Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia J Locke - empirismi põhjendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaimus, sisemaailm, allikaid, aistimine, reflektsioon, sündides, refleksioon, aistingud, meelte, rebida, omaenda, sügavamalt, arus, lockehjendus, varamu, varustab, tunneme, toimuks, tekiks, tajumise, toimingud, lõpmatu, tagavara, objektidest, omandanud, mõtisklus, kuulmisehjendab, vastsündinuhjusel, meeltega, avastada, uudishimulikudKÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine.
LOCKE Essee inimarust 1) Mis seab väljaspoole kahtlust ,et inimeste vaimus on erinevad ideed? Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab kahtluse alla see, et inimene teab kui ta mõtleb, kuid ta saab mõelda ainult siis kui ta ajus on olemas mingid ideed, mida ta töötleb enda ajus. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta
Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega. John Locke. Essee inimarust 1. Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed? Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed. 2. Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede
aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2. Sündides on inimese vaim tühi kui valge paber, kuna sellele ei ole tehtud veel ühtegi kriipsu ehk pole talletatud ühtegi ideed. Meie teadmiste põhiliseks allikaks on aistindute kaudu saadav informatsioon ja seejärel meie vaimutegevus. 3
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt
Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb on seal vaimus olevad ideed, siis on väljaspool kahtlust et inimesed omavad oma vaimus erinevaid ideid nagu näiteks need mida saab sõnadega väljendada ja teised. Seega uurib locke kuidas inemene nendeni üldse jõuab. Teises punktis ,,kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist" tahab ta öelda et Inimese vaim on tühi,nagu valge paber sest algselt pole sellel ideid, vaid need ideed omandatakse läbi vaatluste ja mõtiskluste
valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ning tuleneb kogemusest. 2. Aistmise objektid on üks ideede allikas. Aistmiseks nimetab Locke allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub ainult meie meeltest, ja mis meie meelte poolt arusse viiakse. Ta seletab seda nii, et kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, siis vastavalt sellele, kuidas objektid meie meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse. Sedasi me saamegi ideed, mis meil on värvide, temperatuuri või näiteks magusa kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks. 3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda
võtnud. 47. Inimaru panevad kõige enam liikuma need asjad, mida ta on harjunud kuulma ja omaks võtma, ülejäänud jõuab temani vaevaliselt ja häguselt. 48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi. 49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma. 50. Kõige enam taksitab meid meelte nüridus, ning kõik, mis pole meelesliselt tajutav on kauge ja võõras. 51. Inimaru mõtleb liialt abstraktselt, kuigi peaks keskenduma rohkem mateeriale ja loodusseadustele. 52. Hõimuiidolid tulenevad sellest, et nende vaim on nüri ja lasevad end liialt emotsioonidel üldmuljetel kanda. 53. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest. 54. Inimestel meeldib tegeleda rohkem asjadega, milles nad pädevad on ja millesse nad on
seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
suhetesse. Ühest küljest tahavad inimesed ühiskonnastuda, sest siis tunneb ta ennast inimesena, teisest küljest on aga inimestel suur kalduvus eralduda, sest inimene tahab kõike korraldada oma meele järgi. („Antagonismi all mõistan ma siin inimeste seltsimatut seltsivust, s.o. nende kalduvust astuda ühiskondlikesse suhetesse, milline kalduvus on aga siiski seotud ühe läbiva vastasseisuga, mis seda ühiskonda pidevalt lahku rebida ähvardab. Selle eeldused peituvad ilmselt inimloomuses. Inimesel on soodumus ühiskonnastuda, sest niisuguses seisundis tunneb ta end enam inimesena, s.o tunneb oma looduslike eelduste väljaarenemist. Aga tal on ka suur kalduvus eralduda (end isoleerida), sest ta kohtab endas ühteaegu seltsimatut omadust tahta kõike vaid oma meele järgi korraldada ja ootab seepärast igalt poolt vastuseisu, nõnda nagu ta iseenda kohta teab, et temal omalt poolt on soodumus teistele vastu seista.“)
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
Ühiskond tekib vajadusest. KIERKEGAARD-OLEMISE TASANDID Kierkegaard tahab, et inimene muutuks. Ta ei taha luua oma õpetust. Tähtis ei ole esitada võimalikult tõepärast teooriat; tähtis on tuua, muuta ja sundida iga inimese eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema oma meeleolud ja naudinguihad. Esteetiline elu on alati olevikus. Kõik toimub hetke ajendil. Esteetiline inimene on oma meelte kammitsas. Eetilise olemise võtmemõisteks on tasakaal. Põhiraskus on jätkuvuses, üldisuses, põhimõttes. Eetiline inimene peab jälgima, mida moraalikoodeks parasjagu ütleb. Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike
peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad
Teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile.Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat.Mõtlejana skpetiline ja karm kristluse kriitik.Tema stiil järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlemaEi töötanud kunagi professionaalse filosoofina. Taotles kohta, aga ei. Sekretärina, raamatukoguhoidjaKõigi teadmiste allikaks on kogemus.Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meelte tegevusest, idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab teadvuse sisu. Juhul, kui asja või nähtust ei saa kogeda, siis pole keelelisel mõistel mingit sisu. Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," Leiab, et vaimset substantsi pole, sest tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Mida mõista mina ise või mina all
Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest
Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad. mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Kant defineerib, et mõistuse ideed on tunnetusevälised regulatiivsed printsiibid, "mille eesmärk on viia meie arurakendus kõikeläbiva kooskõla, täielikkuse ja sünteetilise ühtsuseni". Varasema metafüüsika kriitika
ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine. • teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele.
Tekkis Inglismaal vastandina ratsionalismile. Empirism seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud, metafüüsiline tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. John Locke (1632-1704) (empirismi rajaja) ei paku paremat filosoofia süsteemi kui ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms). Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole
Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. 19) Mis on ratsionalism? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. (paratamatus ja üldkehtivus) 20) Mis on empirism? Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.Teadmised eelkõige meele kogemustest. Empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne
II Looduses on kõik põhjuslikus seoses ja loodus toimib kõigis oma nähtustes objektiivse paratamatusega. Maailmakõiksus on lõputu ahel põhjusi ja tagajärgi, mis lakkamatult üksteisest tulenevad. III Prantsuse materialistid käsitlesid meeltega saadavate aistingute materialistlikku olemust ja jõuti järeldusele, et aistmisvõime on samuti üks mateeria üldisi seadusi. Ümbritsev maailm eksisteerib mõistusest sõltumatult. Meie aistingud peegeldavad välismaailma asjade, nähtuste omadusi, mis aga ei tähenda, et aistingud oleks tegelikkuse täpsed koopiad. Immanuel Kant Tunnetusteooria. Kõik, mida me ükskõik mis viisil mõistame taju, tunde, mälu, mõtlemise vms kaudu mõistame oma füüsilise aparaadiga (5 meelt ja kesknärvisüsteemi abil). Me suudame kogeda kõike, millega see aparaat tegeleda suudab. Kuid seda, millest meeleorganid jagu ei saa, me kogeda ei suuda ja meil puuduvad selleks vahendid
kurja ja tühiseid ihasid. kosmogoonia sugemeid. · Jeesus on eeskuju ja tervendav rohi meie hingele. · Inimene Ta on inimese juures Püha Vaimu läbi. · Inimene on "ihust ja hingest koosnev mõistusega · Tõe otsimise tee substants". Seejuures Augustinus eelistab hinge. · "Miks sa tahad väljas hulkuda? Pöördu · Inimene sisemaailm koosneb teadvuse (memoria), iseendasse, sest sisemuses elab tõde?" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde
seda ükski. 2. Teadmiste eetika meie eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine ja seda teed mööda peab käima igaüks ise, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks, see tee võib viia ka eksimusteni aga see on paratamatu teadmiste leidmisel. St ta rõhutab isikliku mõtlemise tähtsust. Läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks, see on nagu midagi valmis antud, mis peagi ununeb. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid ise leiame, arutledes ja mõtiskledes. 3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa
aeg, koht jne. Olev tervikuna on lõplik ja lõplikult kirjeldatav. Põhimõtteliselt on võimalik ka teadus lõpuni viia. Teadus on tõde. 3.Inimhing: Aristotelese eetika on seotud tema õpetusega hingest. Kõigel, mis on elus on Aristotelese arvates hing, ainult et erinev hing. Kui miski on elus, siis on tal vähemalt üks järgmistest tunnustest: mõistus, aisting, liikumine ( ruumis või toitumise, kasvu või languse mõttes). Seega on ka taimed elus. Loomi eristavad taimedest aistingud. Hing ei saa Aristotelese arvates eksisteerida kehast eraldi, ta ei ole asi. Hing on hoopis elusa keha olemus. Inimese hingel on kolm alget: taimne (vegetatiivne), loomne ( afektiivne) ja mõistuslik, mis omakorda jaguneb aruks ja mõistuseks. Loomade hingedel on kaks alget: taimne ja loomne. Inimestel on erinevalt loomadest veel mõistus ehk mõtlemisvõime. Skeem: Taimed: 1.) Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine. Loom: 1.)Taimne alge: kasvamine, toitumine ja paljunemine ning 2
.. OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus.
tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt). Teadvus (Vaim) on primaarne ja mateeria kujuneb mingis mõttes teadvusest. Seega intellekt võib eksisteerida ilma materiaalse kandjata (kehata). Meile tajutava maailma taga on reaalne tegelikkus (vaimne), millega saame ühendust mitte füüsiliste meelte, vaid sügava intuitsiooni abil. Teadvus pole mateeria evolutsiooni lõppprodukt, vaid algus! (kr. k. ainus). 1. Keha ja vaimu probleemi puhul arusaam, et on olemas vaid üks alge kas keha, vaim või miski neutraalne (ei keha ega vaim). Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete k
, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida) ■ kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad) ■ Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) 7.BENEDICTUS SPINOZA- hollandi (1632-1677) ■ leiab Descartese filosoofias küsitavusi, kui kõik on paratamatu kuidas saab üldse vaba tahet olla, kus on sellises süsteemis jumal?
annaabi.ee 
