Sest lõhustatakse makroergilist fosforsidet. 8. Glükogeeni süntees ja degradatsioon on hästi reguleeritud protsessid, kuna veres peab püsima stabiilsena glükoosi kontsentratsioon 5mM. Millised kaks ensüümi on glükogeeni metabolismi peamised regulaatorid? Selgitage, milline on nende toime. 9. Kas teie organism konverteerib rohkem glükoosi rasvhapeteks või rohkem rasvhappeid glükoosiks? Selgitus? 10. Glükoosi katabolismi pentoosfosfaadi raja peaülesandeks on toota: riboos-5-fosfaati ning NADPH. 11. Pentoosfosfaadi raja lähtesubstraadiks on glükoos-6-fosfaat . Millist redutseerijat produtseeritakse raja kahes esimeses oksüdeerivas reaktsioonis? NADH. NADP+ 12. Millistes imetajate kudedes on glükoosi pentoosfosfaadi rada aktiivne? Millistes protsessides kasutatakse pentoosfosfaadi rajas sünteesitud NADPH-d ja riboos-5-fosfaati? Toimib maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas Redutseeriva reaktsiooni sünteesides.
Osaleb Rubisco ensüüm, mis katalüüsib CO2 liitumist pentoosile. Selle tulemusena tekib vaheühendina heksoos, mis seejärel lõigatakse kaheks trioosiks. II etapp 3-fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. III etapp süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp ribuloos- 1,5-difosfaadi regenereerimine. 1molekuli glükoosi tootmiseks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO2 molekuli ning sünteesitakse 12 molekuli glüteeraldehüüd-3-fosfaati. Glükoosi sünteesiks kasutatakse ainult 2 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, ülejäänud 10 molekuli kulub Calvini tsükli lõpetamiseks, milleks on ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. XXI GLÜKOGENEES: GLÜKOGEENI METABOLISM. 1. Glükogeneesi mõiste. Kus protsess toimub, lähteained. Protsessi võrdlus glükolüüsiga, erinavd reaktsioonid (mitu, millised) ja nende roll. Glükogenees on glükogeeni biosüntees glükoosist
1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O 36 ATP mitokonder hingamisahela reaktsioon ATP adenosiintrifosfaat (tri- st ühendis on kolm fosfaati) ADP - adenosiindifosfaat ül: - energia talletamise: ADP + energia = ATP - energia ülekanne: ATP energia + ADP autotroofid organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad heterotroofid- organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid. aeroobne glükolüüs toimub rakus kus on küllaldaselt hapniku (hingamisahela
Vesinikperoksiidi 3% lahus 1 ml preparaati sisaldab : · 55...110 mg perhüdrooli (sõltuvalt perhüdrooli kontsentratsioonist ) · 0,5 mg naatriumbensonaati · destilleeritud vett kuni 1 ml-ni Kasutatakse: Haavade, haavandite mehaaniliseks puhastamiseks, eemaldades naha pinnalt ja haavadest võõrkehad, hüübinud vere ja mäda. Villasampoon Koostis: · 5-15% anioonseid ja mitteanioonseid pindaktiivseid aineid. · <5% fosfaati · lõhnaained · Dymethylol Clycol · Dymethylol Urea · Methylchlorasothiazolinone · Methylisothiazolinone Kasutamine: Vahend õrnade valgete ja värvitud tekstiilide ning villase pesemiseks käsitsi.
lipaaside abil. Fosfatiidide kaks rasv- happejääki hüdrolüüsitakse fosfo- lipaaside A1 ja A2 poolt, mis sisalduvad pankreas-enõres. Fosfolipaas C lõhub sideme enne fosfaati ning fosfolipaas D Joonis 3. Fosfolipiidi hüdrolüüsi skeem [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%206.pdf] peale fosfaati. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokee mia%206.pdf] 2.3. Lipiidide imendumine Lühikesed rasvhapped imenduvad verre otse läbi sooleseina, samuti ka vabanenud glütserool.
