Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

FINANTSJUHTIMINE - sarnased materjalid

rtus, finants, kapital, intress, laen, rahavoog, mnaasium, rtuse, omakapital, tulum, aktsia, imalik, disv, varad, investeerin, investeering, suhtarv, intressim, itaja, annuiteedi, rahavood, rentaablus, lesanne, elda, imet, suhtarvud, rgmise, puhaskasum, teeni, annuiteet, ride, projektid, amortisatsioon, investor, rahal, bilanss, investeerimis, dividendid
thumbnail
37
doc

Finantsarvestus I osa

seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM ­ KULUD ­ KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG ­ RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta

Finantsarvestus
102 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM ­ KULUD ­ KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG ­ RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD

Majandus
60 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM ­ KULUD ­ KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG ­ RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD

Majandus
186 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Finantsjuhtimine

Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:

Finantsjuhtimine ja...
315 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Panga finantsjuhtimine

turuväärtuse kasv ning seeläbi panga aktsionäride vara pidev suurenemine pikema perioodi jooksul. Selleks, et neid eesmärke täita tuleb saavutada kõrge ja stabiilne kasumlikkus. Kasumlikkuse üheks võimalikuks mõõduks on omavahendite tootlikkus, mida mõõdetakse näitajaga return on equity (ROE). Näitaja koosneb kahest osast: ROE = aktivate tootlikkus (return on assets ROA) * finantsvõimendus. Valemi arvestamiseks tuleb kasutada järgnevat seadust: 1. ROE = puhaskasum / omakapital = ROA = puhaskasum / aktivate kogumaht * aktivate kogumaht/omakapitaliga Panga finantsanalüüs ja erinev ate juhtimisvaldkondade hindamine tugineb oluliselt just neile näitajatele seega tundes neid kolme näitajat võib läbiviia panga kasumlikkuse lihtanalüüsi. ROE = 0,6/6=0,1 = 10% ROA = 0,6/100=0,006 = 0,6% Finantsvõimendus = 100/6=16,6667 ROE= 0,006*16,6667=0,1 Panga kasumi optimeerimiseks ning pangaga seotud osapoolte vajaduste rahuldamiseks ning

Finantsjuhtimine
41 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Finatsraamatupidamine

Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid ­ kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem: vara = kohustused + omakapital Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast: omakapital (netovara) = vara ­ kohustused Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt: 20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;

Finantsraamatupidamine
842 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused

Finantsjuhtimine
205 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Finantsjuhtimise vastused

1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine ­ minevikku vaatav; Finantsjuhtimine ­ tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine ­ korralik riskiarvestus. Finantsaruanded ­ Raamatupidamine ­ rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine ­ rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad ­ Raamatupidamine ­ puhaskasum; Finantsjuhtimine ­ rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) ­ Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) ­ Käibekapitali juhtimine

Finantsjuhtimine
321 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Finantsjuhtimine - konspekt

ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur ettevõtete kätte.) II etapp 1900-1920 Hakkab toimuma ettevõtete liitumine. Suur ettevõtlust hakatakse mõjusamalt riiklikult reguleerima. III etapp 1920-1940 Pankrotid. Maksevõime langus ja majanduslik ebaõnnestumine. Hakatakse reguleerima väärtpaberituru tegevust riiklikult. IV etapp 1940-1950 Maksevõime taastamine. Kapitali taas soetamine. Ettevõtete liitumine.

Finantsjuhtimine
206 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Finants juhtimine I töö

Arvete õigeaegne väljastamine. Kliendi ostu kulude kalkureerimine. Pangadokumentide vormistamine. Kontoplaani haldamine. Alltöövõtud ja selle dokumentatsioon. Rahandus ehk finantsvaldkond: Kontrolleri funktsioon suht väike. Kotrolleri tegevus: klientidele krediidi andmine; raha seisu (rahavoogude) jälgimine, olema kursis väljaminekute ja allikatega. Finantsjuhi tegevused: finants strateegia formuleerimine; riskijuhtimise strateegia kujundamine; pangasuhete korraldamine; finantseerimise allikate strateegia ­ eriti laenustrateegia; omakapitali kirjed; kindlustuskaitse korraldamine; suhete kujundamine ja korraldamine investoritega; Kontroller ei ole otsese kontrolli funktsiooniga, vaid pigem analüüsiv. Firma rahastamisprobleemid: fin juhi ülesandeks on igasuguste fin strateegiliste otsuste tegemien, et tagada

Finantsjuhtimine
204 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Finants juhtimine II töö

kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen ­ sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik veksli eest tasumisel maksma tema nimiväärtuse, seega kasutatakse veksli tehingutes nn diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus

Finantsjuhtimine
210 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40% Raha ja selle 2 303 1 801 502 27,90% ekvivalendid perioodi alguses Raha ja selle 2 089 2 303 -214 -9,30% ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja selle ekvivalendi -214 502 288 -57,40% muutus Horisontaalanalüüs – analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat mitmete perioodide lõikes. Horisontaalanalüüsis saame vaadata, millised teised aruandekirjed on nende

Finantsjuhtimine
215 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning

Finantsjuhtimine ja...
1508 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus.

Finantsjuhtimine
415 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

KOKKU 5 501 110 5 427 335 Tabel 4 Võlad töövõtjatele 31.12.2009 31.12.2008 Intessivõlad 129 018 216 376 Muud viitvõlad 805 790 1 276 930 KOKKU 934 808 1 493 306 Tabel 5 Muud võlad 5. OMAKAPITALI ARVESTUS Aktsiaseltsi omakapital koosneb: Aktsiakapital ­ sellel kirjel kajastatakse aktsiakapitali nimiväärtuses Ülekurss ­ kajastatakse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu, tehingutel omaaktsiatega aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel 21 aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud

Praktika aruanne
1096 allalaadimist
thumbnail
116
ppt

Finantsplaan

Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka

Finantsjuhtimine ja...
762 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Praktiline raamatupidamine

· finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?

Raamatupidamine
83 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

D 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349 K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349 Kolmas etapp toimub palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu. 22 9. Omakapitali arvestus Ettevõtte omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on ``Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum (- kahjum)``. Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks väärtusega 14 000 krooni

Raamatupidamine
1920 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
54
doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06)  ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989).  ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994).  ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema

Ettevõtluse alused
71 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema

Ettevõtte majandusõpetus
949 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Nimetu

äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).

77 allalaadimist
thumbnail
10
doc

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine ­ kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen. · Oma- ja osafinantseerimine ­ üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse. · Võõrfinantseerimine ­ vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks. Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2

Finantsjuhtimine
396 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil

Iseloomustab püsivaid investeeringuid käibevaradesse. Maksevõimelisel firmal peab see kordaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud või eriti halval juhul lihtsalt mõttetult ära kulutatud või börsil maha mängitud. Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab võlaomandi suhtarv = võlad / omakapital Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus. Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole.

Finantsjuhtimine
102 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse

Ettevõtlus alused
208 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor

Finantsjuhtimine
195 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

Swedpanga kontole. 17 7.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Tuha Talu OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo ­ alates 100 000 kroonist -, siis võib olla kassasse sissetulnud laen eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud. Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi, siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs: Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks: D 1333 Aruandev isik (Muu) K 1010 Kassa

Raamatupidamine
861 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Raamatupidamise alused

 tulumaksuseadus  käibemaksuseadus  sotsiaalmaksuseadus  töötuskindlustuse seadus  kogumispensionide seadus  muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada

Raamatupidamine
43 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja

Raamatupidamine
26 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Äri planeerimine kordamisküsimused

1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.  ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989).  ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994).  ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).

Analüüsimeetodid...
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun