Eutanaasia - poolt või vastu ? Austatud klassikaaslased ! Ma pole just suuremasi kõnepidaja, kuid proovin siiski, sest nagu ka vanasõna ütleb:"Pealehakkamine on pool võitu!" Tahan Teile rääkida vägagi olulisest teemast, mis on järjest päevakorralisemaks muutumas, nimelt EUTANAASIAST, neile , kes ei armasta võõrsõnu, ütlen lisaks, et tegemist on vaba surmaga või nn "halastussurmaga." Eutanaasia on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on väga haige või piinleb metsikutes valudes, mis kunagi ei lõppe. On olemas passiivne- ning aktiivne eutanaasia. Passivse puhul laseb arst patsiendil surra, aktiivse korral arst surmab patsiendi. Olen passiivse eutanaasia poolt, sest aktiivse korral võib juhtude, et arst, kes n.ö nupult vajutas, hakkab metsikute süümepiinade all kannatama ning halvimal juhul võib see lõppeda suitsiidiga.
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia
Aksioloogia väärtusfilosoofia Eutanaasia kas õigus või kohustus surra Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Eristatakse passiivset ja aktiivset eutanaasiat, kuid piir nende vahel on üsna ebamäärane. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Esile võib tuua ka kolme liiki eutanaasiat. Esiteks vabatahtlik eutanaasia, kus lootusetult haige patsient ise soovib surra, teiseks, tahtest sõltumatu eutanaasia ja kolmandaks tahtevastane eutanaasia, kui lootusetult haige patsient ei taha surra, kuid ta siiski surmatakse. Üha enam on leidnud ühiskondades kõneainet arsti poolt patisendilt teatud erilistes olukordades elu
on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit. Referaati valitud teemal ajendas kirjutama peamiselt soov ise teada saada, mis see eutanaasia endast täpsemalt kujutab, millised meditsiinilised ja juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on
Filosoofia kodutöö EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil püsima jääda. Näiteks juhul, kui inimese aju on mingi õnnetuse tagajärjel saanud nii kõvasti kahjustada, et ta on vegetatiivses seisundis ning temalt pole võimalik nõu küsida, mida ta soovib
loodud inimeste käitumise reguleerimiseks ja mille järgimist kontrollib riik. Igpäevaelus on loendamatu hulk erinevaid situatsioone, mille paigutamine juuriidilisse raamistikku on erakordselt keeruline. Tihti põimuvad omavahel erinevad maailmavaatelised, kultuurilised, eetilis-moraalsed, religioossed ja eksistentsialistlikud mitmetimõistetavused, vastandudes isiksuse otsustusvabaduse ja inimõiguste valdkonda kuuluvate teaamadega. Üheks eeltoodu eredaks näiteks on eutanaasia ehk halastussurma temaatika. Eutanaasiat saab olemuslikult liigitada kaheks: aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne eutanaasia kujutab endast surma otsest esile kutsumist, passiivne aga lihtsalt ravi lõpetamist. Kuigi mõlemal juhul on tegemist ühesuguse, letaalse, lõpuga protsessiga, on nendega seotud probleemid oma olemuses eripalgelised. Lisaks nö. puhttehnilisele problemaatikale lisandub kasiksuslike eripäradega seonduv. Haigeid on nii öelda mitut tüüpi:
EUTANAASIA ON PÕHJENDATUD Kallid kuulajad, Räägin teile, miks minu arvates on eutanaasia põhjendatud. Eutanaasiast on väga palju kõneletud, kas see peaks olema seaduslik või mitte. Eutanaasia ehk halastussurm on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. Hetkel on eutanaasia seaduslik ainult neljas riigis: Hollandis, Belgias Sveitsis ja Luksemburgis. Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hukatakse.) Arvan, et igal inimesel on otsustusõigus oma elu üle. Neil on õigus nii elule kui ka oma elu lõpetamisele.
