tegemisele. See parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Nüüd, kus Euroopa seisab silmitsi järjest suuremate probleemidega ja kasvava survega oma rahandusele, muutub kontrollikoja roll järjest olulisemaks. Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid riskidest, annab neile kindlust ja nõustab, kuidas finantsjuhtimist parandada ning tagada Euroopa kodanikele teave nende raha kasutamise kohta. Sel viisil tugevdab kontrollikoda omalt poolt Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kirjendatud,
• Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank);
● Euroopa Liidu Kohus-tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Institutsioonid ● Euroopa Keskpank(EKP)-hallata eurot, säilitada hinnad stabiilsena ning suunata ELi majandus- ja rahapoliitikat ● Euroopa Kontrollikoda- jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kogutakse ja kasutatakse eesmärgipäraselt, ning aidata tõhustada ELi finantsjuhtimist. Schengeni viisaruum ● Ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. ● 26 riiki-22 EL-i riiki, 4 EL-i mitte kuuluvat riiki(Island, Liechtenstein, Norra, Šveits) ● EL liikmetest ei kuulu Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Horvaatia Õppimine Euroopa Liidus ● Igal EL-i kodanikul on õigus õppida teises liikmesriigis ● Kui viibitakse riigis vähem kui 3 kuud, on vaja
KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD? Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav) KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA KESKPANK ÜLESANDED: haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis.
Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus?
omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. 2. ettevõtete/firmade rahandus 3. tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4. üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus? Kas ettevõtte eesmärk on olemasolevate aktsiate turuväärtuse maksimeerimine või olemasoleva omakapitali turuväärtuse maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1.Riski-tulu valik
samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks. 16.03.2010 21 7 16.03.2010 Audit Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning järgmistest kriteeriumidest:
29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutus on riigieelaarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on: ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused. 30. Riigikontrolli põhiülesanded Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1. Sisekontrolli, finantsjuhtimist 2. Majandustegevuste õiguspärasust 3. Juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust 31. Eesti panga põhiülesanded 1. Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine 2. Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine 3. Eesti maksebilansi koostamine 4. Ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine
kohtlemine ja sotsiaalõigused; Põhiõigused - Lissaboni lepinguga antakse aluslepin- gutega samaväärne õigusjõud; Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Kontrollikoda Alates kontrollikoja asutamisest Brüsseli lepinguga 1975. aastal on Euroopa integratsiooniprotsessi käigus ja järgnevate lepingutega antud kontrollikojale Euroopa Liidu rahalisi vahendeid auditeeriva ELi institutsiooni staatus. Välisaudiitorina aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ja on liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsja. Euroopa Kontrollikoda on võtnud endale eesmärgiks olla tõhus asutus, mis tegutseb avaliku sektori auditi ja halduse eesliinil ning mida tunnustatakse tema aususe ja erapooletuse, professionaalsuse, tõhususe ning auditite ja arvamuste kvaliteedi poolest. Majandus- ja sotsiaalkomitee EMSK on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis asutati 1957. aastal. Komitee annab
Euroopa komisjoon: on õigus algatada ettepanekuid. Jälgida, et EL liikmesriigid täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada. Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hoida hinnad (inflatsioon) ja finnantssüsteemi stabiilsene. Audiitori nõukogu kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. EL põhivabadused on kaupade, kapitali, isikute vabaliikumine ja asutamisvabadus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. EL-ga ühinemisel muutusid Eesti seaduste kõrval otsekohaldatavaks ka EL määrused
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
- Sanktsioonid - European Central Bank – Euroopa Keskpank - Haldab eurot - Säilitab hinnad stabiilsena - Suunab EL majandus- ja rahanduspoliitikat - EKP president, asepresident ja kõigi EL liikmesriikide keskpankade juhid - Asutati 1998 Court of Auditors – Euroopa Kontrollikoda - Jälgib, et EL rahalisi vahendeid kogutakse ja kasuttakse eesmärgipäraselt - Aitab tõhustada EL finantsjuhtimist - Üks liige igast EL liikmesriigist - Asutati 1977 - Sõltumatu välisaudiitor Timeline 1951 ECSC - Italy, belgium, netherlands, Luxembourg, france, germany 1955 messina conference 1957 Treaty of Rome - Tekib European Economic Community EEC - Kaubandusliit 1960 – European Free Trade Association 1961 ja 1967 UK proovib liituda aga prantsusmaa ei luba 63; 1965 Merger treaty ja Empty Chair crisis 1969 Economic and Monetary Union - euro
1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2
Umbisikuline toode jääb tavaliselt müümata. 15. Millised ressursid on majanduskasvu aluseks? Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ettevõtlustegevuseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö (jõud), kapital ja ettevõtlikkus. 6 16. Mida käsitleb ettevõtte majandusõpetus? Ettevõtte majandusõpetus käsitleb ettevõtte kulude ja tulude olemust, marketingteooriat, finantsjuhtimist, organisatsiooni ülessehituse põhimõtteid, ettevõtlusriskide hindamist ning strateegilise ja taktikalise planeeringuga äriplaani koostamist. 17. Millised on valitsuse ehk avaliku sektori kaks peamist funktsiooni? Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb peamiselt riigi ja elanmike valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peamised funktsioonid on rahvusvahelise julgeoleku tagamine ja elanike sotsiaalse heaolu garanteerimine ning riigimajanduse juhtimine. 18
stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused, ·Ootamatult sageli esineb vastupidiseid laiendatud perekonna teke juhtumeid, kus pereliikmed saavad · Pereettevõte (eriti pikema ajalooga) äratab vähem palka sageli suuremat usaldust ·Pere rahalised võimalused võivad hakata · Otsuste langetamine sageli kiirem ja mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist paindlikum ·Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem · Suurem riskide vältimine ·Sageli puudub strateegiline planeerimine ja juhtimine
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest
küsimusi.Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab ta selle mõni nädal pärast istungit.Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole. 5. Euroopa Kontrollikoda Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid · Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. · Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest.
