oluline aspekt edastamaks uudiseid huvitavamalt. Pressifotograafia annab lugejale ning meediatarbijale suurepärase võimaluse osa saada sellest, millest erinevatel põhjustel pole võimalik osa saada. Seega annab visuaalne aspekt kirjutavale ajakirjandusele võimaluse informatsiooni võimalikult täpselt ning kaasahaaravalt edastada, samuti tõestada. 1.2 2011. aastal premeeritud pressifotograafid Andres Putting on Delfi fotograaf, kes pälvis Aasta Pressifoto 2011 peapreemia ja parima uudisfoto preemia fotoreportaaziga "Suusakuninga tõehetk", mis kujutas emotsionaalset Andrus Veerpalut dopinguteemalisel pressikonverentsil. (Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 2.03.2012) Joonis 1. Delfi fotograaf Andres Putting Allikas: Delfi. 23.03.2012 Erik Prozes on Äripäeva fotoreporter. Prozes võitis Aasta Pressifoto 2011 olemusfoto kategooria preemia fotolooga "Eesti portreed taldrikutel". (Ibid.) Joonis 2. Äripäeva fotoreporter Erik Prozes.
Bruno omanikuks 2006.a.said Martin Pärn parima tootedisaini eest ja Annike Laigo parima disainiprojekti eest. Äramärgitud tööde autorid olid Viili Pogga, Sven Sõrmus, Sixten Heidmets, Sirli Ehari, Kaspar Torn. Noorte tootedisainerite motiveerimiseks on loodud disainiauhind SÄSI. Aina rohkem on eesti disain leidnud tunnustust ka väljaspool Eestit. Klaasikunstnik Tiina Sarapu ideekavand "Roundelay" pälvis Itaalia Trieste Contemporanea Design Contest disainivõistlusel peapreemia. EKA üliõpilane Riho Tiivel tõi alumiiniumlusikatega peapreemia rahvusvahelisel disainikonkursil ReAL 13. 2006.a. Milano kodutarvete mess MACEF raames anti EKA disainitudengile Pavel Sidorenkole Massimo Martini nimeline disainiauhind. 2007.a. pälvised Euroopa Design Management eripreemia Thulema ja Aquator. 2008. aastal pärjas zürii parima tootedisaini preemia Mare Kelpmani kollektsiooni Lights &
Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Stockholmi kuninglik muusikaakadeemia ·Marie Gureau akadeemia Elevandiluurannikul Lääne-Aafrikas ·Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (rahvapärased puhkpillid) ·rahvaülikool Taanis ·Sint-Rita College Belgias ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium 2005. aastal ilmus tal debüütalbum koos soome kitarristi J. P. Kallioga ning samal aastal pälvis ta ka Muusikatriaadil peapreemia. Ta on täiendanud ennast Belgias ja Elevandiluurannikul ning musitseerinud palju koos teistest kultuuridest pärit rahvamuusikutega. 2008 koostas ja toimetas noodiraamatu "Uued pillilood pärimusmuusikas". Sandra valiti R2 ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatud etnomuusika edetabeli kokkupanekul rahva poolt 2009. aasta parimaks instrumentalistiks. Kasutatud allikad: http://sillamaa.com/et/ , http://et.wikipedia.org/wiki/Sandra_Sillamaa
Maalid ,,Ma nägin seda.Jeesus ,,Bunker’’ 2004 on sündinud’’ 2003 Loodus ,,Looduse pilt. Talvine mets’’ 2001 ,,Pesa’’ 2001 Preemiad • 2005 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 20 000 Eesti krooni ühiskonnakriitilise isikunäituse "Ma nägin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest, mis osutas eksistentsiaalsetele küsimustele • 2010 Biennali peapreemia, 5th Rokycany Biennial in Graphic Arts, Tsehhi Vabariik • 2011 Chicago Printmakers Collaborative Prize, USA jne. Arvamus • Peeter Allik suudab läheneda oma loomingus maailmas toimuvatele protsessidele väga humoorikalt ja huvitavalt. • Linoollõike looming on väga isikupärane. Joone intensiivsus, valguse ja varju mängud ja eri suuruses uuristatud vaod. Need köidavad vaataja tähelepanu. • Tema töödes põimuvad justkui poliitika, seksuaalsus,
Proosa Aidi valliku esimene noorsooraamat on ,,Kuidas elad, Ann?". Ta tahtis selelga täita tühimikku eesti noorsookirjanduses. Raamatu valmimisele aitasid kaasa ka õpilased. Õpetaja küsis noortelt endalt, et mida neile lugeda meeldiks. Raamat sai karmi kriitika osaliseks. Arvustajad tegid järeldusi, et Vallik on liiga vana noortele kirjutama. Hoolimata sellest oli ja on raamat noorte seas populaarne. Noorsoojuttude võistlusel sai ,,Kuidas elad, Ann?" 2000 aastal peapreemia. Raamatule on ka järjeosa ,, Mis teha, Ann?". Mõlemad raamatud on tõlgitud mitmetesse teistesse keeltesse. Aidi Vallik on ka kirjutanud kolmada proosateose ,,Koletise lugu". See raamat on pühendatud lastele kui ka täiskasvanutele. Lõpetus Selle referaadiga sain teada Aidi Valliku elust, kuidas ta hakkas kirjanikuks ja palju muud. Kasutatud kirjandus: http://aidi.adisain.ee/ http://aidi.adisain.ee/index.php?page=3&lang=1 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/aidi_vallik_siimkornel
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik
Tamm (eestlaul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli (trummid, löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja helikujundaja Rainer Koik. Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on ,,tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühisloominguna ja lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest, omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud." (paabel.com/est/band) Bändi olen siiani kuulnud neljal korral. 2009. aasta ja 2012. aasta kevadeil Kuressaare Linnateatris ning kahel korral möödunud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kõne all olev
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik
Tallinna Muusikakeskkoolis. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja ja Guildhall School of Music and Drama´s prof Ronan O´Hora klaveriklassis. Märkimisväärselt on ta edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. 2004. a. sai ta 1. preemia ning orkestri eripreemia Rina Sala Gallo nimelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias; samal aastal võitis ta ka peapreemia ja 4 eripreemiat vabariiklikul interpreetide konkursil "Con brio". 2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega,
1948 Eesti NSV riiklik preemia 1972 valiti Leningradi Eksliibriste "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Ühingu auliikmeks Kitse ,R.Sagritsaga) 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia 1950 Nõukogude Eesti preemia tegevliikmeks kristallvaasi kujundamise eest 1977 Balti liiduvabariikide I 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde eksliibrisebiennaali peapreemia "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest Vilniuses 1961 Lubljana IV rahvusvahelise 1978 Vilniuse maalitriennaali graafikanäituse preemia peapreemia tööde "Tehase ehitus", 1962 NSVL kunstide Akadeemia "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest hõbemedal "Kalevipoeg" ja 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia "Reisimuljed Itaaliast 1961" eest laureaat maali "Linn ja kunstnik eest"
· 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi.
Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla. 2. Dagö ajalugu 1998. aastal sügisel loodi bänd ,,Dagö", mille algatajateks olid Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas. Etno-folk trio annab 2000nda aasta suvel välja plaadi. Plaat nimega ,,Dagö" tunnistatati aasta parimaks. Laval liitusid Dagöga veel Toomas Rull ja Raul Vaigla. 2001. aasta suvel võitis Dagö "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia Pärnus. 2002. aasta algul lahkus bändist Tiit Kikas. Peagi sai bändi helirezissöör ja muusik Kristo Kotkasest Dagö "nähtamatu liige". Sama aasta suvel ilmus album "Toiduklubi", mille alusel tunnistati Dagö "Aasta ansambliks". Pärast albumit hakkas klahvpille mängima Taavi Kerikmäe. 2003. aasta suvel toimus tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmus kolmas album "Hiired Tuules", mis valiti taas aasta parimaks bändialbumiks. Trummariks sai Petteri Hasa.
1961" eest 1962 Suur Hõbemedal NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest 1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks 1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia auliikmeks 1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest 1972 valiti Leningradi Eksliibriste Ühingu auliikmeks 1975 valiti NSVL Kunstide Akadeemia tegevliikmeks 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali peapreemia Vilniuses 1978 Vilniuse maalitriennaali peapreemia tööde "Tehase ehitus", "Maria Okas" ja "Akt linna taustal" eest 1979 Kristjan Raua nim. Aastapreemia laureaat maali "Linn ja kunstnik eest" 11 Fotod Evald Okasest 1 aastane Evald Okas, 1916 20 aastane Evald, 1935 Evald Okas 2008 aastal 50-ndal juubelil, 1965 12 Maalid
riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel : I preemia üleriigilistel noorte pianistide konkursil Tartus 1998. ja 2001. aastal, I preemia konkursil "Noor Muusik" 1997. ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002.aastal esindas Mihkel Poll Eestit noorte muusikute Eurovisioonil Berliinis. Novembris 2004 võitis ta peapreemia VIII eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil "Con Brio `04", lisaks palju muid auhindu. Gina Maria McQuiness (1987) viiul, Iirimaa Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga -2- orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on
Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1985. aastast ja NSV Liidu rahvasaadik aastatel 1989-1991. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003 aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Aastatel 1962-1987 oli Kaljo Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Talle on omistatud ka hulgaliselt preemiad: 1965. aastal ENSV teeneline kunstitegelase aunimetus 1978 üleliidulise filmifestivali peapreemia 1980 ENSV rahvakunstniku auhimetus 1985 ENSV riiklik preemia 1992 parima meesnäitleja tiitel 2001 Valgetähe teenetemärk 2004 PÖFFi elutööpreemia Kaljo Kiisk oli Eesti filmilavastaja, näitleja ja poliitik. Teda peeti alati näitlejasõbralikuks, näitlejat avastavaks filmirezissööriks. Eesti filmi ajalugu poleks mõeldav ilma selle andeka lavastaja filmideta. Filmis ,,Kevade" ütles kellamees Lible Arnole: "Näe, sünnib siia ilma inimene. Tuli nagu
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
· Välisministeeriumi kultuuripreemia, 2010 Tõnu Kaljuste on Grammy auhinna nominent ning pälvinud mitmeid plaadistusauhindu: · Diapason d´Or l´Annee 2000 · Cannes'i klassikalise muusika auhind · Edisoni auhind Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, teda on autasustatud Jaapani ABC Muusikafondi aastapreemiaga ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinnaga, samuti sai ta 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali peapreemia. Koostöö Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke,
Kahe raamatu (koos raamatuga ,,Mida teha, Ann?") müüdud eksemplaride arv võib 6 kirjaniku sõnul ulatuda kahekümne tuhandeni, mis on tänapäeva Eestis väga suur arv. Raamatu ääretu menu oli üllatus nii kirjaniku enese kui eesti kirjastuste ja lastekirjanike jaoks. Usuti, et noored lugeda ei viitsi ja neile pole mõtet kirjutada. Noorsoojuttude võistlusel aastal 2000 sai ,,Kuidas elad, Ann?" peapreemia ning pärast seda ilmunud raamat ning selle kordustrükk müüdi nädalatega läbi. Nüüd on Aidi Vallikult ilmunud esimese raamatu jätk pealkirjaga ,,Mida teha, Ann?". Juba küsilauseline pealkiri rõhutab ühtsusprintsiipi, mida autor on silmas pidanud. Kui esimeses osas jookseb olevikulise tegevusega kõrvuti ema päevik, siis uues raamatus täidavad sama funktsiooni (kasu)isa meenutused elust lastekodus. Neil süngetel tagasivaadetel on kahekordne eesmärk, sest ühtlasi
1.1.Ajalugu o 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja. o 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Helirezissöör ja muusik Kristo Kotkasest saab Dagö "nähtamatu liige". Suvel ilmub album "Toiduklubi", mille alusel tunnistati Dagö "Aasta ansambliks". Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. o 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub kolmas
Ta räägib aktiivselt kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes ning on MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja juhatuse liige. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all. Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni- lugude autorina. Kõige enam on tunnustust pälvinud tema esimene noorsooromaan ,,Kuidas elad, Ann?", mis võitis 2000. aastal toimunud noortejutustuste võistluse peapreemia, sai 2002. aasta Nukitsa konkursil II koha ja pääses 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentide hulka. Raamatust on 2007. aastaks tehtud 9 trükki, see on pääsenud kooliprogrammidesse ning kirjandusõpikutesse ning on tõlgitud soome, läti ja leedu keelde. Lätis võitis jutustus 2004. aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia. Aidi Vallik on filmistsenaariumi "Kuhu põgenevad hinged" kaasautor Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval
juurde. See oli teiseks ameerika elektroonilise muusika stuudioks ja kandis nimetust Eksperimentaalse muusika stuudio.Koos teiste uurijatega töötas Lejaren Hiller arvutitega ILLIAC ja IBM 7090. Tänapäeval on arvuti lisaks kasutusele helistuudio põhilise tehnilise töövahendina kasutusel kolmes suuremas muusikavaldkonnas: helilooming (partituurisüntees), kõlade simuleerimine (helisüntees) ning helimontaaž. 1979. aastal võitsid Ars Electronica peapreemia austraallased Kim Ryrie ja Peter Vogel spetsiaalselt muusika vajadusteks ehitatud Fairlight CMI eest. See 8-bitine arvuti pakkus sämplimiseks täiesti uut tehnilist taset: esimest korda oli võimalik kõiki võimalikke helisid 10 ühes arvutis nii salvestada, maha mängida kui ka kõikvõimalikesse helikõrgustesse transponeerida.
Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi: "Kirjaklambritest vöö" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Väärtushinnangud Peategelased teostes on teismeeas tüdrukud, kes veel otsivad ennast ning läbivad katsumusi, mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel
asutajaliige 1984. 10 Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. 20. sajandi naiskunstnikud on võidelnud meestekeskses kunstimaailmas võrdse kohtlemise eest kunstnikena. 1970ndate alguses kirjutas Linda Nochlin essee "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega.
annaabi.ee 
