Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine.
1 Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga.
et galaktikad on koondunud parvedesse, mida omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega?
hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas. Eksotsütoosil vabanevad ülekandeaine osakesed(n: atsetüülkoliin) sünapsipilusse, ühinevad lihasraku membraanil oleva kanali ehk integraalvalguga, mille toimel kanal avaneb ja positiivsed NA ioonid sisenevad lihasrakku, mis on muutunud selle käigus vähem negatiivseks, ehk lihasraku membraan on depolariseerunud ja toimuda saab kontraktsioon Selgita libisevate filamentide teooriat (kontraktiilsed valgud, regulatoorsed valgud, sarkomeer, ioonid, energi vajadus) ja tee joonis (10p) Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Müosiinipea on seondunud aktiinimolekuliga. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist.
9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit
kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos
Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide kontsentratsiooni tõus tsütosoolis, jämedate ja peenete filamentide libisemine üksteise suhtes, kaltsiumiooni seondumine troponiiniga Naha verevoolutuse vähenemine soodustab kehatemperatuuri tõusu Luude kasvu reguleerib: kasvuhormoon, türoksiin, suguhormoonid, mehhaaniline pinge
· tropomodulliin (blokeerivad otsa) · gelsoliin, kofiliin (lõikab tükkideks) · fimbriin, villiin (struktuuride tekkeks) · filamiin (hoiab koos valke, millel on seostumiskoht kahele filamendile korraga) · troponiin, tropomüosiin (seostuvad piki valku) 48. Mis toimub vigastuse ajal trombotsüütides? Pikad aktiini filamendid otsad eemaldatakse Lõigatakse pooleks (gelsoniin) Uus aktiini filamentide võrgustiku moodustumine Pikad filamendid saavad kimpude kaudu ühineda Tekib selline struktuur, mis võimaldab verel hüübida 49. Aktiini mootorvalkude liigitus ja nende omadused · Müosiin I monomeersed, sammu pikkus 10-14 nm, liiguvad suhteliselt aeglaselt(0,04mikromeetrit/s), ül: aktiini filamentide sidumine · Müosiin II kaks molekuli töötavad koordineeritult, sammu pikkus 5-10 nm, liiguvad 4,5 mikrom/s, ül: kontraktsioon
Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust. Ainete transport on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport,
tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust. Ainete transport on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport,
perinukleaarseks ruumiks, see on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku valendikuga. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. 1 Tuuma sisemise membraani sisepinnal on ōhuke kiht nn. tuuma lamiine. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vōrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC). Tuumapoore moodustavaid valke nim. ka nukleoporiinideks. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport käib tuuma pooride kaudu. Transport läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti
Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis Teostab retrofleksiooni puusaliigeses Teostavad painutust põlveliigeses Nimeta ja näita lihased mis ümbritsevad õndlaauku Märgi joonisel uneartermine kolmnurk ja nimeta ja näita noolega missugused lihased seda ümbritsevad. Kirjelda ja tee joonis libisevate filamentide teooria kohta! (10p) Neuromuskulaarne sünaps ja tee joonis (10p) Energia saamise viisid (10p)
jõuliseks liigutuseks. Skeletilihase biomehhaanika Vaadeldes skeletilihast kui biomehaanilist aspekti, saame teada, et skeletilihasel kui organil on kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus
- Tsütoplasmavõrgustik Nimeta protsesse, mis toimuvad eukarüootse raku tuumas. DNA replikatsioon, DNA parandamine, RNA transkriptsioon, ribosoomi subühikute kokkupanek, DNA molekulide kokku pakkimine ja lahti arutamine, Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne? Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht tuuma lamiine. Lamiinid on valgud, mis kuuluvad raku tsütoskeleti valkude kolmest tüübist intermediaarsete filamentide klassi (ülejäänud kaks klassi: aktiini filamendid ja mikrotuubulid). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Lisaks on rakutuumas paiknev kromatiin lamiinide vahendusel tuumaümbrise sisepinnaga seotud. Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel? - Transport tuuma toimub tuumapooride vahendusel, kuid ER-i translokaatorite vahendusel.
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Lihaste kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, kuid kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem filamente kõrvuti ja mida paksem ta on. Lihaste treenimine suurendab filamentide hulka ja seega lihasrakkude ning kogu lihase paksust. Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada. Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend.
vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist.Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku. Vaatamata sellele ei difundeeru
Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist.Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku.
1. Nimeta protsesse, mis toimuvad eukarüootse raku tuumas. DNA replikatsioon, DNA parandamine, RNA transkriptsioon, ribosoomi subühikute kokkupanek, DNA molekulide kokku pakkimine ja lahti arutamine, 2. Kus ja kuidas paiknevad lamiinid ja mis on nende ülesanne? Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht tuuma lamiine. Lamiinid on valgud, mis kuuluvad raku tsütoskeleti valkude kolmest tüübist intermediaarsete filamentide klassi (ülejäänud kaks klassi: aktiini filamendid ja mikrotuubulid). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Lisaks on rakutuumas paiknev kromatiin lamiinide vahendusel tuumaümbrise sisepinnaga seotud. 3. Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel? - Transport tuuma toimub tuumapooride vahendusel, kuid ER-i translokaatorite vahendusel.
Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin 15. Lihaskontraktsiooni käigus : kõigi nimetatud filamentide pikkus jääb samaks 16. Lihasraku erutumisel seotakse sarkoplasmasse paiskunud kaltsiumioonid (Ca++) regulaatorvalk: troponiiniga 17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus: võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21
struktuuride liikumise tagamiseks. 24. 25. 26. Epiteeli rakud 27. Pildil on näidatud kus kohas filamendid epiteelrakus asuvad. a) Epiteeli rakk oma mikrohattudega ja nende toeks olevad aktiini filamendid. b) Mikrotuubulid on moodustunud nt käävi niitide abil. c) Kaks rakku on teineteise külge ühendatud intermediaansete filamentide abil. 28. Viimasel pildil on kujutatud kõiki neid koos. 29. 30. 31. Mikrotuubuli ülesanded rakus: Mikrotuubul ehk ripse, vibur talitlevad siis nende mikrotuubulite abil. Rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste transport aktiini filamentide abil; endosoomide ja lüsosoomide liikumine) Ripsmete ja viburite liikumine Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile, liikumine mitoosi või meioosi ajal Raku kuju muutus ja liikumine
( näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja
Paiknevad vaheliti, st kokkutõmbed on lühemad ja aeglasemad (vaid 1/3 kuni ¼ rakust), kuid seega on nad ka vastupidavamad ei väsi. Ei allu tahtele, enamik neist töötaba automaatselt ja ilma närviimpulsita (pigem hormoonide poolt reguleerituna). Paikneb peamiselt torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu luudele. Pikkus on ~1/3 vöötlihaskoe rakust. Vöötlihaskude: Silinderjad hulktuumsed pikisuunas paiknevad rakud, mis müosiini ja aktiini filamentide korrapärase paiknemise tõttu tunduvad triibulised. Kiired, suure ulatusega ja tugevad kokkutõmbed, kuid seega ka väsivad kiiresti. Kui teed trenni, suureneb kontraktsioonivalkude hulk ja väsivad aeglasemalt, lisaks hakkavad nad paremini taluma tekkivat piimhapet. Korraga töötab vaid mingi 10% rakkudest, st võtavad vahetusi. Alluvad inimese tahtele ning kinnituvad luudele. Kõik skeletilihased on siin all. Südamelihaskude: Asub vaid südames
(Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
hormoonide poolt, kõhunäärme insuliin ja glükagoon on vastandtoimega hormoonid, mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks (lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja - filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiima kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat, Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest Kahjustustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade
jälgida viskosimeetriliselt lahuse viskoossuse tõusu (läbivoolukiiruse kahanemise) alusel. Aktiini polümeriseerumisel saab eristada 3 etappi · lag faasi vältel (polümeriseerumistsentri teke) G aktiin polümeriseerub lühikesteks ebastabiilseteks oligomeerideks. Kui oligomeerid saavutavad teatud suuruse (3-4 monomeeri) nad muutuvad stabiilseteks tsentriteks järgmisele faasile · kiire monomeeride lisandumine mõlemisse otsa (ahela pikenemine) ja F aktiini filamentide teke · statsionaarne (steady-state) faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) filamentide pikkus on konstantne Monomeeride arv, mis ajaühikus seostub polümeeriks sõltub vabade subühikute kontsentratsioonist (C) ja polümeriseerumise kiiruskonstandist (Von) = (kon) * C Polümeerist eralduvate monomeeride hulk sõltub depolümeriseerumise kiiruskonstandist ja ei sõltu vabade monomeeride arvust Voff = koff . Kui toimub polümeriseerumine, keskkonnas
kudede funktsioneerimist. Lamininopaatiad: mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide tagajärjel; epidermolysis bullosa haigust põhjustab laminiin-5 puudumine (kinnitumise filamentide komponent), see on pärilik haigus, mille puhul on epidermis lahti toetavast basaalmembraanist ning nahk kattub villlidega, haiged surevad tavaliselt esimese eluaasta jooksul). Lisaks veel glioomid (laminiin-9 asendatud laminiin-8-ga) ja kaela/kukla kasvajad (põhjustavad mutatsioonid laminiin-5 γ2-ahelas). 5. Golgi kompleks - ehitus ja talitlus. Golgi kompleksi defektsusest põhjustatud patoloogiad (1 näide põhjalikumalt). (М28) 17 Ehitus: ● Diktüosoomid, igas rakus ca 20 tk
Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis.
Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis.
Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast Peened filamendid koosnevad F-aktiinist, tropomüosiinist ja troponiinist Peened ja jämedad müofibrillid paigutuvad lihaskius teatud ülekattega – I-vöödi moodustavad aktiinist filamendid ulatuvad osaliselt ka A-vöötidesse müosiinist filamentide vahele teatud osas A-vöödis peened filamendid katavad jämedaid Tsentraalset heledamat osa, kus filamentide ülekatet ei ole nimetatakse H-vöödiks – seda läbib keskelt M-joon (sisaldab müosiini siduvat müomesiini), mis lateraalselt seostab jämedaid müosiinist filamente Sarkoplasmaatiline võrgustik spetsialiseerunud kaltsiumiioonide deponeerimisele – sarkoplasmaatilise võrgustiku
3. Sidekude - ümbritseb kopsusagaraid - tagab vormi 4. Epiteelkude- alveoolide seinad Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Kaenlapiirkonnas, kubemes ja päraku piirkonnas. Toodavad tugevalõhnalist sekreeti (higi). Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust. Silelihaskude moodustub käävjatest 1 tuumaga rakkudest. Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)? Põhineb erutuse juhtimisel ja vastuvõtmisel. Suunaga dentriidilt aksionile, sealt lihasele. Erutuse teke põhineb polaarsuse muutumisel (aktsioonipotensiaal).
liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad: kehapoolte sümmeetrilisus 2 8 agonist- ja antagonistlihaste tasakaalustatud areng liigeste liikuvuse ja jõu tasakaalustatud areng 38) Lihaskontraktsiooni libisevate filamentide teooria. Lihase mudel. Libisevate filamentide teooria kohaselt on lihase arendatud pinge otseselt proportsionaalne jämedate ja peente filamentide vastasmõjuga. Lihase kontraktsioon e lühenemine on müofibrillis(sama pikk kui lihaskiud) jadamisi ühendatud sakromeeride ( piirkond ühest Z vöödist järgmiseni) lühenemise resultaat. Lühenemisel libisevad peened aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente, millega
domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud regulaarsused Valdav on mingi kindel sekundaarstruktuuri element keratiinid Kuuluvad suurde valkude klassi: intermediaarsete filamentide valgud On juuste ja küünte põhikomponendiks Molekuli põhiosa moodustab pikk (300 ah) heeliks. Iga neljas aminohappejääk on hüdrofoobse kõrvalahelaga. Moodustub spiraalselt mööda heeliksi külge kulgev hüdrofoobne triip Kaks heeliksit keerduvad teineteise ümber Keratiini filamendid võivad olla
Niisuguseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks galaktikateks. 28. Mis on kvasarid? On väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. On äärmiselt eredad. Kvasarid on kokkusurutud ala massiivse galaktika keskmes, mis ümbritseb spetsiaalselt must auku. 29. Selgitage mõistet "Universumi kärgstruktuur". Universumi kärgstruktuur- nim. ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid. Galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. 30. Mis on Universum? Universum sai alguse suurest Paugust- kosmilisest plahvatuaset. Universum on maailmakõigsus- kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi, aine eraldumisest antiainest. Neutraalses gaasis saab võimalikuks gravitatsiooniline kondenseerumine st. Tihedate objektude tekkimine.
