaks. 19. sajandil koges tõusulainet vennasteliikumine, kuna nad ei teinud palvemajades vahet seisusel ja rahvusel. 10. Haridus ja kirjasõna Rootsi ja Vene ajal. Rootsi ajal Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusust piibli lugemine. Probleem oli, et sobilikke koolmeistreid ei olnud. Fischer andis mõtte rajada Tartu lähedale õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forseilius. Ta käis kahe parima õpilasega 1686 Stockholmis, kelle teadmistega kungias rahule jäi. 1687. võttis Liivimaa maapäev vastu nõue igasse kihelkonda talurahvakool.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. Siin toimub väga palju erinevaid üritusi. Näiteks erinevad laadad, kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid. Barcley de Tolly maja Tuntud kui ka ka Tartu viltune maja. See on klassitsistlik hoone. See ehitati 1793. aastal elumajaks. Majal paikneb Mihhail Barclay de Tolly mälestustahvel, mis väidab ekslikult, justkui oleks majas elanud Vene väejuht ja sõjaminister, Napoleoni- vastases sõjas kuulsaks saanud Michael Andreas Barclay de Tolly. Tegelikult ostis maja tema lesk pärast väejuhi surma 1819. aastal. Alates 1879. aastast kuni 20. sajandi lõpuni asus Barclay de Tolly majas apteek ja alates 1988. aastast tegutseb Tartu Kunstimuuseum. Kindlasti tekib küsimus teil, et miks see maja on viltu. Aga see on tingitud sellest, et jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile aga ülemine külg vaialusele, Maja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