6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2
- me tahame kontrollida seda, mida me oleme oma jõupingutuste ja tegevuse kaudu saavutanud; - me tahame võtta kokku oma õppimiskogemuseja sellele kinnitust leida; - me tahame kontrollida, kui efektiivsed me oleme; - me tahame näha, kas me saame paremaks muutuda; - me tahame, et inimesed pühenduksid õppimisele või enesearendamisele. Projekti lõppanalüüs peaks hõlmama: - saavutatud tulemusi; - saavutatud eesmärke; - finantsjuhtimist; - mõju organisatsioonile; - protsessi. Tulemuste analüüs Tulemuste all me mõtleme neid sotsiaalse reaalsuse muutusi, mida me esmajoones saavutada tahtsime, kuid ka muutusi, mis on aset leidnud inimestes (sotsiaalse harimise protsess), organisatsioonides ja partnerites, suhetes kogukonnaga jne. Eesmärkide analüüs Lõppanalüüsi loomulikuks nähtuseks on tulemuste võrdlemine esialgselt püstitatud eesmärkidega, tingimusel, et need eesmärgid on olnud konkreetsed ja hinnatavad. Mida
pereettevõttele. Kõik on asetatud ühele kaardile –äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi. Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused. Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad saavad sageli väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsusena. Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid. Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne). Suurem riskide vältimine võib küll olla eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu kasutamata osa laienemisvõimalusi.
t võimalik on üksnes järelevalve avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse seaduspärasuse, mitte otstarbekuse üle. Taolisest põhimõttest on lähtunud ka senine õiguspraktika, allutades loodavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud reeglina konkreetse ministeeriumi järelevalve alla. Kõigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle teostab Riigikontroll majanduskontrolli (auditit), mille käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. (Riigikontrolli seaduse § 6, § 7 lg 1 p 3) Avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava järgimise üle teostab kontrolli ka õiguskantsler (ÕKS § 19 lg 1). 5.5. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigusvõime
pereettevõttele. Kõik on asetatud ühele kaardile äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi. Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsena. Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid. Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne). Suurem riskide vältimine võib olla küll eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu kasutamata osa laienemisvõimalusi.
Kõik on asetatud ühele kaardile äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi. Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused. Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad saavad sageli väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsusena. Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid. Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne). 27 Suurem riskide vältimine võib küll olla eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu
Kõik on asetatud ühele kaardile äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi. Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused. Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad saavad sageli väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsusena. Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid. Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne). 27 Suurem riskide vältimine võib küll olla eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu
Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks erinevat ressurssi - omavahendid ja klientide kaasatud vahendid. 2. Normatiivne keskkond, milles panga finantsjuhid peavad oma otsuseid langetama, on spetsiifiline ning tunduvalt põhjalikumalt reguleeritud võrreldes tavaettevõttega. Lisaks teotatakse pankade üle kõrgendatud järelevalve. Äriettevõtte finantsjuhtimist kontrollib vaid ettevõte ise. Finantsprobleemid pangandussektoris võivad omada väga erinevaid tagajärgi intressitasemetele, valuutavahetuskurssidele ning selletõttu riigi kogu majandustegevusele. Riik võib lubada, et mingi majandusvaldkond on mingi perioodi majandusraskustes, mis võib kaasa tuua lokaalseid majandus- ja sotsiaalprobleeme. Kriisi pangandussektoris aga ei saa
pereettevõttele. · Kõik on asetatud ühele kaardile äriline ebaõnnestumine võib anda suure löögi. · Perevälistel töötajatel on sageli piiratud karjäärivõimalused. · Sageli saavad pereliikmetest palgatöötajad saavad sageli väiksemat palka kui perevälised töötajad sama töö eest. Nende lahkumine pereettevõttest võib aga paista ebalojaalsusena. · Pere rahavajadused võivad hakata mõjutama ettevõtte finantsjuhtimist. Ettevõte võib kujuneda lüpsilehmaks, mille arvelt püütakse katta pereliikmete kõikvõimalikke kulusid. · Pereettevõtte juht juhib ettevõtet keskmiselt märksa kauem, kui keskmine tegevjuht teistes ettevõtetes (USAs on see vahe koguni 6 kordne). · Suurem riskide vältimine võib küll olla eeliseks, kuid ka puuduseks. Näiteks jäetakse seetõttu kasutamata osa laienemisvõimalusi.