vahendusel tegevuspotentsiaal põhjustab lihaskontraktsiooni. Osalevad : – Sarkolemm – Rist e. T torukesed – Lõpp-tsisternid – Sarkoplasmaatiline retiikulum – Ca2+ – Troponiin Motoorne üksus – närvirakk koos tema poolt varustatavate lihaskiududega. Liigutusi sooritavat lihased närvikiudude ja lihaskiudude suhe silmalihastel - 1/8 või 1/10, käsivarre lihastel – 1/600. Lihaskontraktsioon. Libisevate filamentide teooria – Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest
teke, kriitiline depolarisatsioon, AP teke ja levik. Lokaalsete lõpp-plaadi potenstiaalide teke kutsub esile mööda lihaskiudu liikuba AP tekke. Erutuse ja kontraktsiooni sidestus Lihaskontrakstsioonile eelnev lihaskoe erutumise seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks. Ca2 kontsenrratsioon suureneb. Libisemisteooria 1) jämedate ja peenikeste filamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu 2) sarkomeeri pikkuse muutused on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3) ristisillaksed on paigutatud nii, et nad saaksid ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega 4) ristisillakesed liiguvad on kinnituskohtadel umbes 45 kraadises suunas, tekitades
suurel hulgal kasvulahust ja teda oleks lihtne lihakultuurist eemaldada. Parimad materjalid oleks loomulikud ja söödavad, kuigi saab kasutada ka söödamatuid materjale. Toetusvõrk võib olla näiteks söödava kollageeni helmestest või kollageenivõrgust(kollageeni käsn), mis on saadud veistelt. Käsna kuju suurendab pinda ja diffusiooni, aga võib teha raskemaks koe kättesaamise. Võimalik on kasutada ka suuri elastseid lehti või pikkade filamentide paigutust. Et imiteerida loomulikke lihasrakke, peab ka tekstuur ja mikrostruktuur olema võimalikult nende sarnased. Selleks võib kasutada näiteks lainelisi mikromustriga filamente. Kuna koepaksus ei saa olla üle 100-200µm, on pakutud välja, et tuleks kasutada verevarustuse süsteemi, mis imiteeriks normaalse keha verevarustust. Selleks saaks kasutada sünteetilisi sooni, mis kannaks sisse toitaineid ja välja jääkaineid. Praegu on aga selle süsteemi kasutamine raske, kuna see ei anna
Transpordi ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse. Energeetiline ülesanne 1g valku toidus annab ~ 4kcal e. 17,6 kJ energiat. Täiskasvanu igapäevane valguvajadus on 0,8-1g/kg kohta. Treeningperioodil on valguvajadus kaks korda suurem. Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Aminohapped Praegu tuntakse üle 120 aminohappe, millest valkude koostisesse kuulub 21. Erinevas järjestuses moodustavad nad tuhandeid valke. Kuna on teada, et Valgud koosnevad aminohapetest, on tuntumad asendamatud aminohapped : Metioniin on asendamatu aminohape, mis on põhiline metüülrühma doonor inimorganismis (näiteks närvitegevuseks vajaliku atsetüülkoliini sünteesil, 11
Rakusisene organellide ja vesiikulite liikumine. LIISI KINK 45 BIOKEEMIA test I 3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus
Läbi tuuma poori toimub transport nii sisse kui välja. Väikesed vees lahustuvad molekulid, kaasa arvatud keskmise suurusega valgud (< 40 kDa) saavad difundeeruda läbi veega täidetud pooride NPC seina ja keskmise `korgi' vahel ja ei vaja aktiivset transporti. Suuremad valgu molekulid (>60kDa) ja kompleksid nukleiinhapetega liiguvad läbi `korgi' aktiivse transpordi teel retseptorite vahendusel. Tuumaümbrise struktuur on tagatud intermediaarsete filamentide poolt, mis paiknevad sisemise membraani karüoplasma poolsel küljel (nn tuuma lamiinid). Tuuma välismembraani ümber paikneb vähem korrapärane filamentide võrgustik. DNA struktuur tuumas ja kromosoomide ehitus Genoomi suurus DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (C väärtus) on 107- 1011bp. Inimese genoom on keskmise suurusega 3x109bp. Kuigi tavaliselt kompleksemate organismide genoom on suurem, see seaduspärasus alati ei kehti. Näiteks kahepaiksete genoom on ~50x
ainevahetust. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes. Kaitsefunktsioon - a) aktiivne kaitse haigusttekitavate mikroobide vastu, b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) Kontraktsioonifunktsioon - See tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Retseptoorne - Retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel Varufunktsioon - Valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism kasutab nälgides. Energeetiline funktsioon - 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb umbes 4,3 kcal energiat. Organism kasutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud.
