*Aja aeglustumine: (kaksikute paradoks) nähtus, milles igale vaatlejale tundub, et kõigis teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. *Pikkuste lühenemist määrab kinemaatiline tegur. *Kiiruste liitmise eeskiri peab muutuma nii, et ei oleks võimalik saavutada kiiruseid mis ületavad c. *Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev
kiirus vaguni põranda suhtes on 20km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Seisvat või paigal olevat keha ei ole olemas. Isegi kui vastav keha ei liigu meie silmade ees millegagi, liigub see koos Maa pöörlemise ja tiirutamisega siiski. Seega ei ole olemas keha, mis ei liigu. Kui ka mõni taustsüsteem ongi praktilisem, siis tegelikkuses vastavad sellele inertsiaalsüsteem, mis tähendab, et füüsikaseadused on igalpool samad ja ei muutu. Valgusel kiirus, nagu ka teistel elektromagnetlainetel, on alati kindel väärtus st kiirus. Valguse ligikaudne kiirus on 300 000 km/s ning see arv on mõõdetav suure täpsusega. Kuid kuna klassikalises mehhaanikas öeldakse, et kiirus on erinev vastavalt taustasüsteemile. Seega tekib siin tupik, kuna valgusel on kindel kiirus. Erinevate katsete tulemusel selgus aga siiski, et valguse kiirus on kõigis taustsüsteemides ühesugune
Näiteks kui vaatad videot plahvatusest. Lööklaine laieneb ühest punkist. Video tagasi kerimisel saad kindlaks teha selle ühe alguspunkti. Nii on ka universumiga, jälgides galaktikate laienemise kiirust, on võimalik ,,aega tagasi kerides" kindlaks teha millal kõik alguse sai. Suur pauk toimus umbkaudu 13.7 miljardit aastat tagasi. Üheks peamiseks vastukajaks suure paugu teooriale on see, et kuidas saab miski tekkida mitte millestki. Kuid tuleb välja, et siiski on see võimalik ja füüsikaseadused lubavad sel juhtuda. Kuid siiski on sellest kõige raskem aru saada suure paugu teooria juures. Kuidas sai mitte millestki tekkida peaaegu lõpmatu tihedusega, temperatuuriga singulaarsus, millest algas aeg ja ruum ja suur plahvatus lõi kõik. Punkt, millest universum sai alguse oli mõeldamatult väike, väiksemgi kui üks aatom. Kuid siiski sisaldas see tohutut energiat ja mateeriat. See üks väike punkt sisaldas kogu universumi massi.
liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteemid: · inertsiaalsed Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed · mitteinertsiaalsed kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera) Kõik taustsüsteemid, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsed taustsüsteemid. · inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad füüsikaseadused ühteviisi · ühegi füüsikakatsega ei saa kindlaks teha, kas taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt inerts nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut inertsus keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek Inertsuse mõõduks on mass. Mida suurem on mass, seda inertsem on keha ehk seda raskem on tema liikumisolekut muuta. Inertsus väljendub selles, et keha liikumisoleku muutmiseks kulub teatud aeg.
seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on
Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst. samaväärsed selles mõttes, et mitte mingisuguste katsetega, olgu mehaanikas, optikas või muul alal, ei saa näidata, et üks süst oleks teistest mingil moel eelistatud.Liikuva keha mass on alati suurem, talle lisatakse Ekin.See on kineetiline mass. Keha E ja SeisuE summat nim koguenergiaks.Massi ja energia jäävuse seadus on kokku võetult aine ja energia jäävuse seadus.
