10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Immuftw
Õppematerjali autor
Läänekirikus lauldi kagu I aastatuhande jooksul valdavalt phehäälselt. Sageli oli selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lidanduda ka mitmehäälsuse elemente. Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud trdaitsiooniga. Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne- Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Missa Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Tunnipalvust peetakse- eriti kloostrites- kindlastel kellaaegadel kuni kaheksa korda päevad. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses
liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas
sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks. Seejärel palvetab preester terve koguduse nimel lõpupalve, tänades Jumalat kuuldud Sõna ja vastuvõetud armulaua, s-t. kogu missa eest. Missa lõppeb rahu soovimisega. Tavaliselt kogudus laulab seejärel lõpulaulu.
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse la
-tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh)
laulda nii üksi kui mitmekesi, ,,taktimõõt´´ puudub (2- ja 2- osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult) 7. Kes on Gregoorius Suur? Paavst; juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopast. Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10
valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut
Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid