Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas,
suurenes püsielanike arv. Klooster ehitati tugeva kindluskloostrina,mille müürid ümbritsesid linna igast küljest, peamist sissepääsu kaitsesid aga kaks tugevasti kindlustatud torni. Näiteks: Mont Saint Michel, Bern, Veneetsia 3. Mis iseloomustab keskaegset linna? Keskaegset linna iseloomustab: ● kaubanduse arenguks loodud tänavavõrgud ● keskne turuplats ● tänavasein, mis koosnes tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hoonetest ● perspektiivportaalid, millega kaunistati kivimajade kitsaid fassaade ● sõrestikansamblid
ampiiristiil 1800-1830 Inglismaal ei olnud barokkstiiili, seal jätkus palladionismi traditsioon, mis oli lähedane klassitsimile. Varaklassitismi nimetati adamstiiliks. Saksamaal kadis varaklassitsism zopf stiili nime. Kindlustus kapitalism ja suurenes kodanluse mõjuvõim. Klasstsim oli esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil Arhitektuuri iseloomustus? Eeskuju Vana-Kreeka templitest oli palju sambaid, kupleid ja viilkatuseid. Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone
Väljaku peamiseks aktsendiks said katedraal ja raekoda, kui katedraal asus mõnes teises paigas, jäi platsi peamine uhkus raekojale (Raekoja väljak). Väljakult võis tihti leida maastikuarhitektuuri nagu haljastust ja purskkaeve. Suurimateks elusoonteks keskaegses linnas olid aga tänavad. Tihti iseloomustas keskaegseid linnu ka veekogud kuna kaubandus oli orienteeritud veetranspordile. Viilkatustega tihedalt üksteise külge ehitatud kitsaste fassaadidega hooned iseloomustavad kõige paremini keskaegset tänavaseina linnas.
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Eestisse jõudis gooti stiil 13.-14. Sajandil koos ristirüütlitega. Tallinn on üks paremini säilinud gootikalinnu. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst.
On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i ,,Marseljees"). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: 35 jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) 36 värvid on tuhmid, pinnalised 37 rõhutatakse kontuuri ja vormi
Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837. Arhitekt Chalgrin. Asub Charles de Gaulle`i väljakul, kust läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaarel kuulsad reljeefid (F. Rude`i „Marseljees“). Tänapäeval samas ka Igavene tuli ja Tundmatu Sõduri haud. Maalikunst Iseloomulik: jäljendab antiikskulptuuri (kuna tolleaegset maalikunsti tunti vähe) värvid on tuhmid, pinnalised rõhutatakse kontuuri ja vormi
Jalgu võis olla üks, Jalad imiteerivad härja v oli üle tõmmatud kanga või Vaarao kirst oli kuida oli kaa 3-4 lõvikäppa,mis olid nahaga.voodil võis olla ka peatis rikkalikult maalitud jalaga laudu. Vormilt väljapoole kaardu. Tooli ja jalutis.Patja ei kasutatud,selle fassaadidega, kirstu sarnased tooli ja põhi on nõgus, tooli jalgu oli asemel on peatugi. kasut. Kapi voodijalgadega 3-4. toolid olid väga asendajana. madalad. Vana-Kreeka Järi
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega
Paljud baskid on blondid ja sinisilmsed. Baskid on väga armukadedad. Parimad sõbrad ei käi üksteisel külas, et mitte tutvuda lähemalt sõbra naisega. Ainult pereliikmed istuvad lauas koos. Baskid on sõltumatud, julged, väga ausad, kohusetundlikud, uhked. Solvangut ei unustata iial. Tööpõlgurid satuvad üldise põlu alla. Vargus on mõeldamatu.Baskid elavad väikestes külades mägedevahelistes orgudes. Iseloomulik arhitektuur - osaliselt puidust majad valgeks lubjatud fassaadidega. Majadel pole numbreid, vaid on nimed. Baski majad pärandatakse vanimale lapsele - pojale või tütrele. Teised pojad hakkavad preestriks või käsitööliseks, emigreeruvad Ameerikasse või abielluvad rikka naisega.Baskid võitlesid sajandeid ristiusu vastu, aga pärast kristluse vastuvõtmist 11. sajandil said neist fanaatilised kristlased. Perekonna käsitlus Eestis Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel.15-17-aastane alaealine võib
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul
-üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul
kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist
aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.[14] Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. Nõukogude Liidus valitsenud ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" printsiip avaldus eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954)
Piirkonna tunneb ära roosa värvi poolest, seetõttu Petra linna kutsutakse ka roosaks linnaks. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest.
II periood- Kõrggootika 13.aj- 14. Saj keskpaik.III periood- Hilisgootika 14-16 saj.stiilitunnused.- Põhiplaanilt basiilika ( ) ladina rist. Ei erine romaani stiilist. (joonis) Gooti stiilis linn.- Linnade keskel raekojaplats koos raekojaga, kirik, turuplats. Gildihooned.Hooned kitsad, kõrged, kolmnurkse kõrge viiluga Tallinnas''Kolm õde'' müürid ümber. Maja maja küljes kinni. Kiriku fassaadi detailid.-13 saj skulptuur seotud hoonete fassaadidega. Materjal kivi, Algselt olid värvilised. Kõik figuurid olid veenvalt elulised ja isikupärased. Tohutult kaunistatud.kuningate galerii. Tehis liiv, ristkillik, krapid uste peal, ukse portaalid, arhivoldid. Prantsuse kirikud- *Reimsi jumalaema kirik- kõige rikkalikumalt kaunistatud ja kauneim gooti katedraal Prantsusmaal. Prantsuse kuningate kroonimiskatedraal. Pikkus 136 m. Kesklõõvi kõrgus 38 m. *St.Denis- kõige varasem kirik Pr. Sinna maetud enamus Prantsuse kuningad
Väljakaevamised algasid sajandi alguses (British School of Archaeology at Athens) ja käivad siiamaani. Teise maailmasõja ja hilisema inimtegevuse tulemusena on Palaikastro varased väljakaevamised kannatada saanud. Minoilise linna ehitised on koondunud ida-lääne suunalise kesktänava ümber, mida läbistavad väiksemad, jagades linna üheksaks sektoriks. Igas sektoris on väljaarendatud torustikusüsteem. Majad kesktänava ääres on olnud imposantsete fassaadidega. Nagu ka teised minoilised linnad, ei olnud see kindlustatud. 7 Mochlos Mochlose kaluriküla asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres Agios Nikolaose ja Sitia vaheliselt maanteelt 4 km mere poole. Tegemist on saarega, mis minoilisel ajal oli veel maaga ühendatud. Saarel on varaminose IB - hilisminose IB linn ning varaminose IB - varaminose III kalmistu.
loovutasid mungad koha linnakäsitööliste tsunftidele. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. See tekistas linna laienemist, seetõttu tuli piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline väljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Väljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned- kirik, tsunfti-ja gildihooned( vbl uhkemad) ja raekoda. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval. KIRIKUEHITUS Gooti avaldub kõige paremini kirikute ehitamises. iseloomustab püüd kõrgusesse Gooti tähtsamad uuendused on teravkaar, roidvõlv( Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided) ja tugikaared. Teravkaar moodustub kahest ringijoone osast. Teravkaart ladudes paigutati kivid pigem üles tippu Gooti skulptuur. Gooti skulptuuri peaülesandeks oli kirikute kaunistamine
Antikiseeriv joon · Saint-Trophime'i kirik o Kagu- Pr Monumentaalsed kindluskirikud · Agde'i katedraal ja kirik o Lääne-Pr Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD Kuppelkirikud vähemalt osalt tänu idamaade mõjule · Saint Front Périgueux's kuulsaim neist Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud · Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn
taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel
Väljakaevamised algasid sajandi alguses (British School of Archaeology at Athens) ja käivad siiamaani. Teise maailmasõja ja hilisema inimtegevuse tulemusena on Palaikastro varased väljakaevamised kannatada saanud. Minoilise linna ehitised on koondunud ida-lääne suunalise kesktänava ümber, mida läbistavad väiksemad, jagades linna üheksaks sektoriks. Igas sektoris on väljaarendatud torustikusüsteem. Majad kesktänava ääres on olnud imposantsete fassaadidega. Nagu ka teised minoilised linnad, ei olnud see kindlustatud. 1.6. Malia Malia on Põhja-Kreetas, Herakleionist 40 km kaugusel. Palee jääb maanteest mõnisada meetrit mere poole. 8 Paiga minoiline nimi ei ole teada. Praegune nimi tuleneb 3 kilomeetrit Herakleioni poole jäävast kaasaegsest Malia nimelisest asulast. Suurim osa paleest, mis praegu on näha, kuulub nooremasse paleede ajajärku. Malia oli asustatud
sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega.
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega,
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega
Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas linnade laienemist. Seetõttu pidi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutama; minnakse kõrgusesse. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned: raekoda, kirik, gildi- ja tsunftihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tänava ääres. Nt Tallinna vanalinn. Keskajal polnud kombeks teha teistsuguseid maju, see oli halb. Majad näevad sarnased välja. Võivad erineda kõrguse poolest. Ainus erinevus võisid olla (mingid)kivid. Ots on fassaadiks, tänava poole. Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv.
