Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia otstarve". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
berlin, esiteks, küsimusi, järgnevat, formaalsed, faktilised, lisas, kindlaid, kasulikke, astronoomia, varakeskajal, filosoofiline, empiiriliste, nägemus, asjast, millessegi, usule, patte, elad, taevasse, uskuma, hell, lõputu, vaidlemine, teemasid, pikaks, peabki, keerulisteTõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi? väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse
Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata.
formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen,
.. võime lisada: ,,kuninglik päritolu" .. ,,naissus" ja ,,kuninglik päritolu" on eraldivõetuna tarvilikud, kuid ainult koos on nad piisavad. Seega, mitte alati üks tarvilikest tingimustest on piisav, tarvilikke tingimusi võib olla palju, aga et langetada otsust tuleb, et neid oleks piisavalt palju 8. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. Filosoofilised probleemid ei empiirilised (vastus on võimalik leida vaatlusest) ega formaalsed (vastus on võimalik arvutada) Filosoofilistel probleemidel on erinev iseloom, mõned neist käsitlevad fakte ja väärtusi, mõned sõnu ja sümboleid, mõned ka meetodeid, teaduste vahekorda, moraali, poliitikat. Neid ühendab aga üks oluline sarnasus neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsete meetodite abil. Täpset vastust neile pole võimalik leida sõnaraamatust, entsüklopeediast, konspektidest. 3.-4. TÕDE 1
sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus
Just sellele probleemile – milline tunnus võiks otsustavalt eristada teaduslikku teadmist mitte-teaduslikust – püüabki Popper oma teadusteooriaga lahendust leida. Verifikatsiooni kriteerium ei ole Popperi hinnangu kohaselt selleks otstarbeks piisav. Teatud mõttes võib isegi näiteks öelda, et astroloogia – ilmselt ebateaduslik õpetus taevakehade mõjust inimese saatusele – on paremini “verifitseeritud” õpetus kui astronoomia. Miljonid inimesed avavad ju hommikuti ajalehe just horoskoobi leheküljelt, et vaadata, mida see tänaseks päevaks või nädalaks tema tähtkujule ennustab, ja paljud sellistest inimestest leiavad hiljem, et ennustus läkski täppi, nad nö. “verifitseerivad” oma kogemusel antud horoskoopi. Astronoomilised teooriad ja nende verifitseerimise viisid on seevastu sedavõrd keerukad, et tavaline inimene viimasega hakkama ei suudaks saadagi
Filosoofia ei ole teadus, kunst, mütoloogia, religioon, teoloogia, õigusteadvus, poliitiline teadvus, kõlblusteadvus, argiteadvus, aga ta on kõigi nendega mitmes plaanis seotud. On arusaadav, et niisugust rikast ja mitut laadi siiretega osalust vaimumaailma arhitektoonikas ei olegi võimalik ühe, kahe või enama asjakohase üldist tunnustust leidva määratlusega (definitsiooniga) hõlmata. Kõik sissejuhatavad filosoofiamääratlused on seega möödapääsmatult tinglikud, formaalsed ja aineala tegeliku rikkuse kohta väheütlevad. Rohkem kõnelevad need määratlused siis, kui nende lugejatel, nende üle mõtisklejatel, on juba mõningane kogemus kokkupuudetest filosoofiaga olemas. Niisiis: sissejuhatavad (etteantavad) määratlused filosoofia kohta on didaktiliselt üldiseks orienteerumiseks vajalikud, ent selgemaks, sügavamalt mõistetavaks, saavad asjad ikka tegeliku töö tulemusena filosoofiaga tutvumisel.
Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus: Olemas 2 liiki väärtuseid: 1) Instrumentaalväärtused (N: tõukoer teistele näitamiseks)
ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, "imelik" küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada ,,tõeteooria"! 1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna "Tõene" tähendusest
· Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha.
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise
Kuhn tuli aga lagedale teooriaga, et teaduse areng on revolutsiooniline e uued teeoriad lükkavad vanad ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne
loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside
loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside
• Küsimuste tüübid: – “Mis”küsimused – avastamine ja kirjeldamine – mis mustrid esinevad, kes on toimijad, jne. – “Miks”küsimused – mõistmine ja seletamine – nähtuste põhjused, seosed nende vahel, – “Kuidas”küsimused – muutmine Märkus: Saab alati kasutada teisi vorme (millised? kuivõrd? kes?, jne), kuid need on põhitüübid, mida kasutades, saad sa hästi seostada eesmärgid ja küsimused omavahel. Kõiki ülejäänud küsimusi saab nende kategooriate alla paigutada. Uurimisküsimus peab olema KÜSIMUS! • “Soovin uurida osalusdemokraatia praktikaid Viljandi linna näitel.” – pole küsimus, vaid uurimiseesmärk… • “Eurole üleminek oli peamine tegur, mis võimaldas praegusel Ansipi valitsusel võita 2011 a. valimised” – pigem hüpoteesi moodi… • “Vähene haldusvõimekus on mõjutanud Tõrva linna efektiivsust avalike teenuste pakkumisel” – Pigem konstateering, fakt…
nimedest, mis me talle rakendame ning et need asuvad üksnes teadvuses. Seega, kui elusolendid ära kaoksid, siis oleks kõikneed kvaliteedid ära pühitud ning haihtunud." Galileo Galilei, II Saggiatore, 1623 52. Sekundaarsed kvaliteedid Primaarsed kvaliteedid kui midagi sellist, millest lahus ei saa ma asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on midagi sellist, milleta saab asju ette kujutada. Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat: - Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu. - Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele. John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus, ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv
– kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna. Mõnel juhul kiputakse valima 1-2 vastuskategooria vahel, teistel juhtudel lõpus või alguses olevad variandid. Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5- astmelise puhul (sest keskmist väärtust skaalal ei ole) (Churchill, 1995: 416) 5-astmeline on omadustelt sarnane 7-astmelisega Big Five:
kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. 30. Mis teadus uurib väärtusi? Väärtusi uurib aksioloogia. Kesksed küsimused on: a. Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? b. Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? c. Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? 31. Millega tegelevad hea elu teooriad? Nad esitavad küsimusi nagu "Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks?" ja ,,Mis on hea elu?" Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. ,,Mis on õnn?" 32. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 33. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Antiikfilosoofias:
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. T
, teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest
Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei
loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid.
suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi eelmiste vastuste õigsuse kontroll teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); - valikvastustega küsimuse puhul peaks kindlasti üheks vastuseks olema " ei oska öelda" inimene ei tea vastust. 9Küsimuste rühmad: 1. Fakti tasemel küsimused, millega küsitakse faktilist infot
Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse. Berkeley nõustub väitega, et eksisteerib subjektist sõltumatu välismaailm ning Descartes leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilisusega. Filosoofia mõiste.Filosoofia uurib selliseid filosoofilisi küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile vastates toetuda mõistusele või kritiseerides seda ettevõtmist. Filosoofia on distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme. Filosoofilised probleemid seoses ajaga on nt_ Kas aeg on absoluutne või põhineb suhetel? Kas aeg ilma
! Subjektiivsuse rõhutamine, teadvustamine Lähenemisviisid Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse ,,mustreid" Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on Konsensus ja normatiivsus siis põhirõhk nende analüüsil ja tõlgendamisel, Andmeid taandatakse numbrilistele statistika võib olla kasutusel konteksti indikaatoritele tutvustamise eesmärgil
moraalsete väärtuste baasi. Lisaks eetikakoodeksis sätestatule: Eetiliste otsuste näited Juhtumite põhjal näited Arutelu ja praktilised ülesanded Lisaks teadmistele näidata grupiprotsesse, kuidas inimesed jõuavad otsusteni. Nõustamise eetilised aspektid Paarinõustamine Perenõustamine Laste ja noorukite nõustamine Grupinõustamine Kriisinõustamine Jne.. On 2 mõõdet Tegevusepõhine mõõde teadusemõõde. Avalikud formaalsed eetikanõuded Tubliduse mõõde kunstimõõde. Tundlikkus konkreetsete situatsiooni aspektide osas. Uriko ei eelda, et me eetikakoodeksid pähe õpime. Aitamise õhinat tuleb alati kontrollida teadusmõõtmega! Standardid Eetilised seotud juriidilistega. Mõlemaga peaks end kurssi viia. Lähene situatsioonipõhiselt. Kõike ei jaksa pähe õppida. Juriidilised Isiklik eetiline hoiak nõustajaks õppimine sisaldab endas uute professionaalsete väärtuste mõistmist ja
c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha.
Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. 16
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, aga Sokrates ei lasknud en
Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine, õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ... Definitsioon õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega. Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja
annaabi.ee 