Redokspotensiaalide suurenemise suund tagab elektronide liikumise termodünaamiliselt soodsas suunas. 9. Calvin-Bensoni tsükli lähteühendiks loetakse ribuloos-1,5-difosfaati. Seda tsüklit käsitletakse seepärast lähteühendina, kuna ta seob iga ringiga CO 2. P CH2O CO CHOH CHOH CH2O P 10. Calvin-Bensoni tsükli keskseks intermediaadiks loetakse glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Selle ühendi kaudu sünteesitakse glükoos ja sealt edasi süsivesikud (suhkur jne). OHC CHOH CH2O P 11. Taimerakud sünteesivad fotosünteesikäigus glükoos baasil tärklist, tselluloosi ja sahharoosi (oligo- ja polüsahariide). 12. a) Vale. Elektronid liiguvad H2O-lt NADPH-le b) Õige. Läbi tülakoidmembraani formeerub prootonigradient, mille energia võimaldab sünteesida ATP-d c) Õige
Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Veel settekivimeid Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2)
Ø Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia selleni,et kalad hakkavad surema kuna pole enam piisavlt hapniku vees ,sest bakterit kasutavad hingamiseks hapniku ja nii väheneb hapniku sisaldus vees. Ø Looduses esineb tavaliselt fosfor fosfaatioonidena. Ø Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist. Ø Fosfaate on leitud enamist ookani setetest ja kividest. Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime surma see laguneb ka ja tagastakse fosfaadid uuesti mulda.Sademeveed võib kanda fosfaadid tagasi ookeani või siduda taas kivimitesse. Bioloogiline tähtsus Ø Fosfaatide peamine bioloogiline tähtsus seisneb selles, et nad on nukleotiitide komponendid. Ø Nukleotiidid toimivad raku sees energia salvestajatena (ATP) ning
6. Prokarüootne/eukarüootne mudel (tsirkulaarne/lineaarne kromosoom) 7. Telomeeride replikatsioon Replikatsiooni alternatiivsed mudelid Ultratsentrifuugimine gradiendis 1958: Matthew Meselson ja Frank Stahli katse, milles näidati, et repliktsioon on poolkonservatiivne 1955: Arthur Kornberg Töötas E. coli'ga. Avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro Vajalik neli komponenti: 1. dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'trifosfosfaadid) (suhkuralus + 3 fosfaati) 2. DNA matriits 3. DNA polümeraas I (Kornbergi ensüüm) (DNA polymeraas II ja III avastati veidi hiljem) 4. Mg 2+ (optimeerib polümeraasi aktiivsuse) 1959: Arthur Kornberg (Stanford University) ja Severo Ochoa (NYU) DNA süntees: 1. DNA polümeraas I katalüüsib fosfodiester sideme moodustumist deoksüriboosi 3'OH (viimasel nukleotiidil) ja dNTP 5'fosfaadi vahel · Energia saadakse kahe fosfaatrühma vabanemisel 2
PÜRUVAADI EDASINE KONVERSIOON 1. Etanooli, laktaadi ja AcCoA moodustumine. Alkohoolse fermentatsiooni korral püruvaat dekarboksüleeritakse atseetaldehüüdiks, mis omakorda redutseeritakse etanooliks. NADH moodustub glükolüüsil (eukarüootse raku tsütosoolis). Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks. Glükolüüsi käigus tekib glükoosist kaks 3C molekuli, glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Anaeroobsetes tingimustes oksüdeeritakse glütseeraldehüüd-3-fosfaat püruvaadiks. Hapniku puudusel, konverteeritakse püruvaat laktaadiks. Aeroobsetes tingimustes tekib püruvaadist atsetüülCoA. 2. NAD+ retsükleerimine alkohoolse fermentatsiooni ja laktaadi tekkereaktsiooni tulemusel. Koensüümi NAD+ on rakkudes limiteeritud hulgal. Kuivõrd nii glükolüüsil kui TCA tsüklis toimub energia
ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin. Hulk – ühes neerus – koeral 400 000. Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid
Iga glükoosi lagundamise käigus vabaneb energia, mille arvelt toodetakse 2 molekuli ATP-d. Kokkuvõtlikult: GLÜKOOS + 2ADP + 2P ->2 LAKTAAT + 2H + + 2ATP Glükolüüsi käigus vabaneb vaid 7% energiast ning sellest 60% kasutatakse vaid ATP sünteesiks. Glükolüüsi protsessis võib eristada üldistatult peamiselt kahte staadiumit. Esiteks glükoosi fosforüülimine glükoos-6 fosfaadiks ning jagunemine kaheks nii et tekib kaks molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Selle käigus kasutatakse ATP-d ning 2ATP-d muundatakse 2ADP-ks. Teises staadiumis toimub glütseeraldehüüd-3- fosaadi ümbertöötlemine kaheks laktaadi molekuliks, millega kaasneb 4ADP molekuli fosforüülimine ATP-ks ehk siis kogu protsessi summaarne energeetiline efekt on 2ATP-d. Skemaatiliselt: 2ADP->2ATP glütseeraldehüüd-3-fosfaat laktaat GLÜKOOS 2ATP->2ADP
seda nimetatakse vabaenergia muuduks. Näitab reaktsiooniga kaasnevat muutust vabaenergias kui reaktsioon kulgeb standardolekus.) dG0 kaudu saab leida vastava reaktsiooni tasakaalukonstandi ja vastupidi. Tuleb silmas pidada, et dG0 näitab vabaenergia muutu standardtingimustel ning dG0 ja tasakaalukonstant sõltuvad temperatuurist ja rõhust. 17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat G0 on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6- fosfaati? Põhjendage. Eeldades, et reaktsioon toimub standardtingimustes, siis teame, et K=1. K on võimalik välja arvutada väga lihtsalt, kasutades valemeid. NB VAATA VIHIKUSSE!! Kuna, vabaenergia muutus on positiivne, siis see tähendab, et soodustatud on vastassuunaline reaktsioon. F6P arvelt hakkab moodustuma G6F-i. Siit me järeldame, et tasakaaluolekus leidub segust rohkem G6Pd. 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat G0 = -30 kJ/mol.
salongide puhastamiseks. Sobib ideaalselt ka ruumide kliimaseadmesüsteemide puhastamiseks. Sõidukite kliimaseadmete ja salongide puhastamine: Hävitab tõhusalt paljusid baktereid, happele vastupidavaid pisikuid ja lipofiilseid viirusi (herpes ja gripp) ning pärmiseeni. 1.1.4 Sonax Autosalongi puhastusvahend Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid. Jätab värske, meeldiva lõhna. 1.1.5 SONAX Interior Cleaner Sobiv sisustuse plastosadele, ka laekattele. Eemaldab õrnalt kuid põhjalikult ka kõige raskema mustuse. Ei sisalda fosfaati ega lahusteid. Jätab värske, meeldiva lõhna. 1.1.6 Sonax lõhnaeemaldaja, õhuvärskendaja Õhuvärskendaja ei peida ebameeldivaid lõhnu, vaid neutraliseerib nad. Õhuvärskendaja toimib nii autos, kodus kui paadis. Vahendit võib pihustada
diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10
bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi aktiivsusele ka oksügenaasi aktiivsust, koosneb 8 suurest ja 8 väikesest subühikust. II etapp: 3-Fosfoglütseraadi konversioon glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks III etapp: süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks
Ökoloogia Ökoloogia on teadus organismide ja nende populatsioonide ning koosluste keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud ...