Komiteesse kuulub 344 liiget, sama skeem, mis EMSK puhul. (Eestist 7) Liikmed nimetatakse ametisse ELi liikmesriikide valitsuste poolt. Euroopa Liidu Nõukogu nimetab nad (formaalselt) ametisse neljaks aastaks ning neid saab pärast ametiaja lõppu tagasi nimetada. 11. Kontrollikoja ülesanded ja stuktuur Struktuur: liikmed peavad olema sõltumatud teistest institutsioonidest. Liikmed määrab nõukogu (igast riigist 1). Ülesanded: Parandada finantsjuhtimist ja anda aru raha kasutamisest (audit). Kontrollida kõiki isikuid ja institutsioone, kes töötavad ELi rahaliste vahenditega. Aruande esitatakse Komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik
· Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid · Kontrolliaruanne · Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega · Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon · Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) · Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). · Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust · Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); -
Väikeettevõtte rahandus (small business finance); Korporatsioonide rahandus (corporate finance) 13 17. Parimaks finantsjuhtimise eesmärgiks on: kasumi maksimeerimine; müügitulu maksimeerimine; ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine; aktsia hinna maksimeerimine. 18. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. valdkond, milles ettevõte tegutseb. toote nimi, mida ettevõte toodab. 19. Finantsjuhtimist ning finantsotsustusi mõjutavad oluliselt: Keskkond (õiguslik, majanduslik, finants). Väljakujunenud finantsasutused. Risk ja tasumatus 20. Milline järgnevalt toodutest ei ole finantsaruanne? bilanss; kasumiaruanne. dividendi maksmise aruanne. rahavoogude aruanne. omakapitali muutuste aruanne 21. Võlakordaja= Kohustused kokku/pikaajalised kohustused. Kohustused kokku/passiva. Kohustused kokku - omakapital 22. Milline järgnevatest ei ole ettevõtte rahanduse liik
6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2
6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2
6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused
Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus? Kas ettevõtte eesmärk on olemasolevate aktsiate turuväärtuse maksimeerimine või olemasoleva omakapitali turuväärtuse maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1. Riski-tulu valik
Üldnõukogu – üleminekuorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatus ja kõikide. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade presidendid. Lõpetab töö, kui kõik liikmesriigid on euroala liikmeks saanud. Euroopa Kontrollikoda Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid • Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis. • Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte. Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis
Tagab, et funktsionaalsete valdkondade strateegiad toetavad äriüksuse strateegiat. Oluliste strateegiliste sammude heakskiit ettevõtte nõukogu/juhatuse poolt ja informeerida neid. 11 Funktsionaalsed strateegiad Puudutavad ettevõtte: tootmist turundust uurimis- ja arendustöid turustust klienditeenindust finantsjuhtimist personalijuhtimist jne Funktsionaalsed valdkonnad saavad kaasa aidata ettevõtte konkurentsieelise loomisele: Tootmise efektiivsem korraldamine Varude efektiivsem juhtimine ja nendega seotud kulude vähendamine Püsiklientide kinnistamine, tarbija rahulolu tõstmine Uute atraktiivsete toodete väljatöötamine Personalijuhtimine vajalikud töötajad, arendamine, motiveerimine Tegevusstrateegiad
On keelatud jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist. 5 V LOENG:Riigikontroll, Õiguskantsler, KOV,Eesti Pank, Riigikaitse ja Riigieelarve 5.1 Riigikontroll Riigikontrolli institutsioon loodi juba enne põhiseaduse õustumist, seadus võeti vastu 1995.a. Kehtiv Riigikontrolli seadus võeti vastu 2002a. 5.1.1 . Riigikontrolli funktsioonid, õiguslik seisund. Teostab majanduskontolli-auditit. Riigikontroll võib auditi käigus hinnata kontrollitavate sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust, finantsaruandeid, majandustegevuse õiguspärasust, juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkuse hindamisel lähtub riigikontroll kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukava püstitatud eesmärkidest, heast juhtimistavast ning säästlikuse, tõhususe ja mõjususe kriteeriumitest.
KOV üksustel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjaid. NB! Alates 01.01.2006 Riigikontroll teostab kontrolli KOV-de üle munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel; Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sh majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 1 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja
annaabi.ee 