ühtlasi ka linna keskne turuplats, avaneva kaaristuga. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Tsunfti- ja gildihooned püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole, väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Võrreldes
13. Rooma tuntumad ehitised Suur muutus arhitektuuris toimus seoses keisrivõimu kehtestamisega. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Suurimateks ehitajateks peetaksegi keiser Augustust ja keiser Trajanust. Kapitoolium- tähtsaim Rooma küngas, seal asus peaväljak. Uhkeim foorum on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid korrapäraste sammasridadega fassaadidega hoone. Keskel oli Trajanuse Ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud suurhoone Basilica Ulpia. Basiilika on hästivalgustatud hoonetüüp, mida kasutati ühiskondlike hoonete valmistamisel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid ruumi kolmeks lööviks. Akende rida katuses nimetatakse valgmikuks. Trajanuse foorumiga olis seotud tema jaoks püstitatud Trajanuse sammas (2. saj. Algus). See
Bilbao - suur baski linn, asutati 1300, Hispaania peasadam ja suur laevaehituskeskus, mida lähedalasuvad rauamaardlad varustavad toorainega. San Sebastian - Hispaania mitteametlik suvepealinn, kus asub üks suurim Plaza de Toros (härjavõitlusareen). Tuntuimad Baskimaa pidustused toimuvad Pamplonas (härjajooks). Kodu. Eraldatud talud väikestes külades mägedevahelistes orgudes. Iseloomulik arhitektuur - osaliselt puidust majad valgeks lubjatud fassaadidega. Majadel pole numbreid, vaid on nimed. Baski majad pärandatakse vanimale lapsele - pojale või tütrele. Teised pojad hakkavad preestriks või käsitööliseks, emigreeruvad Ameerikasse või abielluvad rikka naisega. Tõusud Biskaia lahes on maailma kõrgeimate seast (kuni 40 jalga = 12 m). Baski meremehed järgnevad meritsi tuunikalale Biskaia lahest Aafrika rannikuni. Püük kestab 6 kuud. Baski lipp on punane,valge ja roheline. Usk
Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, s t kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks
kirikule. Alates 14. saj hakati saksamaal püstitama omapärast gootikat, selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi, nt kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, triufooriumist jms. basiilikale hakati eelistama kodakirikuid. Nürnbergi Pühe Sebalduse kirikule lisati kodakiriku tüüpi koor. Saksa profaanarhitektuuri esindavad paljud linnused, mitmes linnas ehitati dekoreeritud fassaadidega reakojad. Veel toretsevamad raekojad ja gildihooned ehitati Madalmaades. Skandinaaviasse tuli gootika erinevatest suundadest. Rootsis alustasid Uppsala toomkiriku ehitamist 13. saj prantsuse meistrid, Norra tähtsaim kirik Trondheimi katedraal lähtud inglise eeskujudest, Soomele oli oluline Põhju-Saksamaa mõju (Turu toomkirik). Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile, Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215. aastal, koor lisati 15. saj.
Vana riigi profaanehitistest on vähe säilinud, olid ju põhilisteks ehitusmaterjalideks toortellis ja puu. Oletatavasti olid vanimad elamud ovaalse põhiplaaniga, toortellistest seinte ja pillirookatustega. Hiljem hakati ehitama täisnurkse põhiplaaniga tihedalt üksteise kõrvale paigutatud elumaju. Vana riigi palee - ehituste kohta on andmeid veelgi vähem, mingi ettekujutuse paleede fassaadist annavad mälestusteelidel ja sarkofaagikülgedel asuvad kujutised ( mitmekorruseliste fassaadidega majad võisid olla küllalt ruumikad ). 3. aastatuhande lõpuks eKr. oli suur - Egiptuse majandus välja kurnatud ning riik lagunenud taas üksikuteks noomideks. Järgnes kahe - kolme sajandi pikkune vaheperiood, mil üksikute noomide valitsejad tegid jõupingutusi riigi taasühenda -miseks. See õnnestus alles 21. sajandil eKr, mil alguse sai Egiptuse Keskmine riik ( 21. - 18. saj. eKr.). Uus pealinn asutati riigi
pigem üksikuteks eranditeks. Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei leia, küll aga mõned näited 1930. aastate teisel poolel Pärnus populaarseks muutunud „kikkis“ katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb. Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830. aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse tänavana. 1837
selgetes kalatiiki-des, millel virvendavad valguse ja varju vöödid; maali-listena paistvad hoovinurgad; Lõukoerte hoone madalate teravkaartega lühikestel saksi sammastel, raudsete võredega, mille taga kuuleb alalist urinat; kõige selle keskelt kerkib Ave Maria soomuseline tornitipp. Vasakut kätt on Pariisi prevoo elumaja nelja azuurse tornikesega; keskel aga paistab taamalt Saint-Poli loss ise kõigi oma mitmekesiste fassaadidega, kõigi oma järjest 6 9 juurdelisatud kaunististega Charles V saadik, kõigi nende segastiilis lisanditega, millega teda ehitajad kahe sajandi jooksul koormasid, kõigi ta kabelite apsiididega, kõigi ta galeriide katuseharjadega, tuhande tuulelipuga ja ta kahe kõrge kõrvuti seisva torniga, mille koonusekujuli-sed, alt sakilised katused meenutavad ülestõstetud servadega teravapõhjalist kübarat.
annaabi.ee 