1988 aastal ilmunud raamatus andis mõista, et mõte jumalast või jumalikust olevusest pole tingimata vastuolus kaasaegse teadusliku arusaamaga universumi olemusest. Minuarust ei ole see mõtlemine loogiline, mida ta väidab, kuna ei saa nii olla, et oli olemas mingi gravitatsiooniseadus. See pidi ikka millegist tekkima. John Lennox aga väidab, et maa universum on jumalikku päritolu. Ta leiab, et Hawkingi väidetest hoolimata ei suuda füüsikaseadused kunagi täiel määral universumi olemust selgitada. Seadused ise ei loo midagi, vaid on pelgaks kirjelduseks sellest, mis teatud tingimustel juhtub. Minu arust see on parem lahendus, kuidas võis universum tekkida. Kuna arvan, et siin on ikka jumala käsi mängus. Universum loodi minu arust jumala poolt. Ei saa nii olla, et universum tekkis ex nihilo ehk siis ei millestki. Pidi olema maa looja, kuna muidu ei saaks olla gravitatsiooni seadust ega muid seadusi
pole piisavad veenmaks, et ta eksisteerib. Sealhulgas ma leian, et ei saa olla üks kindel jõud, mis suudab kontrollida põhimõtteliselt lõputut mateeriat, isegi jumala jaoks käiks see üle jõu. Piibli järgi lõi jumal esimesed inimesed, Aadama ja Eeva, ning evolutsiooni - teooriat kui sellist ei eksisteeri. Sealt tekib mul küsimus, kuna nad olid valge rassi esindajad, siis kust tulid teiste rasside inimesed? Oxfordi ülikooli matemaatikaprofessor John Lennox väidab, et füüsikaseadused ei saanud iseenesest mitte kuidagi universumit ehitada -- asjasse pidi olema segatud mingisugune toimiv tegur ehk siis jumal. Ma ei saa selle väitega nõustuda, kuna kui universumil peab olema kindel looja, võiks küsida, kes lõi jumala? Mõned usklikud arvavad, et jumal on väljaspool inimese loogikat ja mõistust ning tema teket pole võimalik seletada. Selle põhjal võiks öelda, kui jumala eksisteerimine pole loogiline, ei saa ka olla see loogiline, et tema lõi universumi.
NANOTEHNOLOOGIA Nanotehnoloogiaon teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõtmetega) materjalide ja masinate , sealhulgas nanorobotite uurimise ning loomisega. Nii väikeses mastaabis kaotavad paljud füüsikaseadused nagu nt gravitatsioonijõud oma tähtsuse ja määravaks saavad kvantefektid(1). See on teaduse ja tehnoloogia haru, mis tegeleb materjalide, struktuuride ja süsteemide valmistamise ja uurimisega, mille vähemalt üks mõõde on iseloomustatav nanomeetrilises pikkusskaalas. Nanotehnoloogia elemente juurutatakse tavapärastes tootmistehnoloogiates väga mitmetes erinevates valdkondades. Olgu selleks siis süsinik nanotorude lisamine paljudesse
Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist, järelduste tegemist ja hindamist. Kuigi graafiline disain on nii kunst kui teadus, ei saa ta olla ühes kontekstis mõlemat korraga
`' Ussiaugust läbiminekuks kuluks nii vähe aega, et seda oleks isegi raske mõõta. See oleks otsetee läbi ruumi, justkui mingi kosmiline metroo. Teadlased ei uskunud, et see võimalik on. 20. sajandi 80-ndatel aastatel otsustasid teadlased selle küsimuse ükskord ja lõplikult ära klaarida. Nad kirjeldasid ussiauke võrrandite abil, mis tulenesid Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Nad olid hämmeldunud, avastades, et võrrandid ei keela ussiauke või käikude olemasolu. Füüsikaseadused lubavad läbi ruumi kulgevate tunnelite esinemist `' (Mary ja John Gribbin 1997:109). `' Füüsikaseadused ütlevad, et mustad augud võivad tõesti olla kosmiliste metroode sissepääsuks. Kuid ruum on ainult üks osa aegruumist. Auk läbi ruumi on tõepoolest auk 11 läbi aegruumi. See tähendab, et ussiaugu teine ots võib välja ilmuda erinevatel
Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valguselähedase kiirusega, siis tema pikkus väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt.
