Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs kodunetöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, müügitulu, õimendi, laen, varad, puhaskasum, müügitulud, püsikulu, püsikulud, 80000, dividendid, tellimiskulu, intressimäär, säilituskulud, koguvara, käibekordaja, väljamakse, keemialabor, tellimust, ettevõttele, müügimaht, võlakordaja, muutuvkulud, share, lihtaktsia, omakapital, puhasrentaablus, tehnoloogia, marginQ / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum EBIT: S*DOL*EBIT0, kus EBIT1 = EBIT0 - EBIT, kus EBIT - ärikasumi muutus EBIT1 - kavand ärikasum S - müügi muutuse % DOL - S muutuse mõju EBIT-le(%)
1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist?
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
Seega, dividendipoliitika ei määra mitte ainult selle, kas maksta või mitte maksta dividende sularahas aktsionäridele välja, vaid kuna maksta ning kui suures ulatuses korraga maksta. Kui makstakse, siis dividendipoliitika sisaldab dividendide väljamaksekordajat ja säilitatud tulumäära. Alternatiiviks sularahalistele dividendidele, on ettevõttel võimalus maksta ka aktsiadividende. Viimane on oma olemuselt üsna sarnane fondiemissiooniga. Dividendideks jaotatav puhaskasum = jaotamata kasum+Puhaskasum-Kahjum-Immateriaalsete aktivate jääk passivas-kapitaliosaluse meetodi positiivne jääk. Maksustamine. Dividendide maksustamise probleem on eriti suur nendes riikides, kus kehtib topeltmaksustamise poliitika, nagu näiteks USA. Eestis seevastu ei ole hetkel probleemiks mitte topeltmaksustamine, vaid dividendide kui otsene rahaline väljamakse üldse. Eriti oluliseks muutus dividendide maksustamise probleem Eesti jaoks peale Tulumaksuseaduse muudatust alates 2000.a
väärtuse teada saamiseks tuleb läbi viia väärtuse hindamine. Ajalugu: John Newton’i liitintressi teooria, Edmund Halley’ nüüdisväärtuste tabel, John Smart’i osamaksete tabelikogumik, Richard Parry raha ajaväärtuste tabelite raamat. William Inwood’i tabelid, Alfred Marshall’i väärtuse hindamise valem, Irving Fisher’i intressiteooria, L.W.Ellwood’i tabelid-väärtuste hindamise meetodid ja tabelid. RAHA AJAVÄÄRTUS Mõisted: Lihtintress (simple interest) – intress, mida arvutatakse igal järgneval perioodil ainult algsest põhisummast. Liitintress (compound interest) – intress, mida arvutatakse põhisummalt ning sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Tulevikuväärtus (future value) – olevikus (praegusel ajahetkel) liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Nüüdisväärtus (present value) – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu, kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna.
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 8. Miks nominaalne (lepinguline) intressimäär ei pruugi olla reeglina sama mis
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane
kasutanud oma varasid.Üldiselt antakse efektiivsusnäitajatele hinnang mitte käibekordaja, vaid käivevälte järgi, sest väldet on lihtsam mõista. Näitaja väljendatakse päevades. a)Põhivarade kasutamise efektiivsus: näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Tõlgendus: 1 põhivarasse investeeritud euro annab ühe käibeeuro DFAH päeva pärast: 360 DFAH= , kus S- müügitulu ja FA-põhivarad. S /FA 9. Likviidsus (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Samuti võib varade likviidsust vaadelda kui õigel ajal arvete tasumise võimet. Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus.
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas.
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul. · Poolotsene finantseerimine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. · Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske
Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga:
Tähtajaline hoius (deposiit) tavaliselt mitte alla kolme kuu ja alates teatud summast; katkestamisel ei saa tulu. Üleöödeposiit kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius kestvusega ühest pangapäevast teise (või reedest esmaspäevani); väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms.
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
· otstarve, · eksisteerimisvorm. Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid): · kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse; · kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis. Põhivara soetusmaksumus - vara enda maksumus + kõik kulutused, mis on otstar- bekad ja vajal. vara kohaletoimet. ning tööks ettevalmist. Kui vara soet. laenatud vahendite eest, siis makstavad intressid ei kuulu vara soetusmaksumusse (v.a. siis, kui laen on võetud vara valmistamiseks). Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.: 1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kanda otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogusumma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud; 2) väheväärtuslike obj
investeeringute tasuvust. Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb ettevõtte kapitali hinnast (WACC), tavaliselt alates 10% võib pidada rahuldavaks. ROA= ¿ Juhtimisotsus: maksimeerida. A 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum jagatud omakapitaliga 15. Du-Pont analuus. Võtab arvesse muugi rentaablust/edukust, efektiivsust ning kapitali struktuuri. 16. Rahavoogude aruande analuus (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Tegemist on seitsmena mudeliga. Ehk ettevõte kasvab kiiresti ning raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. Kui CFO on miinusega siis laheb raha
ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP
Esimeseks sammuks kuluarvestuse süsteemi loomisel on kõikide oma ettevõtte kulude liigitamine. Kulude liigitamise sisuks on samaliigiliste kuluartiklite rühmitamine eesmärgiga saada erinevatest kuludest paremat ülevaadet. Püsi- ja muutuvkulud Kulusid saab liigitada püsi- ja muutuvkuludeks. Selline liigitamine on vajalik näiteks varade hindamisel, omahinna kalkuleerimisel. Taolisel liigitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kulude seotusele toodanguga: · püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1. · Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: o saavutada riigis majanduse kasv, o tagada madal töötuse määr, o madal inflatsioon, o stimuleerida eksporti, o kindlustada investeeringuid majandusse,
annaabi.ee 