nõgudesse. Argilliit – tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid – üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid – mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid – settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba
Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi
Sarnane proteiiniga võetakse kõikkidesse sööda segudesse 2-5% soodustab munevust, sisaldab B- rühma vitamiine. Lõss,vadak, kohupiim- tibudele. Hukkunud loomad liha- vajalik vet. Töötaja luba (kirjalik luba) ei tohi kasutada toorelt. Kasutatakse ka kala ja kala silo. Mineraal söödad väga tähtis eriti kalkunitele, kõige olulisem on kaltsium- teokarbid, kana muna koored, söödakriit. Kaltsiumi ja fosfori suhe söödas peab olema 3/1. kasutatakse sööda kondi jahu ja sööda fosfaati, lisaks lihakondi jahu ja kala jahu. Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink, vask, mangaan, koobalt ning jood ja magneesium. Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases kasutatakse mikroelementide lisamiseks kasutatakse preemikseid ehk rikastus segusid. Võetakse 1% ühe tonni kohta. Vitamiinu söödad ja preparaadid. Parim kui saavad naturaalsel kuijul
Renolit 400 Leeliseline rasvaeemaldus- ja ahjupuhastusvahend Omadused: Renolit 400 on vedel puhastusvahend suurköökidele ja toiduainetetööstusele rasvaeemalduseks. Renolit 400 sisaldab metalli kaitsvaid aineid, seepärast võib seda kasutada kõikide pindade, sealhulgas ka alumiiniumi puhastamiseks. Renolit 400 on samuti suurepärane leotusvahend näiteks rasvaimuri filtrielementidele. Sisaldab alla 5% mitteioonseid tensiide, seepi, fosfaati ja värvaineid. pH- kontsentraat 12,8 Kasutamine: Toodet võib kasutada käsitsi puhastamiseks, piserdamispudelite või vahupuhastusseadmete abil. Tootel lasta mõjuda rasvasel pinnal pisut ja puhastada lapi või svammiga. Puhastamise järel tuleb pinnad veega loputada. Doseerimine: Üldpuhastus: 15ml/10 liitri vee kohta Suurpuhastus: 20-30ml/ 10 liitri vee kohta Vahupesu: 3%-line lahus 23
hapniku utiliseerimises, glükolüüsis, pidurdub närvierutuse ülekannet (kuraaresarnane toime), laiendab veresooni, soodustab fibrinolüüsi. · Kloor 70kg inimese organismis on 100g Cl. On peamine plasma anioon, osaleb membraanipotentsiaali tekkes. · Vesinikkarbonaat tasakaalustab muutused anioonide sisalduses, on puhversüsteemiks. · Fosfaat 70kg inimese organismis on 500-800 g fosfaati; moodustab koos kaltsiumiga luude struktuuri, osaleb süsivesikute metabolismis, osaleb fosfaatpuhversüsteemis. Vedelikteraapia · Dehüdratatsioon - Veetustumine, tekib vedeliku (kaasaarvatud vere) kaotuse tagajärjel; - Vedelikteraapia ülesanneks on kompenseerida patoloogiast põhjustatud vedelikukadu; - Tavapärased veetustumise põhjused: diarröa, oksendamine, polüuuria, ulatuslikud haavad, liighigistamine.
Ükski tõeline termodünaamika võrrand ei sisalda aega. Isevoolulisus ütleb meile ainult seda, millises suunas protsessid toimuvad, kuid mitte seda, millise kiirusega nad toimuvad. 16. Milline on seos Gº ja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)? Vastus: Gº = - RT ln K => K = e - Gº/RT G[kJ/mol] ; T[K]; R=8,314[J/K*mol]; 17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat Gº on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6-fosfaati? Põhjendage. Vastus: Glükoos-6-fosfaati. Standardtingimustel on reaktsiooni vabaenergia muutus positiivne, mis tähendab, et sellistel tingimustel on soodustatud mitte pärisuunaline vaid hoopis vastassuunaline reaktsioon, F6P arvelt hakkab moodustuma juurde G6P. Teisisõnu, reaktsiooni tasakaal on suunatud vasakule ja tasakaaluolekus on [G6P]eq > [F6P]eq. K = e -Gº/RT = e -((1700 J/ mol /(8,314 J /K mol 298K)) = 0,504 = ([F6P]/[G6P])eq
ATP lagunedes vabaneb energia. 23.ATP taastootmise mehhanismid organismis ATP-d toodetakse kogu aeg. Iga minut kasutatakse ära 3*85 g ATP-d. Kui ATP süntees katkeb on rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära. ATP taastootmine: - Kreatiin-fosforhappe mehhanism. Energiat on võimalik selle arvelt saada kõige kiiremini. Kestab 10-15 sekundit, rohkemaks kretiin-fosfaati ei jätku. Organism sünteesib selle arvelt ATP- d, kui on energiat vaja saada kiirelt. Anaeroobne mehhanism. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. - Glükolüüs. Kestab 3-4 min. Ka anaeroobne mehhanism. Lähteaineks glükoos. Toimub glükoosi anaeroobne lõhustamine. Selle protsessi käigus tekib piimhape, mis difundeerub verre ja veri muutub happeliseks. Niipea kui veri muutub liiga happeliseks, lõpeb selle mehhanismi kasutamine.