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida
"Aja t kasvades pinna T2 pindala aina väheneb... Kuna aine pinna T sees ei saa liikuda valguse kiirusest suurema kiirusega, osutub ta lõksus olevaks piirkonnas, mis tõmbub kokku nulliks lõpliku aja jooksul. See viib mõttele, et meie mudel on kusagil ekslik. Kuid me näitame, et teatud arukate eeltingimuste täidetuse korral tekib sel viisil tõepoolest aegruumi eriline piirkond, singulaarsus. Võib arvata, et singulaarsus on koht, kus praegu teada olevad füüsikaseadused on rikutud." (Stephen Hawkingi ja John Ellise) Kui universumis on piirkondi, kus teadaolevad füüsikaseadused on rikutud, siis miks pole kindlaks tehtud, mil viisil neid nimelt rikutakse ja millised on singulaarsetes piirkondades kehtivad seaduspärasused? Vastuse annab R.Penrose'i poolt sõnastatud kosmilise tsensuuri hüpotees: kõik aegruumi singulaarsused on ümbritsetud lõkspindadega, 6
Sündmuste horisont ja singulaarsus. Kui mingisugune keha hakkab liikuma musta augu poole tänu selle metsikule gravitatsioonile, siis esimesena läbib see sündmuste horisondi. Sündmuste horisont on ala, suhteliselt kindlate piiridega, milles on singulaarsuse gravitatsiooniline effekt nii suur, et sealt ei saa enam mitte miski, isegi valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused. Näiteks, kuna kiirus on nii suur, siis kõrvalt jälgijale tundub, et kõik kehad liikudes singulaarsuse poole hakkavad aeglustuma. Kõrvalt vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse gravitatsiooniliseks aja paisumiseks. Küll aga, kui liikuda ise musta auku, ei tundu aeg aeglustuvat, vaid hoopis väljas olev aeg tunduv kiirenevat. Sündmuste horisondi keskel asub singulaarsus. See on ala kus gravitatsioon on lõputu ja
keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass. Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.15.Mis on klassikalise mehaanika ja relatiivsusteooria erinevused? Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. Mehaanikas on kõik inertsspsteemis samaväärsed, sest füüsikaseadused on neis kõigis ühesugused. 16.Ruumi ja aja omadused Aeg on ühemõõtmeline, kirjeldatav 1 arvuga. Ruum seevastu on kolmemõõtmeline, kirjeldatava 3 arvuga. Aegruum on neljamõõtmeline, 1 aja- ja kolme ruumikoordinaati.17.Massi ja kiiruse seos.Mida see valem näitab? Impulss – ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis ning iseloomustab keha liikumist. p=mv 18.Energia jäävuse seadus on jäävusseadus füüsikas, mis väidab, et energia on jääv
Organismide aine- ja energiavahetus Olulised füüsikaseadused termodünaamikast: I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste...
Relativistlik füüsika toetub kahele postulaadile. (Postulaat väide mida ei tõestata) 1) Postulaat. Valgusekiirus vaakumis on kõikides inertsiaaltaustsüsteemides ühesugune ja ei sõltu valgusallika liikumise kiirusest. ( Kui liigud rongis valguskiirusega siis maapinna suhtes liigud alati valguskiirusega) Valguskiirus on looduses kõige kiirem kiirus. Seda kiirust mõõdetud ei ole. Täpset valguskiirust ei teata) 2) Postulaat. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused st, et ühtlane sirgjooneline liikumine ei muuda füüsikalise nähtuse olemust. a=9,8 Aja ja ruumi mõisted on klassikalises ja relativistlikus füüsikas erinevad. Relativistlik Aeg ja ruum on suhtelised, sõltuvad keha liikumise kiirusest ehk taustsüsteemi valikust. ( Kui suure kiirusega liigud siis kell hakkab maha jääma) Kui aeg ja pikkus on erinevad suurused klassikalises füüsikas ja me elame 3 dimensioonilises
infot ei saa kuidagi tõestada ja seega ei saa seda pidada ka faktipõhiseks. Kuid siiski on see ühiskonnas jätkuvalt väärtuslik ja jagatud teadmine, millest mõned usundid näiteks kristlus ja islam, mis oma olemuselt on aastasadu ja kohati aastatuhandeid jäänud suhteliselt samaks. Kolmandana võib välja tuua erinevad faktipõhised teadmised ja teooriad, mis on ajaloo jooksul avastatud ja täheldatud, näiteks matemaatika ja füüsikaseadused. Neid võib lugeda kvaliteetseteks teadmisteks, sest neid saab tõestada ja neis peitub looduse poolt määratud seaduspära, mis ei saa olla väär nagu Isaac Newtoni katsetega kindlaks tehtud gravitatsioon, mis on kvaliteetne teadmine. Matemaatika ja füüsika valdkondade teadmisi on omandatud ja täiendatud kaua; need teadmised on vanad ja täpsed ning seega ka kvaliteetsed. Mitte ainult vanad teadmiste valdkonnad ei ole kvaliteetsete teadmistega. Näiteks meditsiin