aktiinile, kuid ühe subühiku võtta + otsa poole. Pi vabanemine, pea pöördub ja liigutab filamenti edasi, - ots ees ADP vabanemine, esialgse konformatsiooni e kangestusseisundi taastamine 133. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Vöötlihased: koosnevad lihasrakkude kimpudest, lihasrakk koosneb müofibrillidest e. aktiinikimpudest, ja jaotuvad tumedateks ja heledateks ribadeks piki lihasrakku. filamentide + otsad kinnituvad valgulistele Z ketastele. silindrilist osa kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks => müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest. Paksud filamendid koosnevad ainult müosiinist ja peened filamendid aktiinist. Sarkomeeride tumeda osa moodutavad paksud müosiinimolekulid ja aktiin ja heleda osa ainult aktiin. Aktiini filamentide + ots on seotud
filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling võib olla üks mehhanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Intermediaarsed filamendid tsütoskeleti komponendid vaheloomades (Metazoa). Enamik neist esineb tsütoplasmas, osa (tuuma lamiinid), aga tuumas. Väga paindlikud, saab venitada mitmekordseks. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Põhjustab filamentide demonteerimist. 8. Aktiivsed filamendid ja mikrotorukesed osalevad eukarüootsete rakkudele iseloomuliku kuju tekitamises ja hoidmises, ometi ei ole need permanentsed struktuurid. Põhjenda, miks dünaamiline tsütoskelett on raku normaalseks funktsioneerimiseks oluline et rakk saaks liikuda. Oma argumentide tugevdamiseks too näiteid olukordadest, kus on oluline eri tüüpi filamentide stabiilsuse säilitamine ja vastupidi transmembraansete
(Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004)
Tropomüosiini molekuliga on seostunud proteiin troponiin. Troponiinil on mitu Ca +2 seondumiskohta. 2. Närvisignaal antakse AP kujul sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile → Ca +2 vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist 3. Vabanenud Ca+2 seondub troponiiniga → troponiini ehitus muutub → tropomüosiini molekuli asukoht muutub → aktiini molekulil avanevad müosiini seondumiskohad. 4. Müosiini pead seostuvad aktiini filamentidega → müosiini pea paindub, ja toimub aktiini filamentide “libisemine” müosiini filamentide suhtes 5. ATP seostub müosiini peaga → aktiini ja müosiini side katkeb ja filamendid eralduvad teineteisest 6. ATP hüdrolüüsub, vabaneb energia, mis suundub müosiini peadesse ja need pöörduvad lähteasendisse 7. Kui Ca+2 pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis see eraldub troponiinist → tropomüosiin katab taas müosiini seostumiskohad aktiini molekulil → lihas lõtvub 8
( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
aktiini ahelat jõuab? 25-50 30. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 31. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? Peroksüsoom 32. Milline mitoosi faasidest on vastupidine profaasile lähtudes muutustest rakutuumas? Telofaas 33. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend.Selle aine lisamine seetõttu pärsib filamentide pikenemist !?!?! 34. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab moodustuma taimedel rakuvahesin, aga loomarakus esineb rakusise... 35. Võrreldes mitoosi jooksul moodustunud tütarrakke G1 faasis vanemrakuga on tütarrakkudes pooled krom ja pool DNA hulgast 36. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46
• biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). ) • Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikaks. Albumiinid moodustavad valguvaru, mida organism käsutab nälguse korral. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 7. energeetiline funktsioon. • 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8
Kui kargokompleks jõuab tuumaplasmasse, siis importiin interakteerub Ran-GTPga, mille tõttu importiini konformatsioon muutub nii, et tema afiinsus NLSi suhtes väheneb ja kargovalk vabaneb tuumaplasmasse. Importiin-Ran-GTP kompleks difundeerub seejärel tagasi läbi NPC. Kui Importiin-Ran-GTP kompleks jõuab NPC tsütoplasmaatilisse ossa, siis Ran interakteerub Ran-GAP valguga (GTPase accelerating protein), mis on NPC tsütoplasmaatiliste filamentide kompleksi üks valke. See stimuleerib Ran-i hüdrolüüsima assotseeritud GTPd GDPks, nii et Ran-i konformatsioon muutub selliseks, millel on importiini suhtes suhteliselt madal afiinsus ning importiin vabaneb tsütoplasmasse ja on valmis uueks imporditsükliks. Tuumast > tsütoplasmasse. Valke (aga ka tRNAde ja ribosomaalsete alaühikute puhul), mis sisaldavad NES'i (tuumast väljumise signaal) transpordivad eksportiinid. NES-sisaldavad hnRNPd, nagu hnRNP A1, 10
Üks tüüp, peroksisoomid, on levinud leherakkudes, need osalevad fotorespiratsioonis. Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine; 2) mikrotuubulid (läbimõõt 25 nm), monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust;
pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) 7 · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat
annaabi.ee 