Reaktsioon on pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. IV Fruktoos-1,6-bisfosfaat lõhustatakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (GAP) ja dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DAP) ensüümi aldolaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. V Dihüdroksüatsetoonfosfaat (ketoon) konverteerub isomeriseerumisreaktsioonil glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (aldoos) ensüümi trioosfosfaadi isomeraasi vahendusel. Nüüd on meil kaks molekuli glütseraldehüüd-3-fosfaati, mistõttu edaspidi tuleb saagis korrutada kahega. VI Toimub GAP aldehüüdrühma oksüdeerimine, mille tulemusel tekib makroergilist sidet omav 1,3-bisfosfoglütseraat. Ensüümiks on glütseraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas. Saagiseks on ka 1 NADH molekul. VII Toimub 1,3-bisfosfaadi makroergilise fosfaatgrupi ülekanne ADP-le, mille tulemusel tekib 3-fosfoglütseraat ja ATP ensüümi fosfoglütseraadi kinaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv.
Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide
Reaktsioon on isevooluline, kui deltaG<0 dG=dH-TdS 19. Reaktsiooni Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni kiirus?: a) ei ole võimalik öelda b) aeglane c) kiire 20. Milline on seos Gº ja reaktsiooni tasakaalukonstandi vahel (valem, ühikud)? Arvutamine käib valemi dG=-RT lnKeq , kus K leitakse nii, et K= e^ -dG/RT Ühik on 21. . Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat Gº on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6- fosfaati? Põhjendage. Glükoos-6-P, sest vabaenergia muutus on positiivne, seega on tegemist vastassuunalise reaktsiooniga ehk reaktsiooni tasakaal on suunatud vasakule. 22. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? Kuna teine on vastassuunaline reaktsioon, siis on dG=+30kJ/mol 23. . Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c)
mägedes. Reserve hinnanguliselt 300 miljoni tonni, kontsentratsioonid umbes 18-20 protsenti. Reserve on Wadi Fatmah'is, ida Jeddah'is on hinnanguliselt 48400000 tonni,raua kontsentratsioon 46,2 protsenti. Plaatina Plaatina mineraalid, mis sisaldavad platonium ja paladonium leidub baaskülvipinnases piirkonnas Wadi Kamal Loode piki Punase mere. Mittemetallmineraalid Tööstuslikud mineraalid on fosfaat, boksiid, kaaliumkarbonaat, lubjakivi, klaas liiv, perliit, kips jt. Fosfaati leidub Glameed'i piirkonna ida Traif Town'is, reserve hinnanguliselt 213000000 tonni ja kontsentratsioon 21 protsenti fosfor oksiidi. On alust loota, et toodetakse kontsentreeritud fosfaadi on 4,5 miljonit tonni aastas. Boksiidimaaki leidub Zubairah piirkonnas East of Tere, reserve hinnanguliselt umbes 173,000,000 tonni. Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub
anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest
Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba
lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 26. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses. Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. Teatud tingimustes võivad mikroobid oksudeeruda
mida selle raja oksüdeerivates reaktsioonides toodetakse? Milleks tekkivaid ühendeid kasutatakse? Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. (Puudub lihaskoe rakkudes, kus glpkoos-6-fosfaadist toodetakse energiat läbi glükoosi ja TCA tsükli). Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 etapist: kaks oksüdatiivset protsessi ja see järel 5 mitte üksodatiivset protsessi. (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga. Produtseerib riboos-5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. 11. Selgitage: a) mis on rasvhapete sünteesi lähteained · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel ja