Kuidas on võimalik, et nii suurtel kaugustel olevate tähtede siseehitust teame paremini kui jalgealuse Maa siseehitust? Maa siseehituse kohta saadakse andmeid 40 seismoloogiajaama andmetest, mis registreerivad kõikvõimalikke maavärinaid, muid tõukeid kuni tuumarelva katsetusteni. Ühed lained levivad piki maapinda, teised läbi Maa ning see ongi põhiline töödeldav andmestik Maa sisemuse uurimiseks. Täht on hõõguv gaasikera, mille kohta seni kehtivad füüsikaseadused ja kui saame b spektraalanalüüsist teada väga täpselt tähe pinnatemperatuuri (max = ) ja keemilise koostise, T vaatlusandmetest veel tähe suuruse ja massi, siis teoreetilist füüsikat appi võttes koostatakse neli tasakaaluvõrrandit. Näiteks üheks tasakaluvõrrandiks on tasakaal tähe sisemuse suvalises punktis
juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on võimalik täielikult keskenduda kriitilisele olukorrale. ABS-pidurite eeliseid kuritarvitatakse sageli, nähes süsteemis auto kaitseinglit arutu kihutamise ja ohtlike manöövrite korral. On siiski olemas füüsikaseadused, mis piiravad ka ABS-pidurite võimalusi. Võib kindlalt väita, et ABS on hea tööriist just vastutustundliku autojuhi käes. Mis on ABS? Paljud usuvad, et ABS on lihtsalt elektriliselt juhitud rütmiline pidur. Nii lihtne see siiski ei ole. Mis juhtub, kui autojuht kasutab nn. rütmilist pidurdamist? Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga
Esemete värvust seletas Newton sellega, et (valgustamisel valge valgusega) peegeldab iga ese tugevamini tagasi just tema värvile vastavaid kiiri. Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. 2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad prognoosivad täpselt enamikke olukordi, kuid objektide jaoks, mille kiirus läheneb valguse kiirusele, annab Einsteini relatiivsusteooria täpsemaid tulemusi. Liikumishulk on tähtsal kohal Newtoni kolmes liikumisseaduses. Liikumishulk on keha mass
· Renessansiajal esitas N.Kopernik Päikesesüsteemi he lio ts e ntrilis e mude li, · mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid G.Galilei ja J .Kepler. · J ohannes J .Kepler rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. · Planeetide liikumise põhjuse avastas I.Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. · See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. J.Ke ple r N.Kope rnik G.Galile o I.Ne wton Astronoomia ajalugu · 20. sajandil tõestati, et meie galaktika ehk linnutee on vaid üks paljudest galaktikatest ning, et universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. · 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. · Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal.
Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid. Renessansiajal esitas Kopernik Päikesesüsteemi heliotsentrilise mudeli, mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Astronoomia ajalugu Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuurid, massid ja mõõtmed võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias
Tähelepanuväärsemateks RPG-deks võib nimetada: Diablo, Baldur`s Gate, The Elders Scrolls, Fallout, Final Fantasy ning oma poolt lisaksin veel League of Legends Titan Quest`i ja Fable: The Lost Chapters`I,, Dota. 1.4. Simulatsiooni mängud Simulatsiooni mängud on tehtud, et simuleerida päris elu, nagu nt lennukiga juhtimise simuleerimine mängus, mis on nii reaalselt kui ka praktiliselt võimalik, peab võtma arvesse füüsikaseadused ja teised reaalses elus olevad piirangud. Paljude simulatsiooni mängude puhul on soovitav enne mängima asumist, kaasas olev õpetus läbi lugeda või läbi teha vastava mängu õpetusprogramm (tutorial). 5 Simulatsiooni mängud jagunevad seitsmesse gruppi: lennuki, kosmose, sõjaväe, rongisimulatsiooni mängudeks ning jumala, linna ehitamise ja ekonoomilisteks simulatsiooni mängudeks (nt Railroad Tycoon)
Tähelepanuväärsemateks RPG-deks võib nimetada: Diablo, Baldur`s Gate, The Elders Scrolls, Fallout, Final Fantasy ning omalt pool lisaksin veel väga hea Titan Quest`i ja Fable: The Lost Chapters`i. (3) 2.4. Simulatsiooni mängud Simulatsiooni mängud on tehtud, et simuleerida päris elu, nagu nt lennukiga juhtimise simuleerimine mängus, mis on nii reaalselt kui ka praktiliselt võimalik, peab võtma arvesse füüsikaseadused ja teised reaalses elus olevad piirangud. Paljude simulatsiooni mängude puhul on soovitav enne mängima asumist, kaasas olev õpetus läbi lugeda või läbi teha vastava mängu õpetusprogramm (tutorial). (1) Simulatsiooni mängud jagunevad seitsmesse gruppi: lennuki-, kosmose-, sõjaväe-, rongisimulatsiooni mängudeks ning jumala, linna ehitamise ja ekonoomilisteks simulatsiooni mängudeks (nt Railroad Tycoon)
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni II seadus ......................................................................................................... 12 3.3 Newtoni III seadus.........................................................................................................
K klass- temp. ligi 4000 K, näha on ribaspektrid. M temp. ligi 3000 K. N 2000 K, on näha pidevspektrit. S 1000 K, on näha pidevspektrit. 13. Suur Pauk. Umbes 13, 7 mljrd aastat tagasi hakkas universum plahvatuslikult paisuma. Sellega koos tekkisid singulaarsusest korraga, ruum, aeg ja mateeria. Keegi ei tea, kuidas nägi universum välja alghetkel või natuke hiljem. Tihedus oli alghetkel 10 94 g/cm3. temperatuur 1032K. Tänapäeva füüsikaseadused algfaasis ei kehtinud. Universumi arengut peale Suurt Pauku on tavaks jagada järgmistesse etappidesse: · Plancki aeg · inflatsiooniline universum · Kvarkide periood · Tropofaas · 4 vastasmõju tekkimine: gravitatsioon, elektromagnetiline vastasmõju, tugev vastasmõju, nõrk vastasmõju. · Hadronite perioodi algus (prootonid, neutronid) · Leptonite perioodi algus · Tuumasünteesi algus
universumitest, megauniversumist, multiuniversumist. Ükskõik, millist sõna parasjagu kasutada, ikka tähendab see sedasama peale meie universumi on olemas ka teisi universumeid. On teooriaid, mis väidavad, et teised universumid asuvad meie omast väga kaugel aja või ruumi väljavenitatud osades. Teiste hüpoteeside kohaselt on nad vaid millimeetrite kaugusel üksteisest ning ka meist. Osad teoreetikud usuvad, et füüsikaseadused on igas universumis samad, mõned jälle pole selles nii kindlad. Kolmas osa väidab hoopis seda, et esineb mõlemaid variante. Nüüdseks juba tuntud ning kümnendeid uuritud kvantmehaanika annab võimaluse arendada välja üks multiuniversumi teooriatest. Uurides lähemalt kvantmehaanika ,,reaalsust", olles seda õppinud ning lahti mõtestamisega vaeva näinud, ei suuda teadlased tänapäevalgi veel selgitada fakti, miks kaks samasugust aatomit samades
oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus, ehk väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Musta augu keskel on punkt, mis on peaaegu lõpmatu tihedusega ning mida nimetatakse singulaarsuseks. Mustas augus, sündmuste horisondist seespool muutuvad meile teada olevad füüsikaseadused kehtetuks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähenduse. Aeg ei liigu enam ainult edasi jne. Seega ei tea keegi, mis täpselt toimub musta augu sees. Kaob põhjus-tagajärg põhimõte ning valitseb kvantgravitatsioon. Tänapäevani pole väga palju teada mustadest aukudest ning füüsikud pole neid veel piisavalt uurinud. Üks maailma tuntuimatest füüsikutest, Stephen Hawking, on tõestanud, et mustad augud ,,auravad" ning kaotavad ajapikku oma osakesi. On loodud
5. Olulist informatsiooni kannab endas valgus elektromagnetväljas leviv kiirgus. 22.11.12 11 Kokkuvõte 1 1. Aatomituuma olemasolu näitas -osakeste hajumine 2. Aatomi mõõtme suurusjärk on 10-10 m ja tuuma läbimõõt 10-15 m 3. Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril 4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. 22.11.12 12 Spektrijooned ja energiatasemed. 1. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, Spektrite liigid mille spekter on joonspekter. 2. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. 3. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgaltJoonspekter seotud aatomid ja
....................................................................................13 2 Sissejuhatus Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline,orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetriaarvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8.
