Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika: Mõisted ja keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus
Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine
Tempo - muusika esitamise kiirus
Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses
Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv
Vorm - heliteose ülesehitus
Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest
heterofoonia  - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest
homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate
polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt
Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada.
Guido ArezzostMuusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed . Joonte arv sõltus otstarbest.
Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest
Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada)
I Kyrie eleison - Issand , halasta
II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges)
III Credo in unum Deum - usun (Mina usun ainsasse Jumalasse)
IV Sanctus /Benedictus -Püha/ Kiidetud olgu
V Agnus dei - Jumalatall

Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud . Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud , parodeeriti ka kirikulaule.
Žonglöörid – Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel.
rüütlilaul - trubaduurid, truväärid, minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid.
ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält
Leoninus ja PerotinusOrganumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume . Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust „ helilooja
13.saj. motettMitmehäälse muusika kõige olulisem vorm. Mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul, sageli erinevates keeltes korraga.
Muusika-Mõisted ja keskaeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkiku9 Õppematerjali autor
Keskaegse ja üldiselt muusika mõisted

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus muusikalukku
6
doc

Sissejuhatus muusikalukku

Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine

Muusika
Keskaja muusikakultuur-muusikaajalugu-varakristlik muusika gootiaegne muusika e-kirikumuusika-renessanssmuusika
8
odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

Muusikaajalugu
Keskaja muusika
15
docx

Keskaja muusika

Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).

Muusika
KESKAJA MUUSIKA-5 -13-saj-
3
doc

KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.)

Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda. Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi

Muusikaajalugu
Keskaja muusika konspekt kokkuvõtvalt
2
doc

Keskaja muusika konspekt kokkuvõtvalt

KESKAEG · keskaeg- 4.saj ­ 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta)

Muusika
10-klassi muusika tunni konspekt
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal ­ 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon ­ prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ­ ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ­ ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel ­ loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis ­ tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2

Muusika
Muusikaajalugu-KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA
8
doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA

KESKAEG ...on väga pikk aeg antiigi ja renessansi vahel. Nimetus anti reness. ajastul, kui imetleti antiiki ja seda, mis ant. ja reness. vahele jäi, nimetati “keskmiseks ajaks” . Üldajaloos vaadeldakse keskaja algust seoses Lääne-Rooma riigi vallutamisega barbarite poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal.

Muusikaajalugu
Keskaja muusika
3
docx

Keskaja muusika

hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse)

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun