Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse
· United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad
Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole
Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II) · Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt
° Avaldas revolutsiooni ajal pamflette (naeruvääristav päevakajaline kirjutis), kõige kuulsam neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid: ° Kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ° Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. ° Parimaks pidas ta absolutismi. ° Kuningavõimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani.
juhtimisel. · Sunniti 270 000 türklast põgenema. · Linna kaitsjaid oli 16 000. · Suurtükituli tegi linnale palju kahju. c) Võitlus jätkus hiljem vahelduva eduga. · 1699 läks Austriale kogu Ungari ja Transilvaania. · 1718 loobusid türklased Serbiast ja osaliselt ka Bosniast. · Balkani ps jäi ka edaspidi võitlustandriks. 3. Osalemise mõju pärast Euroopa Suurpoliitikas 18 sajandil (???) a) Hispaania pärilussõda (1701-1714): · Saadi endale Belgia ja Lombardia (Põhja-Itaalias). b) Austria pärilussõda (1740-1748): · Kaotati Sileesia (rikas tööstuspiirkond), ei suudetud tagasi võita ka 7- aastases sõjas (1756-63). c) (Keisririigi suurenemine) Poola jagamised: · Jagajad: Austria, Preisimaa, Venemaa. · Austria sai Galiitsia, koos Krakovi linnaga. · Poola lakkas olemast. 4. Ungarlaste vabadusvõitlus
sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 2025 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 16181648 aastatel 30aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse Hispaania pärilussõda. 4) Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist?
Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tsehhi. 1660 vallutas Türgi suure osa Ungarist, nad ähvardasid tungida ka Euroopa südamesse, kuid võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683. Austria pealinna päästsid 70000 meest. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu. Austria osales ka Hispaania pärilussõjas 1701, sõja lõppedes sõlmiti Utrechti ja Rastatti rahu ja Austria sai enda valdusesse Belgia, Lombardia ja Milano linna. Maria Theresia (kütkestas valitsemine, valgustatut absolutismi läbiviija koos Josedp II´ga) vastu protesteerimisel puhkes Austria pärilussõda, et naine mitte troonile lasta. Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703-1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel
Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683. aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega (Utrechti 1713.a.; Rastatti 1714.a.) omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse
Reformatsioon(mõistete all). Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas reformatsiooni vastuseisuks vastureformatsiooni. Hakati protestantismi kui väärõpetust välja juurima, tugevdati inkvisitsiooni(ketseritega võitlemiseks loodud kohtu- ja politseiasutus). Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II. Toimusid avalikud ketserite(mittekatoliitlaste e paganate) põletamised. Poliitiline kaart uusaja alguses( õpik lk 10) Absolutism Prantsusmaal Prantsusmaal esines kõige stiilipuhtam absolutism. Valitsemiskord kujunes välja Louis XIII ajal. Peamiseks kujunadajaks oli tema valitsusjuht Richelieu. 18 aastaga(1624-1642) tegi ta Prantsusmaast Euroopa mõjuvõimsaima riigi. Ta lähtus alati riigi huvidest. Ta kiusas taga hugenotte ning nende kindlused hävitati
...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............
2. Majanduslikud maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes. Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku 2,5 miljonit valget elanikku. 1756-1763 Seitsme aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid
Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581) - Uued protestantlikud (riigi)kirikud - Kirjaoskus - Individuaalse usuelu süvenemine ja mentaliteedi muutumine - 1)Luther : Kõik on jumala ees võrdsed, aga võrdsus ei kehti poliitika alal (allumine valitsejale) - 2) Galvin : Kollektiiv otsustab koos ühised asjad Kat.Kiriku Vastureformatsioon - Usupuhastus suundus nii Rooma Paavsti kui ka Habsburgide monarhia vastu (Karl V) - Uus Paavst Paulus III (1534): Ülesandeks Kat.Kiriku sisemine reformeerimine.
Salaprotogollid peideti ära. Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Napoleon oma pilgu Hispaaniasse. Enne seda oli Prm-l head suhted Hispaaniaga, eriti Carlos III-ga. Hispaania astus Prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon Prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu 1805. a hakkas Hispaania ühiskond aru saama, et liit Napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui Prmaga liidus olla. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda
kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust
lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg. Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all.
Napoleoni toetus oli väga kõrge. Napoleon püsis võimul uute võitudega välisrindel. Napoleon langes ka Leipzigi ja Waterloo lahinguväljal. Oma vimu kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe paavstiga Pius VIIga. Ta ei andnud kirikule tagasi maid, mis oli ära võetud. 1802 muudab napoleon konsoli võimu eluaegseks. 18. mai 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. Sellega oli ta kindlustanud võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele. 1792-1797 Esimene koalitsioon (austria, preisi, SB, holland, hispaania) 1799-1802 Teine koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel
Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli kolm masti, millest igaüks kandis ühte suurt purje. Santa Maria oli aegalane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks. Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonso Pinzon
psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on omaette väärtus, igal rahval on oma hing/väärtus(Volksgeist). Kuidas tekineb ja kujuneb kultuur?Klimaatilised, poliitilised, geograafilised tingimused. Mis ajendab einevaid kultuure lahknema/sulandunma/tekkima. Herder oli keeleprintsiibist rähtuv teoreetik: rahvakultuuri ei ole kunagi võimalik poliitiliste piiridega piiritleda. Herder kutsus üles hakata rahvaluulet koguma süstemaatiliselt. Rõhutas selle kultuurilist väärtust. Fichte oli ka väga keelekeskne, aga pani aluse saksa romantilisele rahvuspildile. Eriti
17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani
elanikkonda pidevalt samal tasemel. 3. Aafrika vallutamine 1875-1914 Enne koloniaalset vallutust oli Aafrikas väga palju erinevaid riike – nii suure territooriumiga kui ka palju väikseid hõimuriike. Suur kontinent allutati Euroopa riikidele lühikesse perioodi 1875-1914 jooksul. Viimaseks aastaks olid iseseisvaks jäänud ainult Etioopia ja Libeeria, ülejäänud manner jagati Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Portugali, Belgia, Hispaania ja Itaalia vahel. Suur osa Aafrika probleemidest pärineb just sellest lühikesest ajajärgust. Lihtne vallutus 1879. aastaks oli ainult 11% erinevate riikide poolt koloniseeritud. Põhja-Aafrika oli türklaste kontrolli all ja mõningaid tugipunkte oli erinevates paikades Portugalil, üksikuid kolooniaid Ühendkuningriigil, eelkõige Lõuna-Aafrika tipus ja mõnedel aladel Prantsusmaal. Hiiglastlikku kontinenti oli nii kiiresti võimalik
Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias
See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka ,,Pippini kingi" ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta
Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
· Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); · ladina tähestik ja hariduskorraldus; · kaotati küll iseseisvus, kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima. Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