oksüdatiivset dekarboksüülimist. Tsükkli teises faasis taastoodetakse oksaalatsetaat ning sellega on seotud suure ülekandevõimega elektronide ning ühe ATP- või GTP-molekuli tekkimine. Tsitraaditsükkliga tekib 38ATP +4CO2+ H2O 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Pentoosfosfaaditsükkel on tsütoplasmas toimuv glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, mis toodab pentoosfosfaate (riboos-5-fosfaati- kasutatakse DNA, RNA ja nukleotiidkoensüümide sünteesiks) ja NADPH (kasutatakse redutseerivas biosünteesis) Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH)
GLÜKOOSI I FAAS · See on energia investeerimise faas · Tarbitakse 2 ATP molekuli, et hiljem toota 4 ATP molekuli. · Glükoosi (C6) molekulist saadakse 5 keemilise reaktsiooni abil kaks glütseeraldehüüd-3-fosfaadi (C3) molekuli. GLÜKOOSI II FAAS · See on energia genereerimise faas · 1 glükoosi molekuli kohta: tekib 2 püruvaadi molekuli tekib 2 NADH ja 4 ATP molekuli · Osaleb 2 makroergilist fosfaati: 1,3-Difosfoglütseraat Fosfoenoolpüruvaat (PEP) Miks püruvaat on glükolüüsi tinglik lõpp-produkt ? Sest, et tema metabolism jätkub. Anaeroobsetes tingimustes jätkub glükolüüsis formeerunud püruvaadi metabolism fermentatsiooni e. käärimisega. OKSÜDATIIVNE FOSFORÜÜLMINE on ADP ensümaatiline fosforüülumine ATP-ks, mis toimub konjugeeritul O2 taandamisega H2O-ks nende elektronide arvel, mis vabanevad taandatud koensüümide NADH ja FADH2 reoksüdeerumisel.
Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas 3) Fru-1,6-bisP teke Ensüümiks anaeroobse glükolüüsi keskne ensppm fosfofruktoosi kinaas 4) Fru-1,6-bisP lõhustumine trioosfosfaatideks Aldolaas A lõhustav toime annab DAP-di ja GAP-di 5) DAP isomeriseerumine Ensüümiks trioosfosfaadi isomeraas isomeriseerib DAP-di GAPiks, kuna glükolüütiliselt on lõhustatav vaid GAP 6) GAP oksüdatsioon Ensüümiks GAP dehüdrogenaas, oksüdeerib GAPi aldehüüdrühma makroergilist fosfaati kandvaks karboksüülrühmaks. Tekib1,3-bisfosfoglütseraat. See on substraatne fosforüülimine. 7) 3-fosfoglütseraadi ja ATP teke 1,3-bisfosfoglütseraadi makroergilise fosfaatgrupi ülekanne fosfoglütseraadi kinaasiga toodab ATP jja 3-fosfoglütseraadi 8) Fosfaatgrupi nihe Ensüümiks fosfoglütseraadi mutaas, viib fosfaatgrupi asendist 3 asendisse 2 9) 2-fosfoglütseraadist PEP teke Ensüümiks enolaas, dehüdrateeriv toime annab molekulisisese energia
Mükoriisa koosneb torujatest filarmentidest, mida kutsutakse hüüfideks ning seda hüüfide massi koos seenega nimetatakse mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mükoriisa jaguneb kahte peamisse klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks. Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite, nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab organismide sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid, ta on organismi põhiliseks lahustiks. Vesi on ka keskkond, kus ainevahetusproduktid liiguvad ühest rakust ja koest teise. Vee omadused on universaalsed. Peale veest lahkumist, said taimed edasi elada vaid seetõttu, et olid välja kujunenud organid, mis stabiliseerisid organismi veesisaldust, hankidest ümbrusest vett. 2. Vee omadused.
