1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3
organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim, mürk), mis aktiveerub alles biotransformatsiooni käigus c) registreerimata farmakon (ravim). 6. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 7. Farmakokineetika tegeleb ... a) ravimite saatuse uurimisega organismis b) ravimite toimetega organismis 8. Farmakodünaamika on farmakoloogia haru, mis uurib ... a) ravimite jaotumist organismis b) ravimite toimeid organismis 9. Mõisted farmakon, preparaat, toimeaine, ravimvorm? 1
1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest:
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
- toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. Imendumine erinevate manustamisviiside korral Imendumine paikse manustamise korral. Ravim on toimivas kontsentratsioonis ainult manustamiskohal (nahal, limaskestadel) ja imendunud ravimi kontsentratsioon ei ületa enamasti ülejäänud kudede tundlikkuse läve.Terve nahk laseb ravimeid (ka vett) läbi vaid vähesel määral, imendumine toimub peamiselt rasu- ja higinäärmete avade ja karvanääpsude kaudu
Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA. Millised ensüümid lammutavad sümpaatililises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi)
- Antidepressandid on dopamiini retseptori antagonistid - Astmaravimid on 5-LOX inhibiitorid, Cys-LT4 retseptori antagonistid - Põletikuravimid on COX isovormide inhibiitorid - Klassikalisd tritsüklilised antideprekad inhibeerivad noradrenaliini transportvalgu, kuid ka serotoniini transporti. Seetõttu algas serotoniini transpordi selektiivsete inhib. Otsing. Tulemus: suurema käibega antidepressant Prozac (fluoksetiin). Minevikus: kõigepealt oli ravim ning kui see toimis, oli järelikult ka molekulaarne sihtmärk. Peamiselt taimset päritolu looduslikud ühendid ning toime avastamine oli juhus – katse-eksituse meetod. Hiljem: avastati järjesti uusi signaalmolekule ning need juhatasid sihtmärkideni. Enamik virgatsaineid on tänaseni tundmata, kuna kontsid on liiga madalad või aine liig lühikese elueaga. Seetõttu püsisid ka potentsiaalsed ravimi sihtmärgid varjus. Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks.
· Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad Passiivne difusioon Difusioon läbi pooride Soodustatud difusioon Aktiivne transport Rohem vähem Vähemrohkem Sõltub ravimi Sõltub molekuli mahtuvus Kandjal, mis võib küllastuda; Kandjal, nõuab energia
Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1. Uimastid loovad · usaldusväärse · kiire · lihtsa · odava ...võimaluse end hästi tunda. Inimene on motiveeritud kordama tegevust, mis pakub rahulolutunnet (positiivne kinnitus 2
...................................... 797 51.8. Südame stimulatsioon ....................................................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine........................................................................................ 802 51.9. Parenteraalne ja enteraalne ravimite manustamine ........................................................... 804 51.9.1. Perifeerne veenitee ..................................................................................................... 804 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed ............................................................................................. 809 51.9.3. Perifeerse veenitee alternatiivid ................................................................................. 810 51.9.4
Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja 8 ulatub munasarja vabale servale. Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole
piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit: seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest rasvkoest – seal vabaneb söömise korral hormoon nimega leptiin, mis põhjustab küllastustunde teket ka ajust endast. Näljatunnet esile kutsuvad signaalid tekivad tühja kõhu ja tühja seedetrakti korral ning informatsioon näljakeskusele edastatakse seedekulglast uitnärvi sensoorsete ehk tundlikkust juhtivate närvide kaudu. Suur osa informatsiooni seedekulglast toitainete kohta ja täitumise kohta edastatakse hormonaalselt ehk veres ringlevate ainete kaudu. Need hormoonid sisenevad ajju ja stimuleerivad küllastuskeskuses küllastustunde teket, näljakeskuses aga tekib pidurdus.
küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit seedekulglast juba alates neelust, maost, soolest rasvkoest – seal vabaneb söömise korral hormoon nimega leptiin, mis põhjustab küllastustunde teket ka ajust endast. Näljatunnet esile kutsuvad signaalid tekivad tühja kõhu ja tühja seedetrakti korral ning informatsioon näljakeskusele edastatakse seedekulglast uitnärvi sensoorsete ehk tundlikkust juhtivate närvide kaudu. Suur osa informatsiooni seedekulglast toitainete kohta ja täitumise kohta edastatakse hormonaalselt ehk veres ringlevate ainete kaudu. Need hormoonid sisenevad ajju ja stimuleerivad küllastuskeskuses küllastustunde teket,