et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest. Tavakõnes öeldakse, et igal asjal on põhjus. Teaduses on põhjuslikkuse mõistel on aga sügavam. Teades nähtuste põhjust, teame ju tegelikult seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtusele järgnevat nähtust.. Selles mõttes väljendavadki füüsikaseadused nähtuste põhjuslikke seoseid. Tuleb teada, et mitte kõik ajaliselt üksteisele järgnevad nähtused või sündmused ei ole põhjuslikus seoses, st. et ajaliselt varem toimunud sündmus ei pruugi põhjustada järgnevat. Näiteks järgneb päevale alati öö, kuid päev iseenesest ei ole öö põhjuseks. Mitte päev ei kutsu esile öö, vaid Maa pöörlemine ümber oma telje kutsub esile öö ja päeva vaheldumise.Teades näiteks Päikese ja planeetide
8 0 h 13,5 Aatomi n oleku energia on seega En = - 2 eV n Kokkuvõte 1 1. Aatomituuma olemasolu näitas -osakeste hajumine 2. Aatomi mõõtme suurusjärk on 10-10 m ja tuuma läbimõõt 10-15 m 3. Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril 4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. Eksperiment ja Bohri teooria Kuna Bohri teooria oli teoreetiline ja põhines postulaatidel, mis olid vastuolus klassikalise füüsika põhimõtetega, siis oli vaja eksperimenti, mis seda teooriat kinnitaks Eksperiment · J. Franck ja G. Hertz 1913 · Eesmärk - kontrollida aatomite statsionaarsete olekute olemasolu · Idee kui aatomile anda mingi hulk energiat, siis juhul, kui
Toimub loomulik konvektsioon ehk segunemine, mis kiirendab soojusvahetusprotsessi. Tehnoloogiliste protsesside puhul kasutatakse kunstlikku konvektsiooni kuna õhku paneb liikuma ventilaator. Soojusvahetusprotsess kiireneb. Viimane soojuse ülekandmise viis on kiirgus, kus soojusenergia ülekandmine toimub elektromagnetilise kiirguse abil, mis eraldub kuuma keha pinnalt. Ahjus küpsetades toimub põhiline soojusülekanne kiirguse abil. Termilistes protsessides piiravad füüsikaseadused suvaliste temperatuuride kasutamist. Igal produktil on normaalrõhul oma kindel keemistemperatuur. Sageli on tehnoloogilises protsessis vaja keemistemperatuuri tõsta või alandada. Selle võimaluse annab keemistemperatuuri seos rõhuga. Rõhu alandamisel vaakumkatlas alaneb ka produkti keemistemperatuur. Aur eraldub intensiivselt, konsistents tiheneb, välditud on toitainete termiline lagunemine ja puudub kõrbemise tekkimine. Keemistemperatuuri saab alandada 40-50 °C-ni. Rõhu tõstmisel
4 Alveolaar 14,2 5,2 80,6 Gaasivahetus kopsudes on tingitud sellest, et alveoolide õhus ja kopsudesse tulevas venoosses veres on hapniku ja süsihapegaasi rõhk erinev: hapniku rõhk on alveoolides kõrgem kui veres, süsihapegaasi rõhk veres kõrgem kui alveoolides. Gaasivahetuse põhjustavad füüsikaseadused: kui mingi gaasi rõhk on vedelikus ja õhus erinev, siis läheb gaas vedelikust õhku ja vastupidi kui rõhud võrdsustavad. Veri viib pidevalt hapnikku kopsudest kudedesse ja toob süsihapegaasi kudedest kopsudesse. Kopsudest äravoolav arteriaalne veri sisaldab hapnikku palju rohkem, kui peaks olema gaaside lahustuvuse seaduse järgi. Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest
a Reeglid on absoluutsed ja muutumatud; on sunnitud neid järgima reeglid on väliselt reguleeritud täiskasvanud autoriteetide poolt reeglid ei saa muuta sellepärast, et laps kuuletub autoriteedile ning ta on egotsentriline, sest arvab, et kõik mõtlevad samamoodi kui tema reeglid on permanentselt fikseeritud nagu füüsikaseadused (mitte subjektiivselt internaliseeritud, mida saab muuta) peab käitumist halvaks lähtudes objektiivsetest tagajärgedest (mitte subjektiivne kahju) - Autonoomne moraal e kooperatiivne moraal 10.a Hakkab aru saama, et moraalses otsustamises on inimestel erinev perspektiiv