Eestis. 2. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba
vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest
Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel
pöörde kohta tuleb 10 bp. Reoviiruste genoom koosneb kümnest lineaarsest dsRNA segmendist, mis suuruse järgi jagatakse kolme klassi: L, ca 3900 bp; M, ca 2250 bp; S, ca 1300 bp. Igas virionis paikneb täielik, 10-st individuaalsest genoomsest segmendist (L1, L2, L3, M1, M2, M3, S1, S2, S3, S4) koosnev komplekt. Igas genoomses dsRNA-s on: positiivse ahela 5'-otsas paikneb cap-1 struktuur; negatiivse ahela 5'-otsas asub mitte kolm vaid kaks fosfaati ja see ots on sageli blokeeritud (blokeeringu tüüp teadmata); nii positiivse kui ka negatiivse ahela 3'-otsad on polüadenüleerimata ja blokeerimata. Reoviiruse prototüüp-tüve (T3D) genoom on täielikult sekveneeritud ja koosneb kokku 23,549 bp-st (individuaalsete segmentide pikkused on 3916 ja 1196 bp vahel). Enamus segmente on monotsistroonsed ja sisaldavad ühte pikka lugemisraami (365-1289 koodonit), kaks segmenti on bitsistroonsed:
atsetoon-P + Glütseeraldehüüd-3-P aldolaas 5. Dihüdroksüatsetoon-P Glütseer- Trioosfosfaadi aldehüüd-3-P isomeraas Teises faasis tekib kaks molekuli püruvaati. Saadakse netona 4 ATP. See on energia genereerimise faas: 1 glükoosi molekuli kohta tekib 2 püruvaadi molekuli. Tekib 2 NADH ja 4 ATP molekuli Osaleb 2 makroergilist fosfaati: § 1,3-Difosfoglütseraat § Fosfoenoolpüruvaat Reaktsioon: Ensüüm: 6. Glütseeraldehüüd-3-P1,3-Difosfo- Glütseeraldehüüd-3-P- dehüdrogenaas glütseraat 7. 1,3-Difosfoglütseraat 3-Fosfo- Fosfoglütseraadi kinaas glütseraat 8. 3-Fosfoglütseraat 2-Fosfoglütseraat Fosfoglütseraadi mutaas 9. 2-Fosfoglütseraat Fosfoenoolpüruvaat Enolaas 10
Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: Kaltsiumkarbonaat Kvarts värvuse järgi: hele (karbonaatne) punakaspruun Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: toitaine rikas turvas
Neutraalsetes ja leeliselistes muldades on vees mitte lahustuvad aineid nagu apetiit, fosforiit. Need ühendid, kas pole üldse või on vähe kättesaadavad taimedele. Paljud mikroobid võivad aga muuta need ühendid lahustuvateks. Ja protsessidest võtavad osa samad eelnevalt nimetatud liigid. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel
Neutraalsetes ja leeliselistes muldades on vees mitte lahustuvad aineid nagu apetiit, fosforiit. Need ühendid, kas pole üldse või on vähe kättesaadavad taimedele. Paljud mikroobid võivad aga muuta need ühendid lahustuvateks. Ja protsessidest võtavad osa samad eelnevalt nimetatud liigid. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel
külge arseeni. Orgaaniliste fosforit sisaldavate ühendite kasutamiseks on GN bakteritel suht aspetsiifilised fosfataasid, mis paiknevad periplasmas. Periplasmast transporditakse fosfataasireaktisoonis vabanenud anorgaanilised fosfaadid rakku spetsiaalsete transporteritega, mis paiknevad rakumembraanis. Transpordiks läheb vaja energiat. ATP, fosfori kandja rakus moodustub kas substraatsel või membraansel fosforüülimisel. Osa fosfaati talletatakse ka polüfosfaadina, mis omakorda on kasutatav nii ATP saamiseks kui ka fosforüüli doonorina kinaasireaktsioonides. Polüfosfaate sünteesitakse ATPst. Lämmastik N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad
Kui teda enam ei ole, siis rakk hukkub. DNA replikatsioon DNA süntees toimub poolkonservatiivselt. Tõestati ära Watson.Cricki mudel. Kovalentse sideme tagamiseks nukleotiidide vahel on vajalik DNA polümeraas ning Mg ioon, mis aktiveerib polümeraasi. DNAd on võimalik paljundada ja ta säilitab oma stabiilsuse. 1955: Arthur Kornberg avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro. Vajalik neli komponenti: dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'-trifosfosfaadid) (suhkur-alus + 3 fosfaati) DNA matriits DNA polümeraas I (Kornbergi ensüüm)(DNA polymeraas II ja III avastati veidi hiljem) Mg 2+ (optimeerib polümeraasi aktiivsuse) DNA süntees: DNA polümeraas I katalüüsib fosfodiester sideme moodustumist deoksüriboosi 3'-OH (viimasel nukleotiidil) ja dNTP 5'-fosfaadi vahel. Energia saadakse kahe fosfaatrühma vabanemisel. DNA polümeraas I "leiab ülesse" õige komplementaarse dNTP kogu elongatsiooni vältel. Kiirus 800 dNTP/sekundis. Madal vale paardumiste määr
persistorite tekke taga on sarnane üldine stressivastus, peamiselt ppGpp juhuslik kuhjumine rakus ning RpoS-i regulon. Samas, tüvedel, mis on rpoS-deletandid, ei ekspresseeri ppGpp-d või on toksiin/antitoksiini süsteemide suhtes mitmikmutandid, tekib ikkagi persistoreid. Seetõttu arvatakse, et persistoreid tekib mitme mehhanismi abil. Tähelepanuväärne on, et võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites 1-2 suurusjärku vähem glükolüüsi vaheprodukte, nagu glükoos-6-fosfaati, fruktoos-6- fosfaati, DHAP jne, välja arvatud PEP. See näitab, et persistoritesse on vähenenud toitainete voog ning rakud on läinud stressi. Persistoritele on iseloomulik, et suurenenud on RNA lagundamine (post- transkriptsiooniline regulatsioon) ning vähenenud translatsioon. Persistoritest leiti rohekm RNaase (I, R, E) ja ribosoomi modulatsiooni faktorit (RMF), mis takistab 70S ribosoomi moodustumist. Samas metaboolselt aktiivsete ja inaktiivsete persistorite vahel on ka erinevusi.
Väljamäe katse, abiensüüm on glükosidaas vms. Juurde pandud ka tselluloos, sealt vabaneb midagi, mis on inhibiitor, beeta-glükosidaas eemaldab inhibiitorit vms. Kaks või enam abiensüümi Tahame uurida, kuidas eelnev reaktsioon on inhibeeritav glükoos-6-fosfaadi poolt. Sama abireaktsiooni ei saa kasutada. Võimaluseks on jälgida ADP teket, seda saab teha kahe abireaktsiooni kaudu. ADP+PEPATP+püruvaat (PEP fosfoenoolpüruvaat, katalüüsib püruvaadi kinaas võimeline fosfaati üle andma ADP-le, väga makroergiline reaktsioon) Püruvaat+NADH+H+laktaat+NAD+ (katalüüsib laktaadi dehüdrogenaas) NAD+ valgust ei neela, saame jälgida ainult redutseeritud vormi (NADH) kadu. Taustaks on NADH kogus, mis alguses küvetti lisasime. Meil on rohkem abiensüüme, eelstatsionaarne faas pikeneb selle tõttu, tuleb optimeerida mõlemat abireaktsiooni. Abireaktsioone saab kasutada ka astmelise põhireaktsiooni määramiseks. Ntx huvitab mind glükoosi konts, siis
annaabi.ee 