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Suremisabi liigitatakse kaheks: · aktiivne eutanaasia - aktiivne surma esile kutsumine patsiendil; Eetika.ee : · Eutanaasia Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile
Eutanaasia tuleks legaliseerida Eutanaasia tuleks legaliseerida, kuna see on inimese vaba otsus oma elu üle. Eutanaasia all pean ma silmas teise inimese elu tahtlikku lõpetamist selle inimese enda heaks. See tähendab kerget ja valuta suremist sellele isikule. See tegu ei tekita maailmas kannatusi juurde, pigem aitab konkreetset inimest piinadest vabastada ja kui arvestada utilitarismi, siis on see tegu moraalselt neutraalne. Neutraalsus tähendab, et see tegu pole ei halb ega hea,
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis
Aktiivse eutanaasia legaliseerimine Eestis Kujutage ette, et olete läbi elanud raske liiklusõnnetuse ja teate, et jääte igavesti voodihaigeks. Mis te sel hetkel mõtleksite? Eutanaasia e. halastussurm on tahtlik surm. Eutanaasia jagatakse tavaliselt kaheks: aktiivne ja passiivne eutanaasia. Aktiivne eutanaasia on surma esilekutsumine, passiivne eutanaasia aga vajalikust ravist loobumine, mis kiirendab surma saabumist. Väga tabav on ka definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks Passiivne eutanaasia on lubatud, aktiivne eutanaasia on Eesti keelatud ja karistatav. Aastal 201o tehti uuring vähihaigete seas ja 83% aksepteeris eutanaasia kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt vastu olid vaid 12%
Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud
Mõne minuti pärast inimese pulss ja südamelöögid ja hingamine taastuvad. Ajukahjustuse oht. Bioloogiline surm taaspöördumatu. Organismi elustamine pole enam võimalik. Kindlad surma tunnused on koolnukangestus, koolnulaigud, kehatemperatuuri langus ümbritseva keskkonna temperatuurini. Eutanaasia on kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise pole selleks võimeline. Eelduseks on see, et inimene on oma elu peremees. Aktiivne eutanaasia on see, kui keegi kasutab aktiivseid võtteid, nagu nt. mürgisüst, et surmata kedagi. Passiivne eutanaasia on see, kui keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma. Tüüpiline aktiivse juhtum: patsient sureb varsti nagunii, passiivsed vahendid ei vii surmani. Vabatahtlik: patsient valib oma surmamise. Tahtest sõltumatu: patsient on võimetu valikut langetama. Tahtevastane: patsient valib mittesuremise, kuid surmatakse sellest hoolimata.
mõtteviis. Eitati metafüüsikat! Falsifikatsionism- teadused ei taandu meelteandmetele. Tõesuse väidetele ei saa otsida absoluutset tõesusprintsiipi, põhimõtteline ümberlükatavus. olelusvõitlus. Uurimisprogrammid- (Lakatos) teooriaid sisaldavad võrgustikud. lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16
SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon Paternalism Patsient Patsiendisõbralik Anonüümsus Haigus Teaduspõhine Patsient valib Määratakse haigus Rahvaarstide raviriitus. · kogunemine ja tutvumine · haige veenmine arstija võimekuses · haiguse päritolu väljaselgitamine · haiguse otsimine ja eemaldamine · paranemisreeglite selgitamine · ravimite üleandmine · arstija tasumine, tänamine Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta. · loomulikud (infektsioonid, stress, õnnetusjuhtum, vägivald)
Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus. Moraal on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel. On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. · Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist
tarbimisega on välja kujunenud harjumus ja ravimi ärajäämine võib esile kutsuda deliiriumiga sarnase pildi. Pikaajalise bensodiatsepiinrea preparaatide kasutamise järsk ärajätmine võib põhjustada krampe, isegi ,,status epilepticuse". · Parasomniad vanuritel on unesrääkimine, uneskäimine, norskamine. Parasomniaks võib lugeda ka Cluster-peavalu ja kroonilist paroksümaatset hemikraaniat. Vanur võib unenäo ajal vägivaldselt käituda. Patsient võib vigastada ennast või abikaasat. · Uneapnoesümptomi all kannatava patsiendi suuõõnt peab uurima istuvas asendis ja selili asendis. Tunnused häälekas ja katkev norskamine, rahutu ööuni, öine higistamine ja päevane väsimus. Vererõhk on sageli kõrge, ka ärrituvus ja hootine vägivaldsus on tavalised sümptomid. Paljud patsiendid ärkavad öösiti korduvalt, et istuda voodi äärel või minna tualetti
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest
Näiteks küsimus, kas inimene on oma põhiolemuselt ja üldiselt hea või mitte, ei ole terav probleem. Seevastu küsimus loomade kasutamisest kosmeetikatööstuse piinarikasteks eksperimentideks on terav. Mingem pisut sügavamale praktilise eetika probleemide iseloomulike joonte juurde. Urpo Harva käsitleb oma raamatus (1978) järgmisi teemasid: üksikisik ja ühiskond, võrdõiguslikkus, kasvatus, töö, sugupoolte erinevused, sündivuse reguleerimine, abort, enesetapp ja eutanaasia. See on võrdlemisi esinduslik loetelu. Harva arutleb ka selliste põhimõtteliste ja teoreetiliste küsimuste üle nagu eetika olemus ja tema põhisuunad. Ometi väidab ta, et ei taha esitada normatiivseid seisukohavõtte. Tema motiiviks on see, et tal poe kõikidele probleemidele selget vastust (Harva 1978: 11). Selline seisukoht on loomulikult realistlik, kuid vaadelgem näiteks, mis sellest õigupoolest välja tuleb näiteks aborti puudutava diskussiooni puhul.
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist ühiskonnast (Saar 1996:
Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord) · Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus. Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured. · Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo. · Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid
Terviseharjumuste muutmine Motiveeriv intervjuu ( Miller ja Rollnick, 1991) alkoholi probleemidele välja töötatud) Lühiajaline teraapia, eesmärk muuta käitumist selleläbi, kuidas ta ise motiveeriks ennast muuta. Toetutakse C. Rogers. Üldpõhimõtted: vastutuse muutumise eest on kliendil strateegiad on toetavad eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni Argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt Eeldab tingimusteta aktsepteerimist. Lähtutaks seisukohast, et motivatsioon on dünaamiline protsess, mitte staatiline, seda saab suunata. Teatakse kuidas sekkuda. Lähtutakse ambivalentsusest. Siseminemotivatsioon. Terviseharjumuste muutmine Üldpõhimõtted: vastutus muutumise eest on kliendil strateegiad on toetavad eesmärgiks on tõsta kliendi sisemist motivatsiooni argumendid muutumise poolt peavad tulema kliendilt endalt.
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini annuse foonil eutüreoidsed,siis perearsti poolt planeeriti analüüside tesotamist ka edaspidi üks kord aastas. Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr
Insuliini (isletiin, nagu seda asjaosalised ise kutsusid) sünteesimine läks esilagu samuti visalt, kuni Bantingul tuli idee kasutada looteliste vasikate pankreaseid, sest neis ei olnud veel seedefunktsiooni täitmiseks vajalikke näärmeid tekkinud. 1922. aasta jaanuaris manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast oldi juba edukad. (Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel.) Omaette põnev teema on suguhormoonidega seotu nii katsed testistest saadud ekstraktidega eluiga pikendada kui kõikvõimalik raseduskontrolli puutuv. 1902. aastal tehtud avastus rääkis hormoonidest kui keemilistest sõnumitoojatest, kaua oli siiski lahti küsimus, milline on nende retseptsioon. Alles 1970.-1980. aastatel selgus, et vees
kuhu inimene kuulub. Tänapäeva moodsa moraaliarutluse eelduseks on liberaalne individualism. St on võetud omaks et üldjuhul on inimese elu tema enda omand. Lex talionis õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Silm, silma, hammas hamba vastu. Surmanuhtluse vastased elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta. Surmanuhtluse pooldajad elu pühaduse austamise vahendiks on hukata need, kes on pühadust rikkunud kedagi tappes. Aktiivne eutanaasia keegi kasutab aktiivseid võtteid nt mürgisüst Passiivne eutansaasia keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma Eutanaasia vastased: · Õigus elule, iga elu on väärtuslik · Eriline oht ühiskonna alavääristatud gruppide jaoks vanurid, vähemused, puudega inimesed. · Patsiendi ärakasutamine, manipuleerimine · Haigete patsientide elud on justkui vähem väärt kui teised
olegi selgusele jõutud. Mina kaldun arvama, et nad siiski on üks ja sama. Kummitusi on iseloomustatud sama moodi nagu vaimegi. Paljud arvavad, et kui räägitakse kummitamisest, on tegu kummitustega. Tegelikult aga nimetatakse vaimude tegutsemist kummitamiseks, ehk siis kui vaim otsib inimesega kontakti, hirmutab see inimesi ja nad kutsuvad seda kummitamiseks. Vaimude kohta on käibel kaks põhilist väärarusaama: esiteks see, nagu ilmuksid nad ainult öösel, ja teiseks see, et aja möödudes nad lihtsalt haihtuvad. Esiteks ei ole vaimudel vahet, kas on öö või päev. Nad on nii-öelda alati "kodus" ja nendega on igal ajal võimalik kontakti saada. Teiseks vaimud ei haihtu. Kuna ringi eksleb ainult nende hing, siis neil puudub keha, mis haihtuks. Paljud inimesed ei usu vaimude olemasolusse enne, kui on neid oma silmaga näinud. Vaimudest on ka pilte saadud, kuid kas need vastavad tõele, jääb iga inimese enda otsustada.
kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne. · Normatiivne · Analüütiline e kriitiline e metaeetiline Deskriptiivsed laused Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, esitab fakti. Ei anna hinnangut. Deskriptiivsed laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb.
Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid - lakatosi teooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn) oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse [kuhjumus] kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism (Feyerabend): kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg- ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi [pluralism- idealistlik õpetus, mille järgi maailm koosneb paljudest üksteisest sõltumatutest üksustest]. Formaalteadused - loogika ja matemaatika
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
5. Asetage jalalabad üksteise peale nii, et pööramise järel pealmiseks tulev jalg on pealpool. Asetage patsiendi käed rinnale. Üks töötaja võtab ohutu võttega patsiendi seljast ja õlgadest ning pöörab ta enda poole, võimalikult ääre lähedale 6. Teisel pool olev töötaja rullib aluslina ja kaitselina võimalikult kaugele patsiendi alla. 7. Aluslina vahetamisel hoiduge kokkurullitud määrdunud lina kokkupuutumist puhta linaga. 8. Enne, kui patsient pööratakse teisele küljele, kinnitatakse puhas lina ja kaitselina madratsi ääre alla 9. Patsient pööratakse teisele küljele ja töötajate osad vahetuvad 10. Teisel pool seisev töötaja tõmbab patsiendi all lina sirgeks ja eemaldab määrdunud 11. Aluslina tõmmatakse sirgu ja pingutatakse, kohendatakse kaitselina ja ääred pööratakse madratsi alla 12. Patsient pööratakse selili 13
Pärast seda tuli sõjaväest ära. Vahepeal otsustas hakata keemiat õppima. Juhtus nii, et ühele ülikoolile oli vaja klassikalise filoloogia professorit. Sai selleks. Preisi sõja ajal läks sinna sanitariks, kuna haigestus düsenteeriasse ja difteeriasse. Oli viletsa tervisega. Oma kirjutistes oli kriitiline tolleaegse religiooni ja kultuuri suhtes. Teoloogialt läks üle filosoofiale. Tema elu kaheks pöördepunktiks oli kohtumine kahe isikuga. Kirjanduslik saksa kuulus filosoof (Schopennhauer). Füüsiline saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood. Andis kümne aasta jooksul igal aastal välja ühe raamatu (kui arst oli keelanud lugeda halva nägemise tõttu). 1889. kokkuvarisemise äärel. Diagnoositakse vaimuhaigus. Ei kirjutanud enam midagi. Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe. Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
