Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsjuhtimise kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, kapital, aktsia, dividend, laen, aktsionär, lüh, investeering, aktsionärid, pank, varad, konto, projektid, mõõdik, võõrkapital, rahavoog, käibekapital, omakapital, kindlus, optsioon, rate, aktsiaid, tulumäär, likviidsus, dividendipoliitika, riskid, garantii, agendi, kohustis, hankija, müüja, dividendid, riskiga, valuuta, ühinemiseteooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Põhiidee seisneb selles, et iga järgmine efektiivsuse vorm on eelmise täiendus. 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus? Näited rahandusest. Turuosaliste kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega. 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele
kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. · Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada
Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 23. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. 7 Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas
nende omanike säästud Keskmise suurusega ettevõtete puhul finantseeritakse omakapital läbi suunatud aktsiate müügi konkreetsetele investoritele 10 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Suurettevõtetes toimub finantseerimine läbi börsi avaliku kaubeldava aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid
Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär
kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne.
Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale? · Kuidas saada raha ostjalt? · Mida teha üleliigse sularahaga? 3. Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 27. Mida näitab finantsanalüüsis DuPont mudel Näitab kulude juhtimise efektiivsust, varade kasutamise efektiivsust ja finantsvõimendust. 28. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga. Kui P/E on kõrge, mida see väljendab? kui P/E suhe on madal, siis ootused aktsia käekäigu kohta on halvad. Kui suhe on kõrge, siis tekib küsimus, kas see hind aktsia kohta ei ole liiga kõrge (kas väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur
-Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse, osaluste omandamine 11 Nimeta finantsjuhtimise eesmärgid; Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti
) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
arvestus hindab (kunagi mõõtis) firma seisundit ja möödunud perioodide tulemust ja info on suunatud välistarbijale juhtimise eesmärk laiemalt on väärtuse (omanike rikkuse ) maksimeerimises Juhtimine nagu iga teine tegevus on seotud inimestega, nende juhtimisega, finantsjuhtimine ei tähenda niivõrd tööd numbritega kuivõrd inimestega. Suhted suunatud ka väljapoole: pangad, rahastajad, (börsiettevõtted - aktsionärid ) Andres Laar 2008 2007 FINANTSARVESTUS J A FINANTSJ UHTIMINE Mõõdab EV seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info
muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad.
40. Finantseerimisotsused on otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri hindamisega seotud otsused. 41. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 42. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/B. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/E või aktsia turuväärtuse ja raamatupidamisväärtuse suhet tähistatakse lühendatult P/B. 43. Vertikaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. 44
Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda.
erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen. · Oma- ja osafinantseerimine üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse. · Võõrfinantseerimine vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks. Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2
Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine: CF1 CF2 CFt (8.3) NPV = + + ... + - IO. 1 + WACC ( 1 + WACC) 2 ( 1 + WACC) t kus CFt tulevased rahavood perioodil t, WACC kaalutud keskmine kapitali hind, IO esialgne investeering rahalises väljenduses. Valemi 8.3 saab kompaktsemalt kirjutada ka järgmiselt: 6 Pöördumatuks kuluks võib olla näiteks turu-uuring jms. 7 Kulum taandub küll valemist välja, aga valemi 8.1 esitamise mõte sellel kujul on näidata üleminekut tulu- kulupõhisest käsitlusest rahavoopõhisele. 8 Osa autoreid väidab, et põhivarainvesteeringud tuleks eraldi arvestada. 6
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta
ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine. Ettevõtete liitumine.
Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes
majandus muutunud dünaamiliseks ja sageli volatiivseks, siis on paratamatu investeeringute nüüdisväärtuse määramine.Lisaks on FJ-l võimalus suunata raha oluliselt radikaalsematesse projektidesse, mis üldjuhul ei läbiks investeeringute läbivaatamise protsessi ning seetõttu võib firmal jääda saamata potentsiaalne tulu. Selliste otsuste langetamine nõuab FJ-lt väga tõsist eeltööd ning teiste juhtide veenmist. Mida riskantsem on investeering seda väiksem on teiste otsustajate kaasabi. Innovatsiooni edendamine FJ-l on võimalus muuta hindamis, aruandlus ja eelarvestamise süsteemi, et hoolitseda selle eest, et originaalsed ideed saaks võimalikult kiire ja laia leviku firmas. Eriti oluline on selline lähenemisviis küpsetes ettevõtetes, kus on tõsiseks probleemiks kulude kärpimine.Ja sellises keskkonnas on innovatsiooni läbiviimine suhteliselt keerukas.
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
annaabi.ee 