maailmas kehtivad seaduspärasused, mis ei sobi makro-maailma. Olulist informatsiooni kannab endas valgus elektromagnetväljas leviv kiirgus. Kokkuvõte 1 1. Aatomituuma olemasolu näitas -osakeste hajumine 2. Aatomi mõõtme suurusjärk on 10-10 m ja tuuma läbimõõt 10-15 m 3. Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril 4. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust 5. Aatomite püsivuse selgitamiseks tuleb leida teistsugused füüsikaseadused, mis erinevad oluliselt makrofüüsika seadustest. Spektrijooned ja energiatasemed. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. c f = (1)
Ta oli juba varases nooruses tundnud tugevat kutset teha Jumalariigi tööd. Oma Suggestions for Thoughts, mida anti välja väga väike arv eksemplare, kirjeldab ta oma usulisi veendumusi. Tema kirjutised toovad esile pigem laia vaimse doktriini kui spetsiifilise religiooni. Ta kirjeldab kellegi inimesest kõrgema juuresolekut, intellekti, mis loob, hoiab alal ja korrastab universumit (Macrae, 1995: 8). See oli Jumal, kes lõi maailma juhtivad füüsikaseadused. Edasi oli inimrassi kohustus sekkuda inimeste elutingimuste parandamisel. Näiteks selleks, et kontrollida selliseid haigusi nagu tüüfus või koolera, peab inimkond aktiivselt tegelema jäätmete likvideerimisega. Ainult palvetest üksinda jääb väheseks tsivilisatsiooni hüvedega võitlemiseks. (Macrae,1995). Nightingale sügav veendumus selles, et ta on kutsutud edendama inimkonna seisundit, mõjutab õendust kui altruistlikku ametit tänaseni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on. Kui maailma ja inimese lõi Jumal, siis ka tema polnud vaba oma loomingus. Selleks, et inimene saaks maailmas elada ja maailm üldse püsiks stabiilsena, ei saa fundamentaalkonstandid väga palju erineda nende praegustest väärtustest. 1.2.3. Füüsika ajaloost Siin anname lühiülevaate sellest, kunas mingid füüsikaseadused või nähtused on avastatud, kes seda tegi, milliste probleemidega mingil ajajärgul tegeleti . Antiikaeg ( VI saj. e.m.a kuni V saj. m.a.j.) Seos heli kõrguse ja pillikeele pikkuse vahel (6.saj. e.m.a., Pythagoras: mida lühem keel, seda kõrgem heli) Nägemisteooria (5. saj. e.m.a. , Platon: silmast lähtuvad nähtamatud kombitsad võimaldavad meid ümbritsevaid kehi näha) Mehaaniliste liikumiste kirjeldus (kõver- ja sirgliikumine), kangi tasakaalu tingimus (4
asukohad tähistaeva taustal, nii nagu nad paistavad Maalt, olema mis tahes seoses makromolekulidega, millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse
inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. • Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele. • Maailma konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused (vastavalt teaduse arenemisele) • Maailmapilt on läbi aegade muutunud. • 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt, mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused. Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline maailmapilt hästi, kuid välja ei suutnud selline maailmapilt seletada. • 19
asukohad tähistaeva taustal, nii nagu nad paistavad Maalt, olema mis tahes seoses makromolekulidega, millest koosnevad mõistusega olendid ühel väikesel planeedil. Newtoni seaduste ja teiste füüsikateooriate edu viis mõttele teadusliku determinismi olemasolust, esimesena väljendas seda 19. sajandi alguses prantsuse õpetlane markii de Laplace. Tema väitis, et kui me teaksime Universumi kõigi osakeste asukohta ja kiirust mingil ajahetkel, siis võimaldaksid füüsikaseadused kindlaks teha Universumi olekut suvalisel ajahetkel minevikus või tulevikus. Teiste sõnadega, kui determinism peaks paika, siis oleks põhimõtteliselt võimalik tulevikku ennustada ja astroloogiat poleks tarvis. Tegelikkuses on olukord sootuks teistsugune. Isegi nii lihtne teooria kui Newtoni gravitatsiooniõpetus annab võrrandid, mida pole võimalik täpselt lahendada rohkema kui kahe osakese jaoks. Peale selle on paljudel võrranditega kirjeldavatel süsteemidel omadus, mida tuntakse
inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. · Maailmapildi kujunemisel (või kujundamisel) on suureks raskuseks see, et füüsika seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele. · Maailma konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused (vastavalt teaduse arenemisele) Reemo Voltri · Maailmapilt on läbi aegade muutunud. · 18 - 19 . sajandil valitses nn mehaaniline maailmapilt, mille aluseks on Newtoni seisukohad ja seadused. Selle pildi järgi koosneb maailm kõvadest, kaalu omavaist ja liikuvaist osakestest. Osakesed erinevad peamiselt kvantitatiivselt - massi poolest. Kuni elektromagnetvälja avastamiseni töötas selline maailmapilt hästi, kuid välja
siseenergia suurendamiseks kui ka mehaanilise töö tegemiseks. II protsessides toimub gaasi siseenergia vähenemine ja töö sooritatakse osaliselt gaasi siseenergia vähenemise ja osa välissoojuse arvel. III protsessides töö sooritatakse ainult gaasi siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 3.1.10. Carnot tsükkel: on kõige efektiivsem soojusmasina tsükkel, mida füüsikaseadused lubavad. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsesssist. Kui termodünaamika 2. seadus ütleb, et kogu soojust ei saa teisendada tööks, siis Carnot tsükkel annab hinnangu sellel osale soojusest, mida saab tööks muundada. Carnot tsükkel on idealisatsioon, sest ta eeldab, et protsess on pööratav ja et entroopia ei kasva. Carnot tsükli efektiivsus
e.m.a.) Oli esimese kõrgharidust andva õppeasutuse AKADEEMIA rajaja. Platonil oli suur mõju kogu filosoofia ajaloo jooksul. Alfred North Whitehead (1861 1947) on öelnud, et Lääne filosoofia on vaid hulk ääremärkusi Platoni filosoofiale. Platoni põhiteos on ,,Riik". Oma õpetuses rebis Platon ideed lahti meeleliselt tajutavatest asjadest. Reaalseks pidas ta ideede -- EIDOSte (eidos on tõlkes väliskuju) -- maailma. (Tänapäeval vastavad eidostele matemaatiliselt formuleeritud füüsikaseadused matemaatilises loodusteaduses. Galileo Galilei seadis teadlikult eesmärgiks eksperimentaalselt tõestada platonismi. Selleks oli ta sunnitud teadlikult kõrvale heitma asjade KVALITEEDI, mida Aristoteles rõhutas.) Asjade maailma tunnistas Platon ainult niivõrd, kuivõrd see olevat ideede maailma jäljendiks. Ta kirjutas: ,,... petlik on nägemine, petlik on kuulmine ja teised tunded...". Ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust
omandavad Galilei teisenduste kuju. 255. Mis on aja dilatatsioon? Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustutena. 256. Mis on pikkuse kontraktsioon? Inertsiaalsüsteemis, mille suhtes vaadeldavad punktid on paigal, on punktidevaheline kaugus suurem sellest, mida annaksid eelmise suhtes liikuvast inertsiaalsüsteemist tehtud mõõtmised. 257. Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat? Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused (erirelatiivsusteooria teine postulaat) 258. Mis on omaaeg? Aja relatiivsus- liikudes suure kiirusega, aja kulg aeglustub 259. Mis on omapikkus? Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261
Teoreetilised konstruktsioonid on vaid feno- menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi
Kogu Maailmataju kõige põhiliseim ,,tuum" seisneb selles, et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagne- tofoni kassetile salvestatud kujutisega
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata -
annaabi.ee 